TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-600 Määruse kuupäev 28. veebruar 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi BN (N) taotlus Tartu Vanglale ning Justiits- ja Digiministeeriumile kohtuotsuse

) § 248 alusel rahatrahvi määramiseks, kuna vangla ei ole kohtulahendit täitmata jätnud ega hoidunud selle täitmisest. Vangla selgitas, et taotleja esialgse teabenõudena pealkirjastatud pöördumise sisust nähtub, et kinnipeetav küsib enda kohta käivaid isikuandmeid ja teavet nende töötlemise kohta, s.t tegemist on andmesubjekti õiguse teostamisega, mitte teabenõudega AvTS-i mõistes. Sellise taotluse lahendamisel lähtub vangla isikuandmete kaitse seadusest, mille kohaselt vastutav töötleja vastab taotlusele ühe kuu jooksul. Lisaks, ulatuses, milles kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus, näeb määruse artikli 12 lõige 3 samuti ette ühekuulise tähtaja ning võimaluse seda keerukuse või taotluste hulga tõttu pikendada kuni kahe kuu võrra, teatades pikendusest ja selle põhjustest. Vangla möönab, et teavitamine selle kohta, et taotluse lahendamine võtab mahukuse tõttu tavapärasest kauem, oleks pidanud toimuma varasemalt, ning vabandab, et isikut sellest õigeaegselt ei teavitatud. Vangla selgitab, et kohtulahendi täitmiseks tuli esmalt küsida kogu taotletud ajavahemiku (7. jaanuar 2019 ‒ 23. jaanuar 2023) vangiregistri logiandmed ning seejärel asuda nende mahu tõttu logide korrastamise, sisulise hindamise ja väljastamiseks ettevalmistamise juurde. Vangla tegevus on olnud järjepidev ning suunatud lahendi täitmisele. Ajakulu on olnud tingitud töömahust ja vajalikest toimingutest, mitte kohtulahendi eiramisest. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kohtulahend oleks jäetud täitmata

§ 248mõttes.

Vangla sai logiandmed

1. detsembril 2025 ning kogu perioodi kohta oli veidi üle 50 000 logirea. Logisid tuli sisuliselt hinnata (vastavalt Tartu Halduskohtu
2. november
3. a otsusele samas kohtuasjas) ja iga kirje tuli üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Pärast hindamist ja väljatrüki ettevalmistamist teavitas vangla X.X.-i
4. jaanuaril 2026 kirjalikult, et taotluse alusel väljastatav vangiregistri logide väljatrükk on 41 lehekülge, paberkandjal väljastamisega kaasnevate kulude arvestamisel lähtutakse analoogselt AvTS § 25 lõike 2 põhimõttest ning palus tal kinnitada, kas annab nõusoleku paberkandjal koopiate tasu (3,99 eurot) mahaarvamiseks tema K-Raha vabakasutuskonto arvelt.
5. jaanuaril 2026 edastati BN tema soovil arveldusandmed. Kohtunõudele vastamise hetkel ootas vangla koopiate eest tasu laekumist.
6. Taotleja esitas
7. jaanuaril 2026 kohtule avalduse, märkides, et talle ei ole siiani kohtuotsusega määratud andmeid väljastatud ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamine Harju Maakohtus lükati edasi seoses väljastamata andmetega, kuna KIR-is olevaid vigu ei saa parandada. Sellega on põhjustatud talle juba otsest kahju. Vangla lihtsalt ei vasta.
8. Vastuseks kohtunõudele teatas taotleja
9. jaanuaril 2026, et paberkandjal väljatrükkide eest maksti tasu väljastpoolt vanglat vastavalt
10. jaanuari
11. a kirjale nr 2-2/1-26/1245-
12. Taotleja hinnangul kinnitas JDM
13. jaanuari
14. a vastuskirjaga 11-7/415-1, et ei kavatsegi kohtuotsust täita. Need read, mis esitati, ei võimalda mitte midagi kontrollida. Ministeerium keeldus taaskord väljastamast logisid täies ulatuses, s.o keeldus täitmast kohtuotsust. Taotleja palub kohustada JDM-i kohtuotsusega määratud teavet väljastama.
15. Taotleja esitas
16. jaanuaril 2026 kohtule avalduse, märkides, et Tartu Vangla on jätnud
17. jaanuari
18. a vastuskirjaga nr 2-2/1-26/1787-1 tema teabenõude ja ka kohtuotsuse täies ulatuses täitmata. Taotleja hinnangul väljastati talle täiesti kasutu nimekiri, millel ei ole midagi ühist sellega, mida ta küsis teabenõudes. Taotleja palub kohtul hinnata väljastatud arusaamatu nimekirja vastavust kohtuotsusega sätestatule ning määrata Tartu Vanglale trahv kohtuotsuse täitmata jätmise eest ja kohustada kohtuotsust täitma.
19. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
20. veebruaril 2026 kohtule Tartu Vangla
21. jaanuari
22. a otsuse nr 2-2/1-26/1787-1, millega rahuldati osaliselt taotleja taotlus teabe saamiseks.
23. JDM selgitas
24. veebruaril 2026 esitatud kohtunõude vastuses, et terviseandmete päritolu kajastavad andmed on taotlejale väljastanud vangla.
25. Taotleja esitas
26. veebruaril 2026 vastuväite seoses JDM
27. veebruari
28. a vastusega. Taotleja väidab, et vangla ei ole talle meditsiiniandmeid väljastanud. Vangla ei ole ka selgitanud KIR-i kantud ning tema poolt küsitud
29. ja
30. aastate meditsiiniliste andmete päritolu.
31. Tartu Vangla selgitas
32. veebruaril 2026 esitatud kohtunõude vastuses, et edastas taotlejale
33. jaanuari
34. a otsuse taotluse osalise rahuldamise kohta koos logidega, mis kajastasid järgmisi andmeid: taotleja nimi ja isikukood, päringu kuupäev ning päringu teinud asutus. Logides on kajastatud ka vanglate meditsiiniosakondade õdede tehtud päringud, mis on esitatud üldistatud kujul, st logides on välja toodud vangla nimi, mitte osakond. Lisaks eeltoodule on eraldi nelja reana välja toodud vangiregistris „Arstitõendid“ menüü alla salvestatud andmed, mistõttu on need ka logidest eraldi. Ühtlasi selgitas vangla, et vangiregistris kajastuvad terviseandmed piiratud ulatuses, st vangiregistrisse kantakse üksnes selline terviseseisundit puudutav teave, mida vanglal on vaja oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. KOHTU SEISUKOHT
35. Taotleja taotleb Tartu Vanglale ja JDM-le rahatrahvi määramist haldusasjas nr 3-23-600 tehtud Tartu Halduskohtu
36. novembri
37. a otsuse täitmata jätmise eest. 14.

§ 248

lõike 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramisel võtab kohus arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust (

§ 248lõike 2 esimene lause).

15. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (

§ 246lõike 1 esimene lause).

Kohtupraktika kohaselt tähendab jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-11-14, p 9). Tartu Halduskohtu

1. novembri
2. a otsus jõustus
3. detsembril
4. Vastustajatel tuli seega alates
5. detsembrist 2025 kohtuotsust täitma asuda. Kohus rõhutab siinkohal, et tulenevalt Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a otsusest oli Tartu Vanglal kohustus vaadata uuesti läbi taotleja
8. jaanuari 2023 avaldus (dtl 47-48) ning JDM-l oli kohustus vaadata uuesti läbi taotleja
9. veebruari 2023 avaldus (dtl 52-54) osas, milles kaebaja taotleb tema terviseandmete päritolu kajastavate andmete ning ajavahemiku
10. jaanuar 2019 kuni
11. jaanuar 2023 osas vangiregistri logide väljastamist. Tartu Halduskohus ei teinud Tartu Vanglale ega JDM-le ettekirjutust väljastada taotlejale tema avaldustes soovitud teave. Seega Tartu Halduskohtu otsuse täitmiseks pidid vangla ja ministeerium taotletud andmete väljastamist uuesti kaaluma, mitte aga tingimata taotlused täies ulatuses rahuldama.
12. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (nt Riigikohtu
13. augusti
14. a määrus nr 3-3-1-21-13, p 18;
15. märtsi
16. a määrus nr 3-3-1-27-06, p 13). Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab ühel menetlusosalisel mõjutada teist menetlusosalist kohtuotsust täitma. Olukorras, kus vastustajale trahvi määramisel saaks olla üksnes karistuslik eesmärk, peaks kaebaja ühtlasi põhjendama, miks on vastustaja trahvimine vajalik kohtulahendi täitmisest sõltumata ja kuidas see aitab edaspidi kaitsta kaebaja õigusi. Seejuures juhul, kui kohtulahendi õigeaegse täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust (nt Riigikohtu
17. oktoobri
18. a määrus nr 3-19-1656, p 21;
19. augusti
20. a määrus nr 3-3-1-21-13, p 20).
21. Tartu Halduskohus ei pea Tartu Vanglale ega JDM-le trahvi määramist põhjendatuks. Kohus ei nõustu taotleja väidetega, et Tartu Vangla ja JDM ei ole täitnud Tartu Halduskohtu
22. novembri
23. a otsust. JDM on kohtule
24. jaanuaril 2026 esitatud seisukohas teatanud, et on vaadanud taotleja taotluse uuesti läbi ning on taotlejale Justiitsministeeriumi teenistujate logid väljastanud. JDM esitas kohtule
25. jaanuari
26. a otsuse nr 11-7/415-1, millega JDM rahuldas taotleja taotluse osaliselt ning väljastas vangiregistri logid piiratud mahus. JDM keeldus väljastamast vangla töökorraldust ja julgeolekut puudutavaid vangiregistri logisid. JDM selgitas
27. veebruaril 2026, et terviseandmete päritolu kajastavad andmed väljastas taotlejale vangla. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et ka Tartu Vangla on taotleja
28. jaanuari
29. a avalduse uuesti läbi vaadanud. Kohtule on esitatud Tartu Vangla
30. jaanuari
31. a otsus nr 2-2/1-26/1787-1, millega vangla rahuldas osaliselt taotleja avalduse. Vangla otsustas väljastada taotlejale vangiregistri logid selliselt, et neist on eemaldatud andmed, mis sisaldavad teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või muude julgeolekuriskide kohta ning mille avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Väljastatud logid kajastasid järgmisi andmeid: taotleja nimi, isikukood, päringu kuupäev ning päringu teinud asutus. Lisaks eeltoodule on eraldi nelja reana välja toodud vangiregistris „Arstitõendid“ menüü alla salvestatud andmed. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tartu Vangla on
32. jaanuari
33. a otsusega nr 2-2/1-26/1787-1 ja JDM on
34. jaanuari
35. a otsusega nr 11-7/415-1 täitnud Tartu Halduskohtu
36. novembri
37. a otsusega neile pandud kohustuse. Tartu Vangla on uuesti läbi vaadanud taotleja
38. jaanuari
39. a avalduse ja JDM on uuesti läbi vaadanud taotleja
40. veebruari
41. a avalduse. Seega puudub vajadus mõjutada Tartu Vanglat ja JDM trahvimisega
42. novembri
43. a kohtuotsust täitma.
44. Kohtu hinnangul ei ole vastustajate trahvimine põhjendatud ka karistuslikul eesmärgil. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ega JDM ei ole olnud pärast halduskohtu otsuse jõustumist tegevusetud, vaid nad asusid kohtuotsust täitma, sealjuures ei viivitanud nad kohtuotsuse täitmiseks vajalike toimingutega ebamõistlikult. Kohus peab siinkohal vajalikuks osutada sellele, et kuigi taotleja oli
45. jaanuari
46. a ja
47. veebruari
48. a avaldused pealkirjastanud teabenõudena, siis nähtuvalt nende sisust ei olnud tegemist teabenõuetega, millele tulnuks vastata viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lõige 1). Taotleja soovis viidatud avaldustega enda kohta vangiregistrisse kantud andmete väljastamist. Vangiregistrisse kantud andmed on üldjuhul ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele (vangistusseaduse § 5² lõiked 1 ja 2). Seega ei olnud taotleja soovitud teabe puhul tegemist teabega, mida on õigus saada igaühel. JDM täitis halduskohtu otsuse 1 kuu ja 13 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist ja Tartu Vangla 1 kuu ja 21 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist. Vastustajad selgitasid kohtule, et vangiregistri logide väljastamine võttis tavapärasest kauem aega eelkõige tulenevalt logiandmete mahust ning sellest, et enne väljastamist tuli logisid sisuliselt läbi töötada ja kontrollida, millises ulatuses on võimalik neid andmesubjektile edastada. Vangiregistri logid ei ole vormistatud selliselt, et need oleksid ilma täiendava töötlemiseta andmesubjektile kohe väljastatavad. Kohtuotsuse täitmiseks tehtud toiminguid ei saa pidada ebavajalikeks ja tekkinud viivitust tarbetuks. Kuigi taotleja on esile toonud, et Tartu Halduskohtu otsuse täitmata jätmine tõi kaasa tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse edasi lükkumise Harju Maakohtus, siis kohtute infosüsteemist ei nähtu, et see nii oleks olnud (kriminaalasi nr 1-17-3391).
49. Kuna vastustajad on Tartu Halduskohtu
50. novembri
51. a otsuse täitnud ning trahvimiseks puudub muu vajadus, jätab kohus trahvimise taotluse

§ 248lõike 1 alusel rahuldamata.

20. Kohus selgitab, et kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvimise taotlust lahendades ei anna kohus hinnangut, kas kohtulahendi täitmiseks tehtud toiming on õiguspärane. Kui isik leiab, et toiming on õigusvastane, on tal võimalik vaidlustada haldusorgani tegevust vaide või kaebuse esitamisega. (allkirjastatud digitaalselt)