← Eesti

3-26-523/4

Obsah (5)§ 120§ 121§ 133§ 2§ 175

3-26-523 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-523 Määruse kuupäev ja koht 18.03.2026, Jõhvi Kohtunik Kohtuasi Ülle Polluks X kaebus Eesti Töötukassa vastu varalise ja mittevaralise kahj

) § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtu seisukoht 4.

§ 120

lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p-i 21 alusel tervikuna.

5.1. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on

§ 121

lg 2 p-i 2 1 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras

§ 133lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Olenemata sellest, et kaebaja nõuab talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot, ei ületa tegelik kaebajale tekitatud väidetav varaline kahju 1000 eurot. Seega mõlema kahjunõude korral on tegemist väheintensiivse õiguse riivega

§ 133lgs 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades.

Seega tuleb pidada kaebaja õiguste riivet antud asjas väheintensiivseks nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 5.

  1. Kohus ei pea esitatud kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 2 3-26-523 Seega nii varalise kui ka mittevaralise kahjunõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt määrati kaebajale Eesti Töötukassa 2.12.2022 otsusega nr TVT/22/061678 töövõimetoetus perioodiks 30.11.2022 – 19.09.
  2. Eesti Töötukassa 04.09.2023 otsusega nr TVT/23/046650 lõpetati toetuse maksmine 21.08.2023 seisuga, kuna X on alates 22.08.2023 vahi all. Kuivõrd kaebaja viibis alates 22.08.2023 vahi all, siis lõpetati talle sellest kuupäevast alates töövõimetoetuse maksmine lähtudes töövõimetustoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg-st
  3. Nimetatud sätte kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Küll aga maksti kaebajale töövõimetoetust kuni 21.08.2023, mil kaebaja veel vahi all ei viibinud. Nii on Eesti Töötukassa 06.09.2023 teinud väljamakse perioodi 01.08.2023 - 21.08.2023 eest X taotluses esitatud pangakontole SEB pangas 390,60 eurot ehk ajavahemiku eest, kui X ei kandnud karistust vanglas. TVTS § 17 lg 1 kohaselt maksab Töötukassa töövõimetoetuse välja igal kuul eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. Seetõttu maksti kaebajale septembris 2023 ka veel välja töövõimetoetus perioodi 1.-
  4. august 2023 eest, kuivõrd kaebaja oli õigustatud seda saama. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule Eesti Töötukassa tegevuses õigusvastasust ning kaebajal ei ole alust nõuda perioodi 1.-21.08.2023 eest töövõimetoetuse uuesti maksmist. 5.
  5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale

§ 121lg 2 pi 21 alusel tervikuna tagastada.

6. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas talle riigi õigusabi määramist.

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses. 6.

  1. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). 6.
  2. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 6 riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus ei näe põhust arvata, et haldusasja läbivaatamise vastu oleks esinenud tungiv avalik huvi. 6.
  3. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus tagastas kaebuse käesoleva määrusega tervikuna. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus tasuta riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 3 3-26-523 6.
  4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-dest 5 ja 6 jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
  5. Kohus selgitab, kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
  6. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.