Obsah (5)

§ 278§ 56§ 68§ 69§ 48

4-26-398 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 20. märts 2026, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2026, Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-2

§ 278

lg 1 järgi Menetlusosalised Menetlusalune isik Boris Tšistjakov (isikukood 36908215227, elukoht XXX , Eesti Vabariigi kodanik) Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Boris Tšistjakov

§ 278lg 1 järgi ja karistada arestiga 30 (kolmkümmend) päeva.

1. Kohustada Boris Tšistjakovi ilmuma aresti kandma
2. märtsil 2026 Tallinna arestimajja, Harjumaa Rae vald Soodevahe küla Linnaaru tee 5/
3. Aresti kandmise alguseks lugeda Boris Tšistjakov poolt karistuse kandmisele asumise aeg.
4. Kui Boris Tšistjakov ei ilmu määratud ajal karistust kandma, teeb kohus määruse Boris Tšistjakovi sundtoomiseks arestimajja.
5. Edastada kohtuotsus Boris Tšistjakovile ja kohtuvälisele menetlejale.
6. Saata kohtuotsus Tallinna arestimajale.
7. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi 4-26-398 14.1.2026 väärteoprotokolli kohaselt (väärteoasi nr 2570,26,000030) süüdistatakse Boris Tšistjakovi selles, et tema 13.1.2026 kella 14.32 ajal XXX põhjustas teadvalt politsei vale väljasõidu, mis seisnes selle, et isik helistas häirekeskusse ja ütles, et soovib teha enesetappu. Kõne osutus ebaõigeks kuna politsei saabudes vastas isik, et ei soovinud ennast tappa. Väärteo kvalifikatsioon

§ 278lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.
2. B. Tšistjakov tunnistas kohtuistungil, et helistas 112-te, oli sel päeval palju kordi helistanud 112-te. Oli nii ebaadekvaatses seisundis, ainult viina tarvitas, oli purjus, oli vihane maailma peale, kaine peaga ei helista, hommikul ärkas arestimajas. Häirekeskuse 13.1.2026 kell 14.32 kõnesalvestisest on kuulda, et ilmselgelt joobes isik teatab, et ta soovib teha enesetappu, räägib seosetut juttu. Politsei vormikaamera salvestis (on tõendiks VTMS § 31 lg 1-1 alusel) näitab, et kui politsei saabus B. Tšistjakovi elukohta, sulges B. Tšistjakov politseid nähes algul ukse; B. Tšistjakov avaldas politseile, et ta ei soovinud ennast tappa, küsis politseilt, kas nad läksid lolliks, kas neil hakkas igav, kas nad teevad mingit õppust. 13.1.2026 on tuvastatud B. Tšistjakovi isik, on koostatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille kohaselt B. Tšistjakovi jutt oli segane, alkoholilõhn suust, koordinatsioonis kerged häired, agressiivne, ei allu korraldustele. B. Tšistjakov peeti 13.1.2026 kell 15.52 VTMS § 44 lg 1 alusel kinni, sest ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et B. Tšistjakov on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis täidab

§ 278

lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, Häirekeskusesse helistades tegi ta vale väljakutse (avaldas asjaolu, mis tegelikult ei esinenud, ta abi ei vajanud) ja põhjustas sellega politsei vale väljasõidu.

1. Kohus on seisukohal, et B. Tšistjakov tegutses Häirekeskusesse helistades ja avaldades, et ta teeb enesetapu, teadlikult sooviga, et politsei tema poolt avaldatud valeinfo peale välja sõidaks. Kohus leiab, et kavatsetust näitab asjaolu, et ta oli eelnevalt sel kuupäeval alates kella 00.22-st helistanud häirekeskusesse 50-l korral. See näitab, et ta helistas seni kuni politsei tema helistamise peale tema juurde kohale sõitis. Seega avaldas ta Häirekeskuse kõnes teadvalt asjaolu, mida tegelikkuses ei esinenud ja tema eesmärk oli, et politsei tema valeinfole reageeriks ja väljakutsele sõidaks.
2. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et B. Tšistjakovi poolt toime pandud tegu vastab

§ 278lg 1 sätestatud väärteokoosseisule, tegu on õigusvastane ja B.

Tšistjakov on selle toime panemises süüdi. Kohus tunnistab B. Tšistjkovi

§ 278lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi.

Karistus 6. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest.

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. 7. B. Tšistjakov pani teo toime kavatsetult, kohus leiab, et tema teosüü on suur, sest ta helistas Häirekeskusesse seni kuni politsei tuli väljasõidule, ta täitis

§ 278lg 1 sätestatud mõlemad teoalternatiivid.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B. 4-26-398 Tšistjakov avaldas, et kahetseb tehtut, kuid kohus leiab, et tegu ei ole puhtsüdamliku kahetsusega. B. Tšistjakov ei kahetse tehtut, vaid leiab, et tema tegude põhjus on alkohol, samas tunnistab, et see on kestnud aastaid – alkoholi tarvitamine ja siis Häirekeskusesse helistades valeväljakutsete tegemine. Seega karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri teatis näitab, et B. Tšistjakovil on seitse kehtivat karistust

§ 278lg 1 järgi.

Teod toime pandud 5.5.2022, 26.12.2022, 7.11.2024, 9.5.2025, 5.8.2025, 12.12.2025, 7.1.2026 ning politsei on teda kõikidel juhtudel karistanud rahatrahvidega, karistuste täitmise info puudub. Eelnevad karistused näitavad, et tegemist ei ole juhusüüteoga, varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma valeväljakutsete tegemisest. Seega karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb B. Tšistjakovi karistada arestiga. Hädaabinumber 112 töötab selleks, et iga inimene saaks ohu korral abi kutsuda. Olukorras, kus B. Tšistjakov helistas numbrile 112 ilma abi vajamata neljateist tunni jooksul 51 korda, võib see takistada abi kutsumist inimestele, kes on ohus ja tõesti abi vajavad. Seega on B. Tšistjakovile karistust mõistes vaja arvestada ka õiguskorra kaitsmisega - ajal, mil B. Tšistjakov kannab aresti, ei ole tal võimalik Häirekeskusesse helistada. Kohus karistab B. Tšistjakovi arestiga sanktsiooni maksimummääras. B. Tšistjakov peeti 13.1.2026 kell 15.52 VTMS § 44 lg 1 alusel kinni, sest ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, vabastati 14.1.2026 kell 12.42. Kuna B. Tšistjakov oli kinni peetud alla 24 tunni, siis

§ 68lg 2 alusel tema kinnipidamine kantud karistusaja hulka ei lähe.

8.

§ 69lg 1 kohaselt kohus võib aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga.

B. Tšistjakov avaldas kohtuistungil, et tema teeks aresti asemel riiklikku tööd. Kohus leiab, et B. Tšistjakovi puhul, arvestades tema teo põhjuseid ja teo tehiolusid, ei ole aresti asendamine ÜKT-ga võimalik. B. Tšistjakov kuritarvitab alkoholi, joobes olles helistab Häirekeskusesse ja karistuse eri- ja üldpreventiivne eesmärk on saavutatav vaid ajal, mil B. Tšistjakov kannab aresti, sel ajal ta Häirekeskusesse helistades valeväljakutseid teha ei saa.

1. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
2. Aresti kandmine toimub Tallinna arestimajas (Linnaaru tee 5, Soodevahe, Harjumaa). Karistuse kandmise aja alguseks lugeda B. Tšistjakovi poolt karistuse kandmisele asumise aeg. Kohustada B. Tšistjakovi ilmuma
3. märtsil (Tšistjakov avaldas kohtuistungil, et sel kuupäeval saab minna aresti kandma). Kui B. Tšistjakov ei ilmu määratud ajal karistust kandma, teeb kohus määruse B. Tšistjakovi sundtoomiseks arestimajja.
4. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, §§ 108-111, § 199 lg 3,

§ 48, § 278 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik