Obsah (9)

§ 203§ 227§ 50§ 77§ 38§ 88§ 242§ 76§ 207

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2026, Jõgeva Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-25-3578 Sandra Kallas Hans-Erik Tõnissoo kaebus Polits

§ 203

järgi ning Hans-Erik Tõnissoole

§ 227

lg 2 järgi määratud karistuse ja selle tasumise korra osas, ning teha vastavas osas uus otsus. 3. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2440,25,005434 Hans-Erik Tõnissoo poolt

§ 203

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. 4. Mõista Hans-Erik Tõnissoole

§ 227lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 55 trahviühikut, s.o 440 eurot. 5. Kar

S § 66 lg 2 alusel võimaldada Hans-Erik Tõnissool tasuda rahatrahv ositi 8 (kaheksa) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 55 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
2. septembri
3. a kiirmenetluse otsuses märgitud arvelduskontodest (SEB Pank AS EE891010220034796011, Swedbank AS EE932200221023778606, Luminor Bank AS EE701700017001577198 või LHV Pank AS EE777700771003813400), märkides maksekorraldusele viitenumbri
5. Muus osas jätta otsus muutmata.
6. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
7. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik I.H (edaspidi I. H) koostas
8. septembril 2025 Hans-Erik Tõnissoole (edaspidi H-E. Tõnissoo) kiirmenetluse otsuse nr 10220182999016 väärteoasjas nr 2440,25,005434 selles, et H-E. Tõnissoo
9. septembril 2025 kell 8.51 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi – Tartu – Valga tee
10. kilomeetril Jõhvi suunas juhtis mootorsõidukit Fiat Punto registreerimismärgiga XXX liiklusmärgi nr 351 (80 km/h) mõjupiirkonnas 111 +/- 8 km/h. Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Lisaks juhtis mootorsõidukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud alates
11. september
12. Samuti ei olnud juhil kontrollija nõudel esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Juhtis Soome Vabariigis registreeritud mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas mootorsõiduki registreerimistunnistust või selle koopiat. Selle teoga rikkus H-E. Tõnissoo

§ 50

lg 5 p 3,

§ 77lg 8 p 1, MKM 3.

märtsi 2011. a määruse nr 19 § 9 lg 4 p 1,

§ 38

lg 2,

§ 88lg 1 nõudeid.

H-E. Tõnissoo toimepandu on kvalifitseeritud

§ 227

lg 2,

§ 203

ja

§ 242lg 1 järgi. Juhindudes Kar

S § 63 lg-st 1 karistas kohtuväline menetleja teda

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kar

S § 66 lg 2 alusel määras kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumise ositi, määrates viimase osa tasumise tähtpäevaks

1. detsember
3. H-E. Tõnissoo esitas
4. septembril 2025 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri kiirmenetluse otsusele, milles palus trahviotsuse tühistada või vähendada ulatuslikult trahvisummat, arvestades mõõtmise ebatäpsust ja protseduurilisi puudusi. Alternatiivselt palus suunata asi üldmenetlusse täiendavaks uurimiseks, sh patrullauto OBD-andmete kontrollimiseks. Antud juhtum tuleneb võimalikust mõõtmisveast, mitte tahtlikust rikkumisest. H-E. Tõnissoo põhjendused olid järgmised: - Mõõtmise tehniline ebatäpsus. Kiiruse mõõtmine vastassuunast liikuvast politseiautost kurvis ja märjal teel võib põhjustada vigu (nt koosinusefekt, peegeldused veepritsmetest või kurvi geomeetria tõttu). Videosalvestis näitab kiiruse kiiret kõikumist (111 → 81 km/ h lühikese aja jooksul), mis võib viidata ebastabiilsele mõõtmisele, mitte tegelikule kiirusele. Kalibreerimistunnistus (11.10.2024) kehtib laboritingimustes, kuid ei arvesta reaalseid teeolusid (märg pind, kurv, vastassuund, otsene päikesevalgus). Väljavõtted videosalvestisest kinnitavad päikesevalguse segamist, mis võis mõjutada seadme tööd. Lisaks kasutab Stalker DSR-2X patrullauto kiirust (politseisõiduki OBD2-pordi kaudu) sihtmärgi kiiruse arvutamiseks, mis võib lisada ebatäpsusi (nt andmete viivitus või patrullauto sensori vead), eriti dünaamilistes olukordades ja liikumise pealt. - Politseiniku koolitus ja pädevus. Esitatud koolituste väljavõte näitab, et ametnik I.H läbis 2 viimase asjakohase koolituse
5. aastal (LaserCam 4) ja
6. aastal (üldine mõõtja koolitus). Puudub aga igasugune tõend hiljutise või spetsiifilise koolituse kohta Stalker DSR-2X seadme kasutamiseks, eriti dünaamilistes tingimustes (nt vastassuunast, märjal teel). See seab kahtluse alla mõõtmise korrektsuse. - Protseduurilised puudused. Vastus tema teabenõudele (26.09.2025) ei sisaldanud mõõtmise nurka ega seadme mõõteandmeid, mis raskendavad mõõtmise kontrollimist.
7. H-E. Tõnissoo kaebusele olid lisatud järgmised tõendid: trahviotsuse koopia, politsei vastus teabenõudele (Vastus-teabenoudele-kiirmenetluse-nr-10220182999016.pdf), politseiniku koolituste väljavõte (I.-Hindreus-koolituste-valjavote.csv), seadme kalibreerimistunnistus (00212_24_TTRS_PPA-Ida-_Stalker-DSR-2X-nr-DB012698_MAH_ARZ.pdf), videosalvestise ekraanipildid ja ilmateenistuse tõend (laetud alla veebisaidilt ilmateenistus.ee kuupäeva 19.09.2025 kell 8.00 kohta).
8. Menetlusalune isik esitas
9. oktoobril 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles palub jätta kiiruseületamise koosseis tuvastamata ja tühistada selle eest määratud rahatrahv või alternatiivselt vähendada karistust proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt, eemaldada IDkaardi teema kiiruseepisoodi sanktsioonist, eraldada § 203 episood eraldi menetlemiseks ning kohustada PPA-d esitama kaebuse täienduses nimetatud mõõte- ja logiandmed.
10. Kohtuvälise menetleja esindaja Eduard Blaško esitas
11. oktoobril 2025 kohtule kirjaliku seisukoha, milles leidis, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud ning rikutud ei ole menetlusõiguse- ega materiaalõiguse norme. Menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ning see vastab toimepandud tegude raskusastmele. Menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Menetleja on juba väärteootsuse koostamise ajal andnud hinnangu menetlusaluse isiku poolt toimepandud teole ja võtnud arvesse kõiki asjaolusid. Põhjalikumalt selgitas kohtuvälise menetleja esindaja järgmist: - Kiiruse mõõtmine on toimunud nõuetekohaselt. Kiirust mõõtnud patrullpolitseinik oli vastava kiirusmõõturi kasutamiseks vastava koolituse ning kiirusmõõtur oli taadeldud. Kiirusmõõturi kasutamise videoprotokollist on selgelt näha nii ilmastikutingimusi kui ka mõõtmise protseduuri. Samuti ei ole fikseeritud kiirus tekkinud ajutiselt vaid tegu oli tõusvas trendis kiirusega ja stabiilse näiduga. Kiiruse mõõtmise ajal ei olnud ka tihedat udu, vihmasadu või muid segavaid asiolusid. Menetleja ei nõustu sellega, et justkui kiirus langeb sõiduki lähenemisel ja seetõttu ei saa usaldada kiirusmõõturi korrasolekut. Kiiruse langemisel võivad olla väga paljud põhjused. Isik võis tuvastada, et vastutulev sõiduk on politseisõiduk. Ametnikud, kes kiiruse fikseerisid, lülitasid sisse ka märgutuled (vilkurid), mis samuti sundis isikut koheselt kiirust langetama. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebajaga, et seade ei olnud korras või mõjutas mõõtmise nurk kiiruse näitu. - Määratud karistus on põhjendatud ja vastab isiku poolt toimepandud tegude raskusastmele ja süü suurusele. Karistuse määramisel arvestas menetleja ka antud teo ohtlikust ning asjaolu, isikut on samalaadse rikkumise eest juba karistatud ning sedagi, et isik pani toime lisaks kiiruse ületusele ka muid rikkumisi. Karistus ei saa olla isikule mugav. Karistuse eesmärk ongi tekitada isikule ebamugavust, et seeläbi mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. 3
12. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikule seisukohale oli lisatud muu hulgas H-E. Tõnissoo karistusregistri väljavõte, millega kohus võimaldas kaebajal tutvuda ja seisukohta avaldada.
13. Vastuseks kohtunõudele esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule
14. novembril 2025 kiirusmõõturi Stalker DSR 2x kasutusjuhendi, millega kohus võimaldas kaebajal tutvuda ja seisukohta avaldada.
15. Transpordiamet esitas
16. veebruaril 2026 päringu vastuse, mille andmetel kehtib Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga kiiruspiirang 80 km/h kilomeetritel 62,335 kuni 67,154, kiiruspiirangu kehtestamise aeg juuli
17. Täpsemat piirangu kehtestamise aega ei ole võimalik tuvastada. Kiirusepiirang on kehtiv. Kohus võimaldas kaebuse esitajal selle vastusega tutvuda. Kohtu seisukoht
18. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
19. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas ja kohtu nõudel esitanud kohtule uusi tõendeid, millega menetlusalusel isikul on olnud võimalus tutvuda ja seisukohta avaldada, sh ta pole soovinud tõendite uurimist kohtuistungil. Samuti leiab kohus, et menetlusaluse isiku
20. oktoobril 2025 esitatud kaebuse täiendus on esitatud hilinenult, s.o peale kaebetähtaja möödumist (
21. oktoober 2025), mistõttu kohus seda kaebuse osana ei käsitle. Sel põhjusel ei ole kohus kaebuse täienduse kohta kohtuväliselt menetlejalt seisukohta küsinud. Ent nagu kohus eespool selgitas, ei ole kohus asja lahendades seotud kaebuse piiridega.
22. Uuritud tõenditega (menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused, isikusamasuse tuvastamise protokoll, kiirusmõõturi videosalvestis/protokoll) kogumis on tõendatud, et PPA Ida prefektuuri patrullpolitseinik tunnistaja I.H mõõtis liiklusjärelevalve käigus
23. septembril 2025 kell 8.51 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi – Tartu – Valga tee
24. kilomeetril, s.o teelõigul, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 80 km/h, Jõhvi suunas liikuva ja H-E. Tõnissoo poolt juhitava mootorsõiduki Fiat Punto Soome Vabariigi registreerimismärgiga XXX XXX kiiruseks 103 km/h (arvestades laiendmääramatust).
25. Isikusamasuse tuvastamise protokoll tõendab, et mootorsõidukiga kiirust ületanud isikuna tehti kindlaks Hans-Erik Tõnissoo. Menetlusaluse isiku H-E. Tõnissoo kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt sõitis ta
26. septembril 2025 sõbrale kuuluva autoga Fiat Punto Tartust XXX. Ta ei pannud kiirust tähele ning ta peatati patrulli poolt. Radarinäiduga on tutvunud.
27. Väljavõte sõiduki registreerimismärgiga XXX XXX andmetest tõendab, et tegemist on sõidukiga Fiat Punto, mis on registreeritud Soome Vabariigis (registreerimine peatatud
28. ja
29. september 2019). 4
30. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et H-E. Tõnissoo on
31. septembril 2025 saatnud Politsei- ja Piirivalveametile e-kirja, milles on palunud väljastada temale järgmised dokumendid: kasutatud radariseadme tootja, mudel ja kalibreerimise kuupäev (kalibreerimistõend), mõõtmismenetluse protokoll (mõõtenurk ja GPS-koordinaadid), radari operaatori kvalifikatsioonitunnistus (sertifikaat) ning ilmastikuolud mõõtmispaigas. Politsei- ja Piirivalveamet on
32. septembril 2025 edastanud H-E. Tõnissoole e-kirja teel kiirusmõõturi taatlustunnistuse koopia, pädeva mõõtja koolituse läbimise tõendi ja kiirusmõõturi kasutamise videoprotokolli/videosalvestise ning selgitanud, et ilmastikuolud kiiruse mõõtmise ja fikseerimise ajal on fikseeritud kiirusmõõturi kasutamise videoprotokolliga.
33. Kiirusmõõturi kasutamise videosalvestisest/protokollist kuuldub ja nähtub, et
34. septembril 2025 kella 8.51 ajal sõidab liikuvale patrullautole Jõhvi – Tartu – Valga tee
35. kilomeetril vastu (st sõidab Jõhvi suunas) halli värvi Fiat Punto, mille kiiruseks fikseeritakse patrullautos asuva statsionaarne kiirusmõõturiga Stalker DSR 2x 111 km/h. Videosalvestisest/protokollist nähtub, et patrullauto keerab auto ringi ning järgneb kiirust ületanud mootorsõiduk Fiat Puntole, annab sellele peatumismärguande, ning mingil hetkel see sõiduk peatub. Mootorsõiduki Fiat Punto taga peatub patrullauto. Patrullauto juhi kohalt väljub patrullpolitseinik, kes läheb peatatud sõiduki juhi ukse juurde. Samuti on videosalvestisest/protokollist näha kiirusmõõturi kasutaja isikukood, sündmuskoha koordinaadid, sündmuskoha olustik, sh teeolud, liiklustihedus ja ilmastikutingimused, ning kellaaeg. Videosalvestisest/protokollist kuuldub, et kiirust mõõtis ja protokollis patrullpolitseinik I. H.
36. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Erinevalt menetlusalusest isikust, ei ole kohtul tekkinud kahtlusi mõõtmist teostanud patrullpolitseiniku pädevuses ega mõõtetulemuse usaldusväärsuses.
37. Kiirusmõõturi videosalvestisest/protokollist nähtuv tõendab, et H-E. Tõnissoo juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet Stalker DSR 2x, mis on töökorras. Metrosert taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend kiirusmõõtur Stalker DSR 2x oli ka taadeldud (taatluskehtivuse lõppkuupäev on
38. oktoober 2025). Koolituste väljavõte tõendab, et I. H on
39. juunil 2011 läbinud pädeva mõõtja koolituse ning
40. juulil 2014 läbinud kiirusmõõturi LaserCam 4 koolituse. Kuigi I. H on mõõtmisalased koolitused läbinud rohkem kui 10 aastat tagasi, ei tähenda, et tema oskused kiirusmõõturi kasutamisel oleksid ajas vähenenud, vaid pigem vastupidi – ta on õpitut kinnistanud pikaajalise töökogemuse käigus. Kiirusmõõturi videosalvestises/protokollis nähtuvad andmed kiirusmõõteseadme kasutamise käigu ja tulemuse kohta kinnitavad, et kiirust mõõtes lähtus I.H nõutavast mõõtemetoodikast. Stalker DSR 2x kasutusjuhendist nähtub, et seade võimaldab kiiruse fikseerimist liikuvas režiimis muu hulgas vastassuuna sõiduraja sihtmärkidele. Kasutusjuhendist nähtuvalt võivad seadme tööd segada tahked objektid, sh puu lehestik (mida radarisignaalid ei läbi), vihm (võimalus saada näit vihmapiisa kiirusest), elektrilised müraallikad, ka mürarohke elektrisüsteem. Nimetatud häirivaid tegureid videosalvestisest/protokollist ei nähtu ega kuuldu. Videosalvestisest/protokollist nähtuvalt on ilm sündmuskohal päikesepaisteline, teekate on veidi märg, kuid suuri lompe teel ei ole. Seega on ilmastiku- ja teeolud sündmuskohal head. Kuigi menetlusalune isik on esitanud kohtule ka ilma vaatlusandmed
41. septembril 2025 kella 8.00 kohta, leiab kohus, et videosalvestisest/protokollist nähtuvad andmed ilmaolude kohta sündmuskohal on asja lahendamiseks täpsemad, sest sellest nähtuvad ilmaolud konkreetselt vaidlusaluse sündmuse toimumise kohas ja kellaajal. 5
42. Videosalvestisest/protokollist nähtub, et kiirusmõõturiga mõõdetakse vastutuleva sõiduki kiirust alates selle sõiduki kiirusmõõturi mõõtevälja ilmumise hetkest (alates kell 8.51.24). Videosalvestisest/protokollist nähtub, et hetkel (kell 8.51.26) mil kiirusmõõturiga mõõdetakse vastutuleva sõiduki kiiruseks 111 km/h, on vastutulev sõiduk juba peaaegu kurvist väljunud ning sõidab patrullautole vastu võrdlemisi sirgjooneliselt. Samal ajal patrullsõiduki ees ega vastassuunas teisi sõidukeid ei sõida. Asjaolu, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus patrullautole lähenedes väheneb, ei saa järeldada kiirusmõõturi mõõtetulemuse ebausaldusväärsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et menetlusalune isik ise vähendas sõidukiirust ja tõenäoliselt eelkõige põhjusel, et märkas lähenevat patrullsõidukit. Erinevalt menetlusalusest isikust leiab kohus, et kiiruse mõõtmine ei ole toimunud keerulistest tingimustes ega viisil, mis annaksid aluse kahelda mõõtmistulemuste usaldusväärsuses. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.
43. Vabariigi Valitsuse
44. juuni
45. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 sätestab kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused. Kiirusmõõturi videosalvestisest/protokollist nähtuvalt mõõtis patrullpolitseinik kiirust liikuvast patrullsõidukist sellesse paigaldatud statsionaarse kiirusmõõturiga. Hetkel mil kiirusmõõtur mõõdab vastutuleva sõiduki kiiruseks 111 km/h, on patrullsõiduki kiirus 85 km/h. Nimetatud kiiruste puhul tuleb lisa nr 1 kohaselt liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse puhul arvestada laiendmääramatusega +/- 8 km/h. Seega on kaevatavas otsuses arvestatud õige laiendmääramatusega.
46. Väljavõte Teeregistrist (Teeregister), mis on kõigile avalikult kättesaadav teave, tõendab, et Jõhvi – Tartu – Valga tee
47. kilomeetril kehtib mõlemal tee poolel kiiruspiirang 80 km/h. Lisaks küsis kohus kiiruspiirangu kohta ka Transpordiametilt ning sai vastuseks, et 80 km/h kiiruspiirang on kehtiv ja on kilomeetritel 62,335 kuni 67,
48. Kiiruspiirangu kehtestamise aeg on juuli
49. Seega oli
50. septembril 2025, millisel kuupäeval on etteheidetav väärtegu toime pandud, samuti kiiruspiirang 80 km/h.
51. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et H-E. Tõnissoo
52. septembril 2025 kell 8.51 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi – Tartu – Valga tee
53. kilomeetril Jõhvi suunas, s.o teelõigul, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 80 km/h, juhtis mootorsõidukit Fiat Punto Soome Vabariigi registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 111 km/h +/- 8 km/h. H-E. Tõnissoo ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Selle teoga rikkus H-E. Tõnissoo

§ 50lg 5 p 3.

1. Lisaks kiiruse ületamisele heidab kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis mootorsõidukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud alates
2. september 2019, mida tehes rikkus menetlusalune isik

§ 77lg 8 p 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 3.

märtsi

1. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi määruse nr 19) § 9 lg 4 p
3. Väljavõte sõiduki andmetest tõendab, et Fiat Punto Soome Vabariigi registreerimismärgiga XXX XXX registreerimine on peatatud, viimati
4. septembril
5. Menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ei ole ta sõiduki registreerimise aktiivsusega kursis, tegemist on sõbra autoga.
6. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule ette heita

§ 77

lg 8 p 1 ja määruse § 9 lg 4 p 1 rikkumist, sest viidatud sätted reguleerivad seda, millistel tingimustel Transpordiamet sõiduki või selle haagise Eesti Vabariigis ajutiselt registrist kustutab. Kuid 6 käesoleval juhul on sõiduki registreerimine peatatud Soome Vabariigis. Eesti Vabariigis sõidukit registreeritud ei ole ega ole ka ajutiselt registrist kustutatud.

1. Riigikohus on selgitanud (RKKKo nr 3-1-1-5-15, p-d 9-10), et süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. /… / süüdlase teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi seega iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt RKKKo nr 3-1-1-71-13, p 7 ja nr 3-1-1-75-03, p 7).
2. Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga väärteoprotokollis toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Kuna H-E. Tõnissoo juhitud sõiduki registreering ei olnud Soome Vabariigi registris kehtiv (registreerimine oli peatatud), siis sellise sõiduki juhtimisel Eesti Vabariigis peab see

§ 76

lg 1 sätestatu kohaselt olema Eesti Vabariigis kehtestatud korras registreeritud ning sel peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Viidatud säte näeb ette, et kasutatav mootorsõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Seega võiks kohtu hinnangul olla asjakohane menetlusalusele isikule ette heita

§ 76lg 1 nõuete rikkumist.

27. Ent kohus leiab, et menetlusaluse isiku rikkumise sisustamine

§ 77

lg 8 p 1 ja määruse nr 19 § 9 lg 4 p 1 asemel

§ 76

lg-ga 1 ei ole aga võimalik, sest kiirmenetluse otsuse faktilistes asjaoludes ei ole rikkumine piisavalt kirjeldatud. Faktilistes ajaoludes ei ole H-E. Tõnissoole tehtud mitte ühtegi etteheidet seonduvalt asjaoluga, et ta juhtis sõidukit, mida ei ole Eesti Vabariigis registris kehtestatud korras registreeritud. Seega ei saa kohus rikkumisele ise õiguslikku hinnangut anda, vaatamata asjaolule, et teo kvalifikatsioon (

§ 203) ei muutuks.

28. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsus on selles osas koostatud puudulikult, sest see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada, st aru saada, millist rikkumist talle ette heidetakse, ja kohtul talle tegu omistada (vt RKKKo nr 3-1-1-85-16, p 6). Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus ole H-E. Tõnissoo süüditunnistamises ja karistamises

§ 203

järgi tühistada ning tühistatud osas väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 29. Lisaks eelnevale heidab kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette

§ 38

lg 2 ja

§ 88lg 1 rikkumist.

Täpsemalt seda, et ta juhtis Soome Vabariigis registreeritud mootorsõidukit, mille kohta ei olnud tal esitamiseks kaasas mootorsõiduki registreerimistunnistust või selle koopiat. Samuti seda, et menetlusalusel isikul ei olnud kontrollija nõudel esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti. 30. Menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt olid autodokumendid teises kotis ja ta jättis need koju. Isikut tõendavat dokumenti ei olnud kaasas, sest ta kasutas digitaalselt isikutunnistust. 7 31.

§ 38

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel

§-s 88 loetletud dokumendid.

§ 88

lg 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument ja mootorsõiduki registreerimistunnistus. Eestis registreeritud mootorsõiduki puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

§ 88

lg 2 sätestab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. 32. Kuna H-E. Tõnissoo juhitud sõiduki puhul oli tegemist Soome Vabariigi registris oleva sõidukiga (mille registreerimine oli peatatud), pidi tal kaasas olema mootorsõiduki registreerimistunnistus. Samuti polnud menetlusalusel isikul kaasas juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 2 p 1 1 järgi on isikut tõendavaks dokumendiks ka digitaalne isikutunnistus, kuid ITDS § 3 lg-st 3 tulenevalt kehtib see elektroonilises keskkonnas. Seega leiab kohus, et

§ 88

lg 2 nõude täitmiseks ei piisa digitaalse isikutunnistuse olemasolust, vaid vajalik on füüsiliselt isikut tõendavat dokumenti kaasas kanda.

1. Kuna menetlusalusel isikul
2. septembril 2025 kell 8.51 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi – Tartu – Valga tee
3. kilomeetril Jõhvi suunas mootorsõiduki Fiat Punto Soome Vabariigi registreerimismärgiga XXX XXX juhtimisel ei olnud kaasas mootorsõiduki registreerimistunnistust (ega selle koopiat) ning ei olnud kaasas juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti, siis rikkus ta

§ 38

lg 2 ja

§ 88lg 1 nõudeid.

34. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et H-E. Tõnissoo tegevus täidab

§ 227

lg 2 ja

§ 242lg 1 koosseisud. 35. Karistusseadustiku (Kar

S) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 36. Kohus leiab, et H-E. Tõnissoo pani

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega (Kar

S § 16 lg 3). Menetlusaluse isiku väide, et ta ei pannud kiirust tähele, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. H-E. Tõnissoo ei ületanud lubatud sõidukiirust mitte mõned km/h, vaid lausa paarkümmend km/h, täpsemalt 23 km/h. Sellises määras kiiruse ületamist pidi menetlusalune isik autojuhina ise tajuma. Seega H-E. Tõnissoo teadis, et ta ületab lubatud sõidukiirust ja vähemalt möönis seda. 37. Kohus leiab, et H-E. Tõnissoo pani

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis (Kar

S § 18 lg 2). H-E. Tõnissool on mootorsõiduki juhtimisel kohustus kaasas kanda seaduses nõutavaid dokumente. Selleks tuleb tal enne sõiduki juhtima asumist veenduda, et tal on vajalikud dokumendid esitamiseks kaasas. Seda enam, et menetlusaluse isiku sõnul oli tegemist sõbrale kuuluva autoga. H-E. Tõnissoo juhtimisõigust omava isikuna, olles juhtimisõiguse omandamisel läbinud vastavaid koolitusi, pidi olema neist nõuetest teadlik. Kuna H-E. Tõnissoo enne sõiduki juhtima asumist ei veendunud vajalike dokumentide kaasas olemises, pidas ta võimalikuks, et vajalikke dokumente tal esitamiseks kaasas ei ole, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral (üle kontrollimisel) pidanud ette nägema. 38. H-E. Tõnissoo tegude süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. H-E. Tõnissoo on süüdi

§ 50

lg 5 p 3 rikkumises ning ta vastutab

§ 227lg 2 järgi.

H-E. 8 Tõnissoo on süüdi

§ 38

lg 2 ja

§ 88

lg 1 rikkumises ning ta vastutab

§ 242lg 1 järgi.

Seega tuleb teda toimepandu eest karistada. 39. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt H-E. Tõnissoo pani

§ 227lg 2, § 203 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe teoga, mistõttu kohtuväline menetleja määras Kar

S § 63 lg 1 alusel ühe karistuse raskeimat karistust ette nägeva sätte, s.o

§ 227lg 2 järgi.

Kuna kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse H-E. Tõnissoo süüditunnistamises ja karistamises

§ 203

järgi ning tühistatud osas väärteomenetluse menetlusaluse isiku suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetab, tuleb seda menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel arvesse võtta. 40. Kuna menetlusalune isik pani

§ 227lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ühe teoga, tuleb talle Kar

S § 63 lg 1 alusel määrata üks karistus raskemat karistust ette nägeva sätte, s.o

§ 227lg 2 järgi.

41.

§ 227

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. KarS § 63 lg-t 1 kohaldades

§ 227lg 2 alusel karistust mõistes tuleb arvestada, et HE.

Tõnissoo pani toime kaks väärtegu. Ka ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust (vt nt RKKKo nr 3-1-1-7-11, p 18). 44. Kohus loeb H-E. Tõnissoo süüd keskmiseks. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust 80 km/h mitte vähem kui 23 km/h, mis jääb

§ 227lg-s 2 sätestatud vahemiku (21–40 km/h) alumisse määra.

H-E. Tõnissoo süüd suurendab teo toimepanemine hommikusel ajal, mil on rohkem liiklejaid kui nt öösel, suure liiklustihedusega maanteel. Samuti suurendab H-E. Tõnissoo süüd, et tal polnud kaasas mitte ühtegi nõutavat dokumenti. Samas H-E. Tõnissoo süüd vähendavad asjaolud, et tema sõidukis polnud kaasreisijaid, tee- ja ilmastikutingimused olid head, ning tema teol ei olnud raskeid tagajärgi.

1. Kohus leiab, et H-E. Tõnissoo tegevuses ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et H-E. Tõnissoo on oma tegu kahetsenud (vt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Kohtul puudub alus H-E. Tõnissoo kahetsuse siiruses kahelda.
2. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et H-E. Tõnissood on
3. juunil 2025 väärteokorras karistatud

§ 207

lg 1 ja

§ 227

lg 2 rikkumiste eest rahatrahviga 31 trahviühikut, s.o 248 eurot (trahv tasutud

1. oktoober 2025). Seega vaid kolm kuud hiljem pani H-E. Tõnissoo toime analoogilise rikkumise – kiiruse ületamise. Seega ei saa asuda seisukohale, et kiiruse ületamise puhul oli tegemist ühekordse ja juhuslikku laadi eksimusega. Eelnevat tuleb eripreventsiooni puhul arvestada.
2. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et H-E. Tõnissoo karistamine rahatrahviga

§ 227

lg 2 sanktsiooni keskmisest oluliselt suuremas määras ei ole põhjendatud ning karistust tuleb 9 vähendada. Kohus peab põhjendatuks karistada H-E. Tõnissoo

§ 227

lg 2 järgi sanktsiooni keskmisele lähedale määras, s.o rahatrahviga 55 trahviühikut ehk 440 eurot. Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke ning annab ühiskonnale signaali liiklusturvalisuse tähtsusest ning selle tagamiseks liiklusnõuete järgimise vajalikkusest, sh ka sellest, et tuleb järgida piirkiirust ning kanda kaasas nõutavaid dokumente.

1. KarS § 66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kaevatavast otsusest nähtub, et rahatrahvi tasumine määrati ositi ning viimase osamakse tasumise tähtpäev oli
2. detsember
3. Kuna see tähtaeg on käesolevaks ajaks möödas, tuleb määrata trahvi tasumiseks uus tähtaeg. Arvestades mõistetava trahvi suurust (440 eurot), H-E. Tõnissoo õpib ega tööta, peab kohus põhjendatuks võimaldada tal tasuda rahatrahv ositi 8 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 55 eurot. Igakuiselt suuremas summas rahatrahvi tasumine võib käia talle majanduslikult üle jõu.
4. Juhindudes VTMS § 132 p-dest 2 ja 3 rahuldab kohus Hans-Erik Tõnissoo kaebuse osaliselt ja tühistab PPA Ida prefektuuri
5. septembri
6. a kiirmenetluse otsuse osaliselt, s.o Hans-Erik Tõnissoo süüditunnistamises ja karistamises

§ 203

järgi ning Hans-Erik Tõnissoole

§ 227

lg 2 järgi määratud karistuse ja selle tasumise korra osas, ning teeb vastavas osas uue otsuse. Kohus lõpetab väärteoasjas menetluse Hans-Erik Tõnissoo poolt

§ 203

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik 10