) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel ilmuma terviseseisundi hindamisele 19.04.2023. Ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks
lg 1 alusel elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadeti kaebajaga seotud elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee. Ettekirjutuses hoiatati, et hindamisele tulemata jätmisel rakendatakse sunniraha 100 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Kaebaja eelnimetatud ajal terviseseisundi hindamisele ei ilmunud. 2. KRA teavitas 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691 kaebajat
Teatises selgitati, et sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaeg on 10 päeva teate kättesaamisest arvates ning sunniraha määratud tähtaja jooksul tasumata jätmisel edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja tasu.
lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viisi, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei toimetanud ettekirjutust sel aadressil kätte. KRA ei veendunud, et arstliku komisjoni kutse on kaebajale edastatud. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamisest teavitanud ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. 5. KRA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 09.04.2023 (
Kaebaja hindamisele ei ilmunud ega esitanud vabandavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise kohta.
§-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle 2
6. Tallinna Halduskohus võttis 05.04.2024 otsusega vastu kaebaja 20.03.2024 kaebuse muutmise avalduse ning luges, et kaebaja taotleb KRA 09.03.2023 ettekirjutuse nr 12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 196 eurot hüvitamist (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Sunniraha rakendamine toimus õiguspäraselt, kuna kaebaja oli jätnud 09.03.2023 ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata.
lg 1 kohaselt toimetatakse
alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et eelnimetatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.
lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud.
lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17˗27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu talle saadetud dokumente või suunata aadressile isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Vastustaja dokumendihaldussüsteemi väljatrükk kinnitab, et 09.03.2023 ettekirjutus on
Seejuures nähtub, et mingil ajal on kaebaja selle dokumendi ka avanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-st 8 tuleneb, et kui tähtaja viimane päev langeb riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Eeltoodud asjaoludel tuleb vaidlusalune ettekirjutus lugeda kaebajale
lg 3 alusel kättetoimetatuks 10.04.2023 ehk enne terviseseisundi hindamisele ilmumiseks määratud aega. Seega on vaidlustatud ettekirjutus kehtiv ja sellega pandud kohustus tuli täita pärast ettekirjutuse kätte toimetamist. Kaebaja 19.04.2023 terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ning pole esile toonud ühtki objektiivset takistust ettekirjutuse täitmiseks. Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab arusaadavat sunniraha hoiatust. Sunniraha suurus jääb
KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691 ning andnud mõistliku 10päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades vabatahtliku tasumata jätmise tagajärgi. Vastustaja dokumendihaldussüsteemi väljavõttest nähtub, et eelnimetatud teatis on väljastatud 25.08.2023 kell 11.58 ning tuleb seega
Kaebusele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt pöördus vastustaja kohtutäituri poole 06.10.2023. Seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda, ent ta ei teinud seda. Neil asjaoludel on sunniraha 3
lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud HMS regulatsiooniga. Kättetoimetamine teate avaldamisega infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle pandud kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KRA ei teinud katset toimetada dokumendid kaebajale kätte posti teel või selgitada välja tema tegelik elukoht kaebajaga telefoni teel ühendust võttes. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamise menetlusest teavitanud. Ettekirjutuses sisalduv hoiatus ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Sunniraha rakendamisest teatamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele asumist. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil võimalik võtta lõplikku seisukohta selles, et arstlikku komisjoni ilmumata jätmisel rakendatakse sunniraha. Õigeks ei saa pidada, et sunniraha rakendamisel ei jäeta adressaadile võimalust tasuda sunniraha, ilma et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Kättetoimetamisviga tingib haldusakti õigusvastasuse. 8. KRA palub 25.06.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. KRA 09.03.2023 ettekirjutus ja 25.08.2023 sunniraha rakendamise teatis on kaebajale nõuetekohaselt
Kaebajat ei ole jäetud sunniraha sissenõudmisest teavitamata. Kaebajat teavitati sunniraha rakendamisest 25.08.2023 teatisega ning anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Vastustaja on esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 61 ja 64). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 25.08.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 62). 11. KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel
§-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid.
kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta.
lg 1 kohaselt toimetab KRA
alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.
lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et 4
lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui
12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata
lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA
Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-232839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja tõlgenduse korral muutuks
Ringkonnakohus leidis järgmist: „
lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada
lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (
lg 4).
praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas 1 on samuti selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“ 13. Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada
Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus.
lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning
-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on
lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (
§-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja kodaniku vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab
kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu toimub suhtlus.
lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 32¹ reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas 1 Eelnõu - Riigikogu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.