Obsah (4)

§ 76§ 100§ 142§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. november 2024 Tsiviilasja nr 2-24-10413 Tsiviilasi Aktsiasel

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1, kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 142

lg 1 järgi Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 6. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (

) § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, seega oli hageja ja kostja II vahel sõlmitud leping tarbijakäendusleping. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Pooled on käenduslepingu p-s 1.2. leppinud kokku, et kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 27 000 eurot. Seega ei ole tarbijakäendusleping tühine. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt rikutud kohustuse täitmist. 7. Hageja palub lisaks põhinõudele mõista kostjatelt solidaarselt välja ka viivis. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja I leppisid kliendikaardilepingu p-s 3.7, et rahaliste kohustuste täitmisega 3 Tsiviilasi nr 2-24-10413 viivitamisel on hagejal mh õigus nõuda viivist 0,15% päevas. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I kliendikaardilepingu täitmise eest, sh ka viivise eest. Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga.

1. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks tuleb hagejal esitada menetluskulude nimekiri, seejärel tuleb see toimetada kostjatele kätte (TsMS § 176 lg 6) ning kostjatele tuleb anda tähtaeg seisukoha esitamiseks (TsMS § 176 lg 8). Kuivõrd kostjatele dokumentide kättetoimetamine võttis aega, siis takistaks praegusel juhul menetluskulude nimekirjade kättetoimetamine ja seisukohtade ootamine kohtuotsuse tegemist. Kohus määrab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 4