← Eesti

2-22-131459/5

Obsah (13)§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 444§ 317§ 407§ 162§ 172§ 4842§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2024. a, Haapsalu Tsiviilasja number 2-22-131459 Tsiviilasi Aktsiaselts P

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number. Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. PlusPlus Capital AS esitas 18.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 89,98 euro saamiseks. Kohus tegi 24.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgnikule on makseettepanekut üritatud kätte toimetada 24.08.2022 aadressil XXX; 29.08.2022 aadressil XXX; 20.09.2022 aadressil XXX; dokumendid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel; 20.09.2022 saadetud teavitus e-posti aadressil XXX – puudub vastus; 16.05.2023 saadetud teavitus e-posti aadressil XXX – puudub vastus. Võlgniku abikaasa kinnitas 20.09.2022, et võlgnik ei ela aadressil XXX. Abikaasa sõnul võlgnik elab Soomes, XXX kuid täpsemad andmed puuduvad, ei ela juba pikemat aega võlgnikuga koos. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks märgitud XXX. Soome kohus tagastas aadressilt XXX 2 2-22-131459 dokumendid 17.04.2023 märkega – dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne märgitud kuupäeva või tähtaega. Seega ei ole kohtule teada isiku elukoht. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks, mistõttu lõpetas kohus 31.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Pärnu Maakohus menetleb Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi N.G vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 02.03.2017 sõlmitud liitumislepingust nr. XXX. Hageja nõue koosneb põhivõlast 36,95 eurot, sissenõudmiskulust 20 eurot ja hagi esitamise ajaks kogunenud viivisest 9,14 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas nõude hagejale 28.06.
  3. Maakohtu 06.03.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 28 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas

§ 317

lg 5 alusel hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 23.03.

  1. Vastamise tähtaeg saabus 22.04.
  2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 5.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

7.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. 8. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 ls 3).

Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot (

§ 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

9. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 3,5 tunni eest 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (

§ 175lg 1).

Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, 3 2-22-131459 haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 100 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu

§ 175lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

  1. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 150 eurot.
  2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.