← Eesti

2-19-19160/27

Obsah (8)§ 100§ 99§ 101§ 102§ 105§ 116§ 108§ 96

Tsiviilasi nr 2-19-19160 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-19160 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20.09.2021, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naab

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2018 kuutasu alammäär 500 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 250 eurot..

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lgs 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 270 eurot.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 5

(10)Tsiviilasi nr 2-19-19160 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.

16. Hageja sünnitunnistuse kohaselt on hageja O S isaks kostja J S S. Selles osas pooltel käesolevas tsiviilasjas vaidlus puudub (dtl 7). 17.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§ 99

lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 18. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta.

§ 102

lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Riigikohus on 22.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 32-1-174-16 leidnud, et: „

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad.“ 19. Kostja on viidanud sellele, et tema sissetulek on 1000 naela kuus, sellest ei jätku isegi tema enda igapäevakulutuste katmiseks ning ta ei ole võimeline tasuma miinimumsummas elatist (dtl 27). Kostja on viidanud ka sellele, et hageja ei ole tõendanud oma kulusid ning arvestades igakuiselt laekuvat peretoetust, s.o 60 eurot kuus, ei ole miinimumsummas elatise välja mõistmine õigustatud (dtl 56). Olenemata kohtu mitmetest järelpärimistest ei ole kostja oma sissetulekuid täpselt tõendanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi pangakonto väljavõtet ega ka sissetulekut kinnitavat dokumenti. Arvestades, et tegemist ei ole Eesti riigis elava isikuga, siis ei ole kohus teinud ka järelpärimisi Eesti krediidiasutustele. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele. Kohus leiab, et alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Kohus on seega seisukohal, et kostjal tuleb pingutada ning teha kõik endast olenev, et vähemalt teenida tasu 6

(10)Tsiviilasi nr 2-19-19160 miinimummääras kuus. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis on miinimumpalk 8,91 naela tunnis (mis on 1426 naela kuus (1664 eurot). 20. Hageja on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada lapse kulutusi. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 punkt 14). Arvestades, et kostja on soovinud elatise väljamõistmist miinimumelatisest väiksemas summas, siis peab kohus vajalikuks hinnata hagejate kulusid.

  1. Kostja on enda seisukohtades viidanud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (edaspidi uuring). Hagi esitamise hetkel oli laps XXX. Uuringu leheküljel 37 on leitud, et 1-2aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal on 252 eurot kuus. Praeguseks on laps saanud XXX. Uuringu lehekülje 38 kohaselt on kulud 3-aastasele lapsele Tallinnas 318 eurot kuus. Uuringu kohaselt on 3aastaste laste ülalpidamiskulud suuruses 434 eurot kuus (uuringu tabel 6). Hageja on ise esitanud tõendid igakuiste kulude kohta, mis on järgmised: eluaseme laenumakse 162,44 eurot, kindlustusmaksed 19,86 eurot, kommunaalmaksed 63,82 eurot, TV ja interneti kulu 8,67 eurot. Lapse ja ema välja viskamine tingis kõikide uute asjade ostmise ja perioodil 2020 – 2021 oli remondikulu kokku 1404,63 eurot ja mööbel 500 eurot, seega igakuiselt on lapse toa remont 117,05 eurot, mööbel 41,67 eurot. Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot, riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused, mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43,87 eurot kuus. Lapsele on vajalik tagada logopeediline abi vähemalt kaks korda nädalas, lisaks maksab hageja ema veel täiendava kahe korra eest ise, kokku logopeediline abi 180 eurot kuus. Lapse ravimikulud 15 eurot, ujumistrenn 40 eurot. Kohus leiab, et kõik nimetatud kulud ei ole kindlasti esmavajalikud. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et: „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. […] tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.“ Olenemata sellest, et kõik vanema soovivad oma lastele pakkuda kõige paremaid võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, siis saab seda siiski pakkuda oma sissetulekute piires.
  2. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulu ei ole laenumakse. Tegemist on omanikukohustusega, nii kinnisvara kui ka laenukohustus on kolmanda isiku kohustus ning kohus leiab, et olukorras, kus laenumakse on vajalik kinnisvara omandamiseks, siis ei saa seda pidada ülalpidamise kohustuse täitmise osaks. Sama on ka kindlustusmaksetega. Hageja on nõudnud väga suuri eluasemekulusid (dtl 95 jj), kohus leiab, et lapse osa nimetatud kuludest ei saa olla võrdne täiskasvanute omaga. Tegemist 7

(10)Tsiviilasi nr 2-19-19160 on eramajaga ning kohus leiab, et siinjuures ei saa omistada lapsele sama tarbimist, millise valiku on teinud lapse ema ja tema uus abikaasa. Kohus leiab, et mõistlik on lähtuda siinjuures uuringus toodud summast ja mõistab eluasemekuludena välja 26 eurot. Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot, riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused, mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43,87 eurot kuus. Logopeediline abi 180 eurot, ujumine 40 eurot, ravimikulud 15 eurot. Kohus leiab, et kulud söögile koos lasteaias makstava söögirahaga on õigustatud. Samas kulud riietele ja mänguasjadele on ülepaisutatud, lapsel ei ole esmavajalik osta igas kuus 50 euro eest mänge ja raamatuid. Logopeedilise abi kulu leiab kohus olevat põhjendatud, kuna hageja on esitanud nõustamismeeskonna otsuse abi vajalikkuse osas (dtl 139) ja ka hinnakirja (https://www.logopeed.ee/et/teenused). Kohus leiab, et on põhjendatud seda elatise suuruse juures arvesse võtta. Eelnevat ning ka uuringut arvesse võttes leiab kohus, et hageja põhjendatud ühe kuu kuluks on 500 eurot. 23. Lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, seega tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab ning arvestama peab ka teise vanema kohustust last ülal pidada.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kostja on viidanud, et hageja ema ei ole tõendanud, kuidas ta lapse kulusid kannab (dtl 164). Hageja ema ei tööta hetkel ning tema igakuine sissetulek on 98,36 eurot (dtl 87). Siiski peab kohus oluliseks rõhutada, et hageja ema sissetuleku suurus ei saa olla põhistuseks, et kostja ei peaks oma kohustusi täitma. Samas on selge, et hageja ema ei ole ka võimeline kandma sellises mahus lapse kulusid nagu ta on hagiavalduses esitanud (461 eurot kuus). 24. Kostja on palunud elatise määramisel arvestada ka hageja eest makstava peretoetustega. Riigikohus on 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et: „perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.“ Hagejate ema esitas kohtule väljavõtte enda arveldusarvest, millest nähtub, et hageja ema arveldusarvele laekub igakuiselt peretoetus summas 60 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud elatist peretoetuse arvelt vähendada, kuna tegemist ei ole suure summaga, mis kataks lapse vajadusi oluliselt. 25. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et: „vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Tuleb arvestada, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta teenib, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, 8

(10)Tsiviilasi nr 2-19-19160 kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat. Kostja kuludest ei nähtu põhjendamatuid kulusid ning seega ei ole ka mõistlik eeldada, et kostja saaks enda kulusid vähendada. Siiski märgib kohus, et vaatamata kohtu nõuetele (dtl 37 ja 81) ei ole kostja esitanud tõendeid enda sissetulekute ega ka kulude kohta.
  1. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et kostja sissetulek ei kata ka tema enda igapäevaseid kulusid, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 250 eurot kuus alates 06.12.
  2. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja praeguse sissetulekuga olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise määramisel tuleb esmalt tagada küll lapse ülalpidamine, aga see ei tohi tekitada elatise võlgnevust vanemale, kelle puhul on ilmne, et suurema elatise väljamõistmine süvendab rahalisi raskuseid.
  3. Hageja on palunud elatis välja mõista nii, et kui elatise miinimumsumma suureneb, siis suureneb automaatselt ka hagejale makstav elatis. Riigikohus on 07.02.2018 lahendi 215-15909 p 16 öelnud järgnevat: “ […] juhul, kui elatist on

§ 102

lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral.” Arvestades Riigikohtu praktikat ning asjaolu, et kohus on elatist vähendanud alla miinimummäära, ei saa kohus määrata ka elatise automaatset tõusu. 28. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud taotluse mõista välja kostjalt elatise võlgnevus alates 06.12.2018 kuni 05.12.2019 summas 3223,23 eurot. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et hageja ema oleks kostjal palunud hagejale ülalpidamist anda, nähtub selgelt, et kostja on sellest keeldunud (dtl 8 ja 10). Tartu Ringkonnakohus on 30.06.2021 lahendi 2-20-8404 p 8.1 märkinud, et isik ei kaota tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse nõudeõigust üksnes selle tõttu, et ta ei ole seda järjepidevalt nõudnud. Ülalpidamiskohustus tuleneb

§ 96

ja § 97 lg 1 ning seega oli kostja kohustatud täitma ülalpidamiskohustust olenemata sellest, kas hageja ema seda ajavahemikul 06.12.2018 kuni 05.12.2019 nõudis või mitte. Kohus leiab, et põhjendatud on lähtuda samast elatise suurusest 250 eurot kuus. Hageja vajadused ei ole selle aja jooksul väga ulatuslikult muutunud, kuna hageja vanus ei ole nii palju muutunud. Samas on oluline arvestada ka asjaolu, et tulenevalt sellest, et kostja ei ole tagastanud hageja asju (käru, vanker jne), siis tekkis hagejal lühikese perioodi jooksul palju kulusid, mis olid tema ülalpidamiseks esmavajalikud. Samas kostja hagejale ülalpidamist ei andnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja tagasiulatuvalt elatis summas 3000 eurot (06.12.2018 – 05.12.2019).

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt J S S tuleb hageja O S kasuks välja mõista elatis alates 06.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3000 eurot tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.12.2018 kuni 05.12.2019 eest ühekordse summana elatise võlgnevuse katteks. 9

(10)Tsiviilasi nr 2-19-19160
  1. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. HAGI HIND
  2. Hageja nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. TsMS § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kooskõlas TsMS § 124 lg 1 esimese lausega määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.
  3. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega korrutada 292 eurot üheksaga, mis teeb hagi hinnaks 292 x 9 = 2628 eurot. MENETLUSKULUD
  4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
  5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 kohaselt määrab kohus pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist RÕS § 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja riigi õigusabi kulud jäävad kostja kanda ja nende suuruse ning maksmise korra määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 22.06.2022 kohtuotsusega. 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.