KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mail 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-23-2153 Haldusasi L.S-i kaebus Harku Vallavalits

) §133, haldusmenetluse seadus (HMS) § 3 lg 2 ja § 4 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 ja § 10 lg 1).

2. novembril 2022 tegi vastustaja kaebajale korduva ettekirjutus-hoiatuse nr 12-4/18-3, millega kohustas teda peatama ehitustööd. Vastustaja hoiatas, et rakendab ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha 6000 eurot. 4.
4. novembri
5. a paikvaatluse ajaks oli paigaldatud hoovimaja katusele neli fermi. Ametnikud selgitasid kaebajale, et hoone edasi ehitamine, sh fermide paigaldamine ei ole lubatud. Kandekonstruktsioonide kaitsmiseks lubati kasutada presenti. Kaebaja lubas plaanilise ehitustegevuse peatada. 4.
7. novembril 2022 tuvastasid ametnikud, et hoovimaja ehitus jätkub. Ehitajad soojustasid hoonet ning juurde oli paigaldatud ka ferme. Samal päeval kordasid ametnikud e-kirjaga, et ehitus tuleb peatada. 4.
8. Ka
9. novembri
10. a paikvaatlusel tuvastasid ametnikud, et abihoone ehitus jätkub. Soojustatud oli kandekonstruktsioone. Kandekonstruktsioonide paigaldamine ei ole ajutise iseloomuga. Kaebajal oleks tulnud enne tööde alustamist vastustajat planeeritavatest töödest teavitada. Kaebaja ei soovinud selgitada, kuidas kandekonstruktsioonid suletakse. 4.
11. Vastustaja
12. novembri 2022 täitekorraldusega (dokument nr 12-4/18-2) rakendati
13. novembri
14. a ettekirjutus-hoiatuses määratud sunniraha 3200 eurot. 4.
16. novembril 2022 tuvastas ametnik, et hoovimaja ehitamine jätkub. Ehitusel oli kolm ehitajat ja töödejuhataja. Viimase selgituste kohaselt oli neile antud korraldus paigaldada aknad, uksed ja katusematerjal. Osaliselt oli hoovimajale paigaldatud katuse aluskate ja roovitus.
17. Kaebaja täitis
18. novembri
19. a ettekirjutuse, peatades hoovimaja ehitustööd. Kaebaja tasus sunniraha.
21. juulil 2023 küsis valla ametnik e-kirja teel, kas kaebaja plaanib hoovimaja lammutada või soovib leida lahendust selle seadustamiseks, ehitades hoovimaja ümber nii, et see on kooskõlas DP ja ehitusloaga. Kaebaja andis vastustajale teada, et lammutamist ta ei soovi ja hoovimaja muudatusprojekt on koostamisel. 2

§ 46lg 1 p 1 ja lg 2 p 2).

Kaebaja ei ole seitsme kuu jooksul asunud kõrvaldama tekkinud õigusvastast olukorda. Vastustaja hoiatas, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb kaebajal tasuda sunniraha 2100 eurot.

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti
2. septembril 2023 kaebaja kaebus vallavalitsuse
3. augusti
4. a ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks. 9.
5. Ettekirjutus-hoiatuse tegemiseks ei ole õiguslikku alust. Vastustaja nõuab vallavalitsuse
6. mai
7. a korraldusega kehtestatud XXX maaüksuse ja lähiala DP nõuetele vastavat ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust, kuid kaebaja on need esitanud vastustajale
8. a-l. Vaidlust ei ole selle üle, et vallavalitsus on
9. septembril 2021 väljastanud kaebajale ehitusloa. Loa aluseks olev ehitusprojekt on DP-ga kooskõlas. 9.2.

§ 130lg 2 loetleb riiklikus järelevalves kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded.

Neist ei tulene vastustajale õigust nõuda kaebajalt uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamist. Seda ei võimalda ka korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 3 ja 4, mille kohaldamisel tuleb arvestada KorS § 23 lg-tega 1 ja 2. KorS-is sätestatud riikliku järelevalve meetmeid rakendatakse üldjuhul avaliku korra eest vastutava isiku suhtes (KorS § 23 lg 1). Üksnes seaduses selgelt sätestatud juhtudel on riikliku järelevalve meetme kohaldamine võimalik ka teiste isikute suhtes (KorS muutmise ja rakendamise seaduse (424 SE) eelnõu juurde kuuluv seletuskiri). KorS § 23 lg 2 nimetab seega riikliku järelevalve meetmed, mida saab rakendada avaliku korra eest mittevastutava isiku suhtes.

§ 131

, millele vastustaja viidanud ei ole, reguleerib riikliku järelevalve erimeetmeid, mille alusel võib kohaldada ka vallasasja läbivaatust (KorS § 49), valdusesse sisenemist (KorS § 50) ja vallasasja hoiulevõtmist (KorS § 52). Ettekirjutus-hoiatuses ei ole kaebajale pandud KorS § 23 lg-st 3 tulenevat kohustust, mille täitmise tagamiseks oleks vastustajal õigus teha KorS § 23 lg-st 4 tulenevalt ettekirjutus. 9.3. Ettekirjutuse tegemine ei ole vajalik ja kohane. Kaebaja ei vaidle selle üle, et hoovimaja peab vastama ehitusloale ja DP-le, kuid talle on ebaselge, kuidas 3

§ 38

lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks tuleks takistada seda, et kaebaja ehitab XXX abihoonet vastavalt ehitusloale ja ehitusprojektile. Ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks

46 lg 1 p 1 järgi alust ei ole, sest ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti ei ole muudetud. Vaatamata näiliselt imperatiivsele normi sõnatusele ei ole haldusorgan

§ 28

lg 1 p-des 1–7 esinevatel alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama. Tegemist on kaalutlusotsusega (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-3-123-06). Ei esine kaalukat avalikku huvi ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (

§ 46lg 2 p 1).

9.

1. Ettekirjutus-hoiatus ei ole õiguspärane. Seetõttu ei esine ka alust hoiatada kaebajat sunniraha rakendamise eest ega kohaldada ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha.
2. Vastustaja esitas
3. novembril 2023 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. 10.
4. Kaebaja ei vaidle vastu, et ta on rajanud hoovimajale ehitusloaga vastuolus oleva maa-aluse korruse ja et katusekalle on vastuolus ehitusloa ja DP-ga. Kaebaja väidab üksnes seda, et ehitusluba on juba DP-ga kooskõlas, mistõttu ei ole vaja seda uuesti taotleda. Kaebaja on rikkunud kohustust ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides kehtivaid nõudeid. Samuti on kaebaja rikkunud kohustust ehitada vastavalt planeeringutele ja lubadele (

§ 12lg-d 1 ja 2, § 19 lg 1 p 1 ja 2).

Vastustajal on seega õigus tunnistada ehitusluba kehtetuks (

§ 46lg 1 p 1 ja lg 2 p 2), nagu ettekirjutuses viidatud.

XXX hoovimaja on vaja ümber ehitada DP-le vastavaks katuselahenduse osas. Maa-alune korrus ei ole lubatud. Selleks on vaja ehitusprojekti ja -luba. Ettekirjutuse tegemine on tingitud peamiselt sellest, et kaebaja on ise vastustajale kirjas selgitanud, et koostab hoovimaja seadustamiseks uue projekti (digitoimiku leht (dtl) 57). Kirja saatmise ajal oli projekt kaebaja sõnul koostamisel. 10.2. KorS § 15 lg 1 järgi vastutab avaliku korra eest see isik, kes avalikku korda rikub. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku isiklike õiguste rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Kaebaja on rikkunud hoovimaja püstitamisel ehitamisele kehtestatud nõudeid, eeskätt ettekirjutuses viidatud

§ 19ning § 12 lg 1 ja 2.

Ka rikkus kaebaja DP-s hoovimaja püstitamisele seatud nõudeid. Kaebaja on seega pannud toime korrarikkumise KorS § 5 lg 1 järgi. Kaebaja on avaliku korra eest vastutav isik KorS § 15 lg 1 ja KorS § 23 lg 1 tähenduses. Kaebajal on kohustus KorS § 23 lg 3 kohaselt taluda tema suhtes kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Vastustajal on KorS § 23 lg 4 alusel seega õigus teha 4

§ 132lg 3 alusel või tunnistada ehitusloa kehtetuks.

See oleks valitud meetmest koormavam. Arvestades kaebaja passiivsust olukorra lahendamisel ja teiste isikute õigusi, oli vastustaja valitud meede ka mõõdukas. Mõõdukuse analüüsimisel tuleb kaaluda põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning piirangu eesmärgi tähtsust (3-2-1-134-16, p 45). Kaebaja oli juba DP menetluse ajal teadlik sellest, et hoovimaja kõrgus ja katusekalded lepiti kokku DP menetluses ZZZ kinnistu omanikuga (sest maja ehitati ZZZ kinnistu piirile lähemale kui 4 m). Kaebaja peatas ehituse alles pärast mitmeid e-kirju, sunniraha tasumist ja

1. novembri
2. a ettekirjutust. Kaebajal oli piisavalt aega, et vabatahtlikult rikkumine kõrvaldada ja hoovimaja nõuetega kooskõlla viia. Korduvatele teavitustele vaatamata ta seda ei teinud. Ettekirjutus on proportsionaalne. Hoiatuses määratud sunniraha on 1/3 maksimaalsest määrast ja samuti proportsionaalne.
3. Kolmas isik esitas
4. detsembril 2023 seisukoha. 11.
5. Hoovimaja on rajatud vastuolus DP ja ehitusloaga. See, et ehitusluba ei näe hoovimajale ette keldrikorrust ja et hoovimaja katusekalle on vastuolus ehitusloa ja DP-ga, nähtub, kui võrrelda fotot hoovimajast, eelprojekti ja DP põhijoonise teksti (dtl 117–120, 121–137, 61). Kolmanda isiku andmetel on hoovimaja kõrgus kuus meetrit maapinnast katuseharja tipuni, kuigi DP ja ehitusloa järgi peaks kõrgus olema maksimaalselt viis meetrit (dtl 61 ja 122). 11.
6. Ebaseadusliku maa-aluse korruse ehitamist ja selle seost ehitusprojekti või ehitusloaga ei ole kaebuses eitatud. Kaebaja on üksnes teises esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et tal on kavatsus hoovimaja seadustada ning kinnitanud ka ise, et ehitusluba ei näe ette maa-alust korrust. Kolmas isik nõustus DP-ga üksnes põhjusel, et hoovimaja katusekaldeks ZZZ poolses osas määrati 0–12 kraadi. 11.
7. Siseministri
8. märtsi
9. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg 2 järgi peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit, st hoone tuleb rajada vähemalt nelja meetri kaugusele kõrvalkinnistust. Selleks, et tuleohutuskujast kõrvale kalduda ja rajada hoone kõrvalkinnistule lähemale kui neli meetrit, pidi kaebaja lähtuma kolmanda isiku nõusolekus toodud tingimustest. 11.
10. Kaebaja rikkus DP-s, sh kolmanda isiku nõusolekus esitatud tingimusi. Selle tulemusena on ta saanud rajada hoone kolmanda isiku kinnistule ohtlikult lähedale. Kolmandal isikul on seega õigus nõuda, et hoovimaja püstitatakse kooskõlas DP-ga, sh et hoovimaja katusekalle ZZZ poolses osas vastab DP-le. DP ja ehitusloaga vastuolus olev hoovimaja kahjustab kolmanda isiku õigusi (põhiseaduse §-des 13 ja 14 sätestatud õigus riigivõimu kaitsele, §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus) ja meelerahu. Vastustajal on antud juhul mh õigus tunnistada ehitusluba kehtetuks

§ 46lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel, nagu ettekirjutuses on viidatud. 5

§ 130lg 2 p 2).

Ettekirjutust toetav õiguslik alus on seega olemas. Ka faktilised asjaolud kinnitavad ettekirjutuse tegemise vajadust.

1. Kaebaja esitas
2. mail 2024 seisukoha. 12.
3. Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et ta ei olnud üheksa kuud pärast rikkumisest teavitamist rikkumist kõrvaldanud ega teavitanud, millal ta kavatseb seda teha. Vastustaja ei andnud kaebajale tähtaega rikkumist kõrvaldada ja sellest valda teavitada. 12.
4. Vastustaja
5. ja
6. novembri
7. a ettekirjutus-hoiatustega ehitustegevus peatati. Ehitustöödega lubati jätkata pärast uue ehitusloa saamist või vastustaja kirjalikul nõusolekul. Ettekirjutus-hoiatuste järgi ei ole kaebajal seega ehitustööde tegemiseks vaja esitada uut ehitusluba. Tööde aluseks on vastustaja kirjalik nõusolek (ja olemasolev ehitusprojekt ning -luba). Hoovimaja on pooleliolev ehitis. Katuselahenduse ehitamine ehitusprojektile ja -loale vastavaks ei nõua uut projekti ja luba. Ettekirjutustega ehitustegevus peatati ja määrati, millistel tingimustel saab edasi ehitada. Muid kohustusi nendega ei pandud. Ettekirjutused oli seega suunatud ehitamise keelamisele. Kaebaja sai arvestada ja arvestas sellega, et ta ei saa hoovimaja ehitamisega jätkata enne uue ehitusprojekti ja -loa taotluse esitamist või vastustajalt kirjaliku nõusoleku saamist ehitustööde jätkamiseks. 12.
8. Ehitusprojekti ja loataotluse esitamine faktilist olukorda ei muuda. Seetõttu ei ole valitud meede ka asjakohane. Kaebaja ei välista, et kohandab katuselahenduse vastavaks olemasoleva ehitusprojekti ja ehitusloa taotlusega. Kaebaja esitas
9. a-l taotluse DP algatamiseks, et muuta olemasolevat DP-d. Kaebaja soovis muuta mh hoovimaja katuselahendust. Otsust kaebaja DP taotluse kohta ei ole vastustaja teinud. See, millist
10. a ettekirjutuses esitatud lahendust (katuse ehitamine ehitusloale ja DP-le vastavaks, uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamine vastustajale või 6

lisa 1 järgi tuleb sellise hoone, nagu on kaebaja hoovimaja, püstitamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks (sh üle ja alla 33%) ja lammutamiseks taotleda ehitusluba. Seega, sõltumata sellest, kas kaebaja soovib hoovimaja DP-ga kooskõlla viia või selle lammutada, peab ta esitama vastustajale ehitusloa taotluse ja uue ehitusprojekti (

§ 40lg 3).

Kolmandale isikule on äratuntav, et kaebaja ei soovi hoovimaja lammutada. Seda kinnitab kaebaja taotlus DP muutmiseks hoovimaja kõrguse ja katusekalde osas selliselt, et kaebajal on lubatud püstitada kahepoolse viilkatusega kuni kuuemeetrise harjakõrgusega ning 3,05 m räästakõrgusega hoone (dtl 264–268). Kuna kaebaja ei soovi hoovimaja lammutada ja vastustaja ei nõustu DP-d muutma, peab kaebaja esitama vastustajale hoovimaja kohta ehitusprojekti ja -loa taotluse, mis vastavad DP-d nõuetele. See, et kaebaja soovis muuta DP-d nii, et hoovimaja suurim lubatud harjakõrgus on kuus meetrit (mitte viis meetrit, nagu DP-s ettenähtud) viitab sellele, et ka maja kõrgus on lubatust suurem. 13.2. Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile ja DP-le (

§ 12lg 1 ja 2).

Kaebajal kui XXX kinnistu omanikul on kohustus tagada ehitise vastavus planeeringule (

§ 19lg 1 p 1).

Sel põhjusel on asjakohatu kaebaja väide, et ehitusloa osaks olev ehitusprojekt on DP-ga kooskõlas. Probleem ei ole selles, kas ehitusluba ja selle osaks olev ehitusprojekt on DP-ga kooskõlas, vaid selles, et kaebaja püstitatud hoovimaja on vastuolus DP ja ehitusloaga. 13.

2. augusti
3. a ettekirjutus on kohane meede. Esiteks tuvastas vastustaja kaebaja rikkumise
4. novembril 2022 (dtl 26 ja 27). Kaebaja oli teadlik, et hoovimaja kohta on vaja esitada uus ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus (dtl 57–60).
5. augusti
6. a ettekirjutuse tegemise hetkeks ei olnud kaebaja teinud midagi hoovimaja seadustamiseks, sh selle DP-ga kooskõlla viimiseks. Kaebaja ei ole esitanud hoovimaja uut ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust siiani. Kaebaja tegevusetus nii enne kui ka pärast
7. augusti
8. a ettekirjutuse tegemist kinnitab seega ettekirjutuse põhjendatust. Kaebaja soov viia hoovimaja ehitusloaga kooskõlla ei piirdu vaid katuselahenduse muutmisega, selleks on vaja likvideerida hoovimaja keldrikorrus või esitada vastustajale uus ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt, mis näevad keldrikorruse ette. Kaebaja peab esitama vastustajale hoovimaja kohta seega uue ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Hoovimajale on ehitatud maa-alune täiskorrus ja sellele on püstitatud 45kraadise nurga all viilkatus. DP ja ehitusloa järgi pidi hoone katusekalle ZZZ kinnistu poolses osas jääma vahemikku 0–12 kraadi. Ehitusloa järgi oli hoovimaja lubatud ilma maa-aluse korruseta.
10. Vaidlust ei ole seega selle üle, et kaebaja on ehitanud hoovimaja, mis ei vasta ehitusloale ja DP-le. Vaidluse ese seisneb selles, kas vastustaja
11. augusti
12. a ettekirjutus-hoiatus on õiguspärane ja põhjendatud.
13. Kaeabaja leiab, et
14. augusti
15. a ettekirjutus-hoiatus pole materiaalselt ega formaalselt õiguspärane, sest ehitusluba ja selle aluseks olev ehitusprojekt on DP-ga kooskõlas. Vastustaja hinnangul on ettekirjutus-hoiatus aga õiguspärane ja 7

§ 130lg 2 p 2; Kor

S § 23 lg-d 3 ja 4). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (KorS § 4) (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 316-1050, p 10). 19.
3. Ettekirjutus on tehtud kehtival õiguslikul alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja on KorS § 15 lg 1 alusel avaliku korra eest vastutav isik. Kaebaja püstitas hoovimaja, mis ei ole kooskõlas selleks ettenähtud õigusaktidega. Tegu on seega KorS § 5 lg 1 järgi rikkumisega. Vastustaja on ettekirjutus-hoiatuse õigusliku alusena viidanud

§ 130lg 2 p-dele 1–3 ja Kor

S § 23 lg-tele 3 ja 4, mis on ettekirjutuse tegemisel asjakohased. Järelevalvemenetluse käigus on vastustajal õigus nõuda vajadusel ka ehitusprojekti või ehitusloa esitamist (

§- d 12 ja 19; Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määrus asjas 3-23-2153, p 21). 19.
3. Ettekirjutuse järgi on vastustajal on põhjendatud kahtlus, et hoovimaja on lubatust kõrgem, sest maa-alune korrus oli lasermõõtmise tulemusel 2,59 m. Kaebaja hinnangul ei saa põhjendatud kahtlus tekkida maa-aluse korruse kõrguse põhjal, kuna ehitise kõrguse hindamisel ehitise maapinnast allapoole jäävaid osi ei arvestata 8

§ 130

lg 2 p 2 kohaselt teha kaebajale ettekirjutuse.

§ 12lg 1 järgi tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt.

Kaebaja seda teinud ei ole. Ettekirjutus on kohane meede, kuna hoovimaja ehitus ei vasta DP-le ega ehitusloale ning kaebaja ei võtnud kahe eelneva ettekirjutuse tulemusel hoovimaja seadustamiseks meetmeid. Vastustaja

1. ja
2. novembri
3. a ettekirjutuste järgi oli kaebajal võimalik ehitustegevust jätkata juhul, kui ta taotleb ja saab uue ehitusloa. Kaebajal lubati teha ehitustöid hoone olemasoleva ehitusloaga kooskõlla viimiseks ka vastustaja kirjalikul nõusolekul. Seda võimalust kaebaja ei kasutanud. Lisaks väitis kaebaja
4. juuli
5. a e-kirjas vastustaja esindajale ise, et hoovimaja muudatusprojekt on koostamisel, sest selle katuseosa lammutamisega ta nõus ei ole. Vastustaja on arvestanud seega ettekirjutuse koostamisel kaebaja enda selgitusi ja väljendatud soovi. Kui kaebaja plaanid on muutunud ning ta soovib hoopis hoovimaja lammutada või olemasoleva ehitusloaga vastavusse viia, tuleb tal vastustajale sellest teada anda. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud kaebaja seda teinud. Eeltoodu põhjal ei ole ettekirjutuses valitud meede ka ebaproportsionaalne. Ettekirjutus ei ole ka tühine, sest HMS § 63 lg-s 2 nimetatud aluseid ilmselgelt ei esine.
6. Õige pole kaebaja väide, et ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamine ei muuda faktilist olukorda XXX kinnistul. Taotlust menetledes saaks vastustaja hinnata selle vastavust õigusaktidele. Samuti saaks vastustaja kaaluda kolmanda isiku huve. Juhul, kui vastustaja kiidaks hoovimaja projekti muudetud kujul heaks, saaks kaebaja ehitustöid jätkata.
8. augusti
9. a ettekirjutus sisaldab põhjendusi, miks on hoovimaja ehitus vastusolus DP ja ehitusloaga, samuti miks on vastuolud ehitusloaga olulised. Kaalutlusvigu ettekirjutuses kohtu hinnangul ei ole. Vastustaja on selgitanud ka vastuses kaebusele, miks on ettekirjutus sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Ehitis peab vastama selle püstitamiseks ettenähtud tingimustele. Kaebaja on ehitanud hoovimaja olulises osas tingimustel, mis ei vasta DP-le ja ehitusloale. Ka sunniraha määramine on õiguspärane ning määratud sunniraha pole asjaolusid arvestades põhjust pidada ülemäära suureks (ATSS § 7 lg 1 p 4 ja § 8 lg 1). 9