← Eesti

2-15-4844/25

Obsah (9)§ 162§ 163§ 174§ 138§ 144§ 657§ 175§ 218§ 178

Tsiviilasi nr: 2-15-4844 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2016, Tallinn Tsiviilasj

§ 162

lg-st 1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 11. Kohus on hagejate I-IV hagi tervikuna rahuldanud tuvastusnõude osas ning hageja IV kahju hüvitamise hagi rahuldanud osaliselt. Hageja IV rahalise nõude suurus oli 805,07 eurot ning kohus rahuldas hagi 798,69 euro osas. Seega on hageja IV hagi rahuldatud 99% osas. Kohus leiab tulenevalt eeltoodust, et hagejate I-III menetluskulud tuleb tervikuna kostja kanda jätta ning hageja IV menetluskuludest tuleb 99% kostja kanda jätta. 12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

  1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2460 eurot ja riigilõivu 475 eurot.
  2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejad kohtumenetluses tasunud riigilõivu kokku 475 eurot (tlk 63, 69), millest tuvastusnõudelt on tasutud 300 eurot ja hageja IV kahju hüvitamise nõudelt 175 eurot. Kohus leiab, et tuvastusnõudega seoses tasutud riigilõiv kuulub tervikuna kostjalt väljamõistmisele. Kuna hageja IV rahaline nõue on rahuldatud 99% ulatuses, kuulub kostjalt hagejale IV väljamõistmisele riigilõiv summas 173,25 eurot.
  3. Nähtuvalt asjas esitatud dokumentidest on hagejate nimel menetluses dokumente esitanud hageja I seaduslik esindaja. Üksnes 19.10.2015 menetlusdokumendi on 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-15-4844 esitanud lepinguline esindaja ning kõnealuses dokumendis on vaid kinnitatud, et hagejad jäävad varasemate seisukohtade juurde ning esitatud menetluskulude nimekiri, milles on väidetud, et hagejate menetluskulud õigusabile on 2460 eurot. Kohtu hinnangul on asjaolu, et hagejad on tegelikkuses lepingulise esindaja poole pöördunud alles vahetult enne menetluskulude nimekirja esitamist, tõendatud lepingulise esindaja volikirjadele märgitud kuupäevaga, mis on 14.10.
  1. Seega on kohtul sügav kahtlus, et hagejate esindaja poolt kohtule esitatud arve nr 15101501 spetsifikatsioonil kajastatud tööd ei vasta tegelikkusele.
  2. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et sisuliselt ei ole hagejatel lepingulist esindajat olnud, kuna käesolevas menetluses ei ole peale 19.10.2015 menetlusdokumendi, mis on peamiselt menetluskulude nimekiri, kohtule lepingulise esindaja poolt dokumente esitatud. Menetluskulude nimekirja esitamine ei ole menetlustoiming, mille tegemise eest on õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejatel ei ole käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid tekkinud ning hagejate taotlus mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 2460 eurot ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.
  3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagejate taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hagejatele menetluskulud, mis on seotud riigilõivu tasumisega. Hagejatele I-IV tuleb kostjal võrdselt tasuda kokku 300 eurot ning hagejale IV tuleb lisaks tasuda 173,25 eurot. Apellatsioonkaebus
  4. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osaliselt, so resolutsiooni p 7, 8 ja 9 osas ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus ning välja mõista kostjalt menetluskulud 2460 euro suuruses täiendavalt maakohtu otsuses kostjalt väljamõistetud menetluskuludele, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
  5. Apellant leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel ning apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
  6. Kliendilepingu sõlmimise ajast 16.01.2015 on kõik menetlusdokumendid käesolevas tsiviilasjas tehtud lepingulise esindaja Stanislav Tšerepanovi, kui õigusbüroo Statam International OÜ juristi poolt, kliendilepingu alusel, mille kohaselt temale olid antud käsund ja volitused hagejate esindamiseks kohtus. Kliendilepingu kohaselt lepingulise esindaja teenuste eest kohustus tasuma Brisko OÜ.
  7. Käesolevas kohtuvaidluses olid hagejad andnud esindusõiguse volikirjade alusel nii hageja I seadusliku esindajale, kui ka lepingulisele esindajale. Kohtuvaidluse vaatas kohus läbi kirjalikus menetluses. Hageja I seaduslik esindaja soovis allkirjastada ja esitada kohtule lepingulise esindaja poolt ettevalmistatud menetlusdokumendid isiklikult. Kohtule esitatud volikirjadel on tegelikult kaks kuupäeva (01.03.2015 ja 14.10.2015), seega ei ole kohtu järeldused, et lepingulise esindaja poole pöörduti vahetult enne menetluskulud nimekirja esitamist, asjakohased.
  8. Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2460 eurot, kuid kohus jättis menetluskulud väljamõistmata. Hagejate arvates kohtu poolt otsuse tegemine „sügava kahtluse“ alusel on ebaseaduslik. Kohus ei ole võtnud sisulist seisukohta hagejate poolt esitatud õigusabikulude osas ega nõudnud hagejatelt täiendavaid tõendeid kahtluste selgitamiseks. Kohus seadis hagejate ja lepingulise esindaja õigussuhte tekkimise kahtluse alla. Õigusabikulude esitamise alus on käsundusleping. 5
(8)Tsiviilasi nr: 2-15-4844
  1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse käigus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, millal on väljastatud volikirjad või millistel tingimustel on teenuste osutamine ja teenuste eest tasumine kokku lepitud.
  2. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluse käigus hageja poolt esitatud menetluskulusid vaidlustanud. Kuivõrd hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, ning kostjad ei esitanud vastupidiseid tõendeid, siis tuleb eeldada, et esitatud andmed on õiged. Õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud kohustus tasuda õigusabi eest. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellantide kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata, kuid menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud summas 200 krooni. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 27. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad ka maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 7, millega maakohus otsustas, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta tuvastushagi osas tervikuna kostja kanda ja hageja N.A (hageja IV) kahju hüvitise nõude osas tuleb jätta menetluskulud 99 % osas kostja kanda. Maakohus põhjendas menetluskulude jaotust sellega, et hagejate tuvastusnõue rahuldati täielikult, kuid hageja IV kahju hüvitamise nõue rahuldati osaliselt. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, miks on maakohtu menetluskulude jaotus hagejate arvates ebaõige. Ringkonnakohtu arvates on maakohus, arvestades esitatud nõuete rahuldamise ulatust ja juhindudes

§ 162

lg-st 1 ja

§ 163

lg-st 1, õigesti asunud seisukohale, et hagejate menetluskulud tuvastusnõude rahuldamise tõttu tuleb jätta täielikult kostja kanda ja hageja IV kahju hüvitamise nõude osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja IV menetluskulud jätta vaid osaliselt kostja kanda.

  1. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad ka maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 9, kuid ei ole põhjendanud, miks on hagejate arvates maakohtu otsus selles osas vale. Apellatsioonkaebuses leiavad hagejad, et maakohus oleks pidanud kostjalt hagejate kasuks välja mõistma lepingulise esindaja kulud, eristamata, et hagis esitatud kostja IV nõude tõttu peaks lepingulise esindaja kulusid kostja IV osas arvestama suuremas ulatuses võrreldes teiste hagejatega. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebus maakohtu otsuse p-i 9 vaidlustamise osas põhjendatud.
  2. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud ei ole hagejate poolt esitatud lepingulise esindaja kulud osas, mis ei seondu 19.10.2015 menetlusdokumendi koostamisega. Arvestada tuleb seda, et kohtul on alust

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejaid II-IV lepingulise esindajana volikirjade alusel (tlk 58-62) hageja I seaduslik esindaja K.Y. Ta on esindajana märgitud hagiavalduses ning hiljem esindanud hagejaid ka menetluses (tlk-d 79, 112). Asja materjalidest ei nähtu, et enne 19.10.2015 menetlusdokumendi koostamist oleks menetluses hagejaid esindanud Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse kontrollimisel peab olema toimiku materjalidest tuvastatav millises mahus esindaja esindatavatele teenust osutas. Toimiku 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-15-4844 materjalidest ei nähtu, et Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov on enne 19.10.2015 kirjaliku seisukoha esitamist hagejatele õigusabiteenust osutanud. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et esitatud volikirjade kohaselt on hagejad Statam International OÜ juristi Stanislav Tšerepanovit volitanud enda nimel esindama alles 14.10.
  1. Asjaolu, et volikirjade päises on varasem kuupäev ei tähenda, et volitus esindamiseks kehtis juba sellest ajast. Menetluskulude nimekirjas esitatud spetsifikatsiooni kohaselt nõutakse nende esindajakulude hüvitamist, millises osas on teenust osutanud Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov. Seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulud, mis ei seondu 19.10.2015 menetlusdokumendi koostamisega.
  2. Maakohus tegi 09.10.2015 määruse, milles määras asjas kirjaliku menetluse ning teatas, et menetlusosalised on kohustatud esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja seisukohad, sealhulgas menetluskulude nimekirja kohtule hiljemalt 19.10.
  3. Hagejaid esindades esitas selle dokumendi Statam International OÜ jurist Stanislav Tšerepanov. Maakohus leidis, et kuna 19.10.2015 menetlusdokumendis on kinnitatud, et hagejad jäävad varasemate seisukohtade juurde ning selles sisaldub peamiselt menetluskulude nimekiri, mille eest õigusabikulude hüvitamist ei ole õigus nõuda, siis hagejatel lepingulise esindaja kulusid tekkinud ei ole.
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on õige selles, et 19.10.2015 menetlusdokumendi koostamise esindajakulu, mis puudutab menetluskulude esitamist, ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

(Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). 32. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud osas, millega maakohus leidis, et 19.10.2015 menetlusdokumendi ettevalmistamiseks ja koostamiseks on hagejate lepingulise esindaja ajakulu täiesti põhjendamatu. Kuna kohus andis pooltele tähtaja oma seisukohtade esitamiseks ja hagejate nimel esitas selle lepinguline esindaja, siis tuleb esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust kontrollida. Asjast nähtub, et peale kostja vastust 02.05.2015 esitas hagejate nimel lepingulise esindajana 19.10.2015 menetlusdokumendi. Seega on lepingulise esindaja kulu põhjendatud osas, mis puudutab kostja vastusega tutvumist. Kuna sisulises osas on kostja vastus ühe lehekülje pikkune, ei ole lepingulise esindaja kulu põhjendatud rohkem kui 0,5 tundi, 19.10.2015 menetlusdokumendi koostamiseks ja klientidega nõupidamiseks on põhjendatud ajakuluks kokku 1,5 tundi, arvestades, et vaidluse sisulises osas on hagejate 19.10.2015 menetlusdokument 0,5 lk pikk. Kuna hagiavalduse esitamisest esindas hagejaid lepingulise esindajana ühe hageja seaduslik esindaja (

§ 218

lg 1 p 4), siis esindaja vahetumisest menetluse jooksul tingitud uue esindaja menetluskulude hüvitamine, näiteks dokumentidega tutvumine ja klientidega täiendav nõupidamine, põhjendatud ei ole. Menetlusosalisel on võimalus menetluse jooksul esindajat korduvalt vahetada, kuid see ei tähenda, et vastaspool peaks esindaja vahetumisest tingitud kulud hüvitama. Hagejate lepinguline esindaja on märkinud tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga. Riigikohus on oma lahendites pidanud mõistlikuks mh advokaadi tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui ka ilma (Riigikohtu lahendid 3-2-1-115-14, p 14; 3-2-1-92-13; 3-2-1-93-13; 3-2-1-115-13; 3-2-1-145-13). Hagejaid ei esindanud advokaat ning esindaja kvalifikatsiooni tuleb ringkonnakohtu arvates tunnitasu määramisel arvesse võtta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Riigikohus on advokaadi puhul mõistlikuks pidanud näiteks ka tunnitasu 120 eurot, siis juristi kvalifikatsiooniga esindaja tunnitasu ei saa olla kõrgem kui 100 eurot käibemaksuga. Eeltoodu alusel on hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja arvestades, et tunnihinnaks on 100 eurot koos käibemaksuga, tuleb kostjalt 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-15-4844 hagejate kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu kokku summas 200 eurot. Maakohus mõistis menetluskulu hagejate kasuks välja võrdsetes osades ja hagejad on sellega nõustunud. Apellatsioonkaebuse kohaselt paluvad hagejad lepingulise esindaja kulu välja mõista hagejate kasuks. Hagejad pole palunud eristada seda, et menetluses esitati erinevate hagejate poolt mitu nõuet. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks võrdsetes osades täiendavalt välja mõista 200 eurot lepingulise esindaja kulu. Menetluskulude jaotus 33. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.