Obsah (9)

§ 129§ 142§ 127§ 141§ 134§ 135§ 136§ 137§ 138

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-426 Haldusasi W.G kaebus Rae Valla

) § 134 alusel ja suunati avalikustamisele. 4. W.G esitas 09.12.2025 Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldusele nr 1798 vaide ning taotles korralduse kehtetuks tunnistamist ja menetluse lõpetamist

§ 129

lõike 1 punkti 1 alusel, alternatiivselt detailplaneeringu menetluse peatamist, detailplaneeringu kõikide menetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamist ning detailplaneeringu menetlemist üldplaneeringut muutvana.

1. Rae Vallavalitsus jättis 13.01.2026 korralduseg nr 41 kaebaja vaide rahuldamata.
2. Tallinna Halduskohtule saabus 14.02.2026 W.Ge kaebus Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korralduse nr 1798 ja 13.01.2026 korralduse nr 41 tühistamiseks, Rae Vallavalitsuse kohustamiseks lõpetada detailplaneeringu menetlus

§ 129

alusel, alternatiivselt otsustada uuesti detailplaneeringu menetluse jätkamise küsimus selliselt, et enne edasisi menetlusetappe 1 kõrvaldatakse kaebuses kirjeldatud puudused, alternatiivselt kvalifitseerida detailplaneeringu menetlus

§ 142

kohaseks üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks ja viia läbi vastav menetlus, koostada ja avalikustada detaiplaneeringu menetluses

§ 127

lg 5 ja § 135 lg 3 mõttes kõik olulised lisad ning alusandmed (sh uuringud, kooskõlastused, arvamused ja muu ajakohane teave), võimaldades sisulist osalemist ja kontrolli. Samas esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada vaidlustatud detailplaneeringu menetlemine kuni kohtulahendi jõustumiseni, et vältida kaebaja õiguste pöördumatut riivet. Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tulemustega. Detailplaneeringu lahendus on mitmes osas vastuolus kehtiva üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH tulemustega, sh kalmistu sanitaarkaitsevööndisse elamute ehitamisega, Leivajõega, maaparanduse eesvooluga, turbamaardla ja liikluskoormusega. Vastuolud on sellised, mis välistavad edasise detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringu ala asub üldplaneeringuga kehtestatud Aruküla kalmistu 300 m sanitaarkaitsevööndis. Detailplaneeringu vastuvõtmine

§ 142

tähenduses on õigusvastane, kuna planeeringulahendus oleks tulnud kooskõlla viia üldplaneeringuga või algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Kohtu põhjendused 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 8.

§ 141

järgi on igaühel võimalik kohtus vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust (nn populaarkaebuse esitamise õigus). Planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamisele see võimalus ei laiene. Selle menetlustoimingu vaidlustamiseks võib HKMS § 45 lg 3 alusel kohtusse pöörduda vaid oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas riivab vaidlustatud korraldus kaebaja õigusi arvestades, et kinnistusraamatust nähtuvalt ei kuulu kaebajale Rae vallas kinnistut.

1. Kohtumenetluses on leitud, et detailplaneeringu vastuvõtmise otsus vastab olemuslikult menetlustoimingule, kuna sellega suunatakse planeering järgmisesse menetlusetappi (vt Riigikohtu 14.12.2015 määrus asjas nr 3-3-1-71-15). HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta, kuna isegi planeeringu vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena planeering kehtestatakse. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse esindajate ja huvitatud isikutega.
2. Kuigi pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (

§ 134

), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, millisena planeering tuleb kehtestada. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalik väljapanek (

§ 135

) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (

§ 136

). Avaliku arutelu tulemuste alusel on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik teha planeeringus vajalikke muudatusi (

§ 137

). Detailplaneering esitatakse vajadusel heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile, kui avalikul väljapanekul on esitatud detailplaneeringu kohta arvamusi ja nendega pole arvestatud. 2 Maa- ja Ruumiamet kontrollib ka seda, kas detailplaneering vastab õigusaktides sätestatud nõuetele (

§ 138lg 1, lg 2 ja lg 4 p 1).

1. Kohtule ei nähtu, et vastuvõetud detailplaneering on ilmselgelt vastuolus kehtiva õigusega, mis takistaks sellisel kujul selle avalikule arutelule suunamise. KeHJS §-s 6 nimetatud tegevuste puhul tuleb vastustajal hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul eraldi. Rae vallal puudus kohustus nimetatud sätte alusel korraldada KSH-d. Seega ei olnud KSH algatamata jätmine ilme menetlusviga, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu vaidlustamise õiguse enne selle lõplikul kujul kehtestamist.
2. Kaebajal on võimalik esitada oma kaebusest tulenevaid seisukohti igas planeerimismenetluse etapis. Kaebuses tõstatatud küsimused tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses, sh vajadusel Maa- ja Ruumiameti heakskiitmismenetluses. Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise.
3. Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuval kujul või on see muul põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitada kohtusse kaebus.
4. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
5. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte. (allkirjastatud digitaalselt) 3