KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-145

§ 403⁴ lg 7 alusel kohaldada seadusjärgset intressimäära.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Võlaõigusseaduse (

) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks

§ 404lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse.

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. 4.

1. Hageja on esitanud kohtule tõendina IPF Digital AS-i (varasema ärinimega ka IPF Digital Estonia OÜ) ja kostja vahel 05.12.2015 sõlmitud krediidikontolepingu nr
2. Lepingu kohaselt oli krediidikonto limiidiks 1500 eurot. Leping on allkirjastamata. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Tagasimakseperiood oli 24 kuud ja tagasimakseid tuli teha iga kuu
3. päeval. Kostja pangakontole tehti selle lepingu alusel kolm ülekannet summas 1250 eurot (pangakonto väljavõte dtl 116). Hageja on tõendanud, et kostjale on selle lepingu alusel raha üle kantud. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud tingimustel lepingu. 4.
4. Hageja on esitanud kohtule tõendina IPF Digital AS-i (varasema ärinimega ka IPF Digital Estonia OÜ) ja kostja vahel 12.04.2016 sõlmitud krediidikontolepingu nr
5. Lepingu kohaselt oli krediidikonto limiidiks 2000 eurot. Leping on allkirjastamata. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Tagasimakseperiood oli 36 3

§ 4062

lg-ga 1.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14–15).

§ 406

lg 3 sätestab, et maksetehingute tegemist ja krediidi kasutusse võtmist võimaldava makseinstrumendi kasutamise kulusid, samuti tasusid sellise konto pidamise eest, millele tehakse krediidi kasutusse võtmise ja maksetehingute kandeid ja muid maksetehingutega seotud kulusid, tuleb krediidi kogukulu arvutamisel arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ning konto pidamise kulud on selgelt ja eraldi märgitud tarbijakrediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus. Eeltoodust tulenevalt tuleb krediidi kogukulu arvutamisel arvesse võtta ka muid maksetehingutega seotud kulusid. Eelnõu seletuskirja kohaselt on nendeks kuludeks mh ülekandekulud (vt võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 761 SE, seletuskiri lk 36). Krediidi kulukuse määra arvutamisel tuleb mh lähtuda

§ 406

1, mille lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes. 6.1. Krediidikontolepingust nr 2599193 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks (KKM) 63,60% aastas. Krediidisumma on 1500 eurot, kontohaldustasu 1,99 eurot, väljavõtmistasu 2,99% väljavõetavast summast, s.o 44,85 eurot 1500 eurose limiidi puhul, intressimäär on 47,88% aastas. Lepingu kohaselt on väljamaksetasu tasu, mida klient maksab krediidikonto limiidi kasutusse võtmise eest. Lepingu personaalsetest tingimustest ega üldtingimustest ei nähtu, et väljavõtmistasu ei võeta esimese krediidi väljamakse puhul. Seetõttu peab kohus lähtuma sellest, et krediidikonto limiidi 1500 eurot kasutusse võtmise eest tuleb tasuda väljavõtmistasu 2,99% väljavõetavast summast, s.o 44,85 eurot. Kontohaldustasu on tasu 5

§ 4062lg-s 1 sätestatuga.

6.

1. Krediidikontolepingust nr 2678361 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks (KKM) 64% aastas. Krediidisumma on 2000 eurot, väljavõtmistasu 2,99% väljavõetavast summast, s.o 59,80 eurot 2000 eurose krediidisumma puhul, intressimäär on 49,80% aastas. Lepingu kohaselt on väljamaksetasu tasu, mida klient maksab krediidikonto limiidi kasutusse võtmise eest. Lepingu personaalsetest tingimustest ega üldtingimustest ei nähtu, et väljavõtmistasu ei võeta esimese krediidi väljamakse puhul. Lepingu KKM on märgitud ebaõigesti, sest arvutuses ei ole arvesse võetud krediidi kasutusse võtmise tasu (väljavõtmistasu) 2,99% ulatuses väljavõetavast summast. Väljavõtmistasu on krediidiga seotud kulu, mis tuleb KKMi arvestusse kaasata. Seetõttu peab kohus lähtuma sellest, et krediidikonto limiidi 2000 eurot kasutusse võtmise eest tuleb tasuda väljavõtmistasu 2,99% väljavõetavast summast, s.o 59,80 eurot. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
2. juulil ja
3. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 12.04.2016 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 21,65% (kohaldus alates 01.01.2016 kuni 30.06.2016 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 64,95%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 73,11%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

§ 4062

lg 1 kohaselt on 12.04.2016 sõlmitud krediidikontoleping nr 2678361 seega tühine. 6.

1. Krediidikontolepingust nr 3328144 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks (KKM) 56,32% aastas. Krediidisumma on 2400 eurot, väljavõtmistasu 2,99% väljavõetavast summast, s.o 71,76 eurot 2400 eurose krediidisumma puhul, intressimäär on 44,88% aastas. Lepingu KKM on märgitud ebaõigesti, sest arvutuses ei ole arvesse võetud krediidi kasutusse võtmise tasu (väljavõtmistasu) 2,99% ulatuses väljavõetavast summast. Väljavõtmistasu on krediidiga seotud kulu, mis tuleb KKM-i arvestusse kaasata. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
2. juulil ja
3. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 18.01.2018 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,81% (kohaldus alates 01.01.2018 kuni 30.06.2018 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,43%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 65,03%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

§ 406

2 lg 1 kohaselt on 18.01.2018 sõlmitud krediidikontoleping nr 3328144 seega tühine. 6.4. Krediidikontolepingust nr 3933900 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 56,32% aastas. Krediidisumma on 2800 eurot, intressimäär on 44,88% aastas. Krediidi kulukuse 6

§ 4062lg-s 1 sätestatuga.

6.

1. Krediidikontolepingust nr 4217705 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 27,24% aastas. Krediidisumma on 3350 eurot, intressimäär on 24% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
2. juulil ja
3. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 07.01.2019 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 kuni 30.06.2019 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 60,03%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 26,82%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

§ 4062lg-s 1 sätestatuga.

6.

1. Krediidikontolepingust nr 4426591 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 27,24% aastas. Krediidisumma on 3500 eurot, intressimäär on 24% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
2. juulil ja
3. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 13.06.2019 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 kuni 30.06.2019 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 60,03%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 26,82%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

§ 4062lg-s 1 sätestatuga.

6.

1. Krediidikontolepingust nr 4503264 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 27,24% aastas. Krediidisumma on 4000 eurot, intressimäär on 24% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
2. juulil ja
3. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 12.08.2019 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 kuni 31.12.2019 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 58,11%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 26,82%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

§ 4062lg-s 1 sätestatuga.

6.

1. Krediidikontolepingust nr 5145769-1 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 27,24% aastas. Krediidisumma on 4000 eurot, intressimäär on 24% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
2. juulil ja
3. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 03.08.2021 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 26,82%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, 7

§ 4062lg-s 1 sätestatuga.

7. Krediidikontolepingud nr 2678361 ja nr 3328144 on tühised.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on

§ 4062

lg 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine 8. Kõik krediidikontolepingud on tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 tähenduses.

Kuigi

§ 4062

lg 1 kohaselt on krediidikontolepingud nr 2678361 ja nr 3328144 tühised, hindab kohus siiski, kas võlausaldaja on järginud nende lepingute puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet, juhuks kui lepingud peaks siiski kehtivaks osutuma. 9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). 9.1.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 403

4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 8

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 9

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 280 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt

§ 403

4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos

§-s 94 sätestatud intressiga (v.a

§ 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral).

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei ole hagis ega üheski hilisemas vastuses vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kohus ei otsi faktilisi asjaolusid tõenditest ise. Isegi, kui arvestada 09.01.2026 kohtule esitatud dokumenti (dtl 294–297), siis ei ole see piisav kostja krediidivõime hindamiseks. Sellest dokumendist nähtub, et kostja sissetulekuks oli perioodil 2021. aasta aprillist kuni juuli lõpuni pension 440,56 eurot kuus ja toetus 26,85 eurot kuus. Samuti nähtub, et kostjal oli krediidikohustusi, sh Ferratumi ees. Ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt andmeid tema regulaarsete majapidamiskulude kohta ja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja

§ 4034

lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida.

§ 4034

lg 9 sätestab, et kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub, et krediidiandja ajakohastas teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta krediidi ülempiiri igakordsel suurendamisel. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel, sh krediidi ülempiiri suurendamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse 10

§-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24).

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine 10.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. 11. Leping öeldi üles alates 01.08.2023. Hageja tõi välja, et põhinõude terviksuurus on 5740,29 eurot. See on ühtlasi summa, mis kostja pangakontole üle kanti. Kohtule on tõendina esitatud laekumiste arvestus, millest nähtu, et kostja sooritas perioodil 05.01.2016–05.04.2023 tagasimakseid summas 8750,10 eurot, millest arvestati põhinõude katteks 1367,17 eurot ja intressi katteks 7196,98 eurot (dtl 13). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu ning arvestades, et 2023. aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023 ja 4% perioodil 01.07.2023–31.12.2023, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 01.08.2023. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja pangakontole kanti kokku 5740,29 eurot ja kostja tegi tagasimakseid summas 8750,10 eurot. Hageja kohtule ümberarvestust ei esitanud. Kohus arvestab kostja tagasimaksed saadud krediidisumma katteks. Eeltoodut arvestades puudub kostjal hageja ees võlgnevus. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et kostjal ei ole hageja ees võlgnevust, ei hinda kohus kostja vastuväiteid tehingute heade kommete vastasuse ja nõuete aegumise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11