Obsah (5)
§ 100§ 101§ 108§ 102§ 105KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-113
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
§ 100
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
§ 108kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata 2
(4)jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). 2025. aasta veebruaris ja märtsis oli iga hageja osas perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise suuruseks 287,72 eurot. Alates 01.04.2025 on iga hageja osas perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise suuruseks 301,74 eurot kuus. Kumbki hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatisena perioodi 01.02.2025–30.06.2025 eest 1479,64 eurot. Praegusel juhul puudub vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust. Kohus selgitas pooltele 16.02.2026 määruses õiguslikku regulatsiooni ja kohtupraktikat, millest kohus asja lahendamisel lähtub (dtl 74). Kohus selgitas, millisel juhul saab kohus tagasiulatuvat elatist vähendada või jätta selle välja mõistmata. Kohus selgitas kostjale, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks aluse jätta hagi rahuldamata. Kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks, kuid kostja kohtule vastust ei esitanud. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad vajasid ülalpidamist ka perioodil 01.02.2025–30.06.2025 ning kostja oli kohustatud elatist hagejatele maksma ka sel perioodil seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei ole menetluses välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, mis annaks aluse tagasiulatuva elatise vähendamiseks või selle välja mõistmata jätmiseks. Hagi on põhjendatud ning kohus mõistab kummagi hageja kasuks kostjalt välja tagasiulatuva elatisena perioodi 01.02.2025–30.06.2025 eest 1479,64 eurot. 5.
§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
Vanem rikub ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19).
§ 100
lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
§ 102
lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist
§ 101alusel arvutatud elatise summa.
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, kui lapsega kooselavale vanemale raha tasumisega. Seega ei ole võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda väikelaenu auto ostuks ja kindlustust ning väikelaenu arvuti ostuks ja graafikakaardi järelmaksu. Elatise välja mõistmata jätmiseks või vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hagejate ema sissetulekud võivad olla suuremad kui kostjal. Vastavalt
§ 102
lg-le 2 ei kujuta teise vanema väidetavalt parem varaline olukord endast iseseisvat alust, mis võimaldaks vähendada elatisekohustust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Miinimummääras elatise andmine on iga vanema isiklik kohustus oma lapse ees ega sõltu tavapäraselt teise vanema majanduslikust olukorrast.
§ 105
lg 3 kohaselt on vanemad lapse ülalpidamises osavõlgnikud ning kummagi vanema kohustuse ulatuse määramisel tuleb arvestada eelkõige tema enda varalist ja majanduslikku 3
(4)olukorda. Kostja ei ole menetluses välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks või välja mõistmata jätmiseks. 6. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
(4)