← Eesti

2-17-8518/14

Obsah (6)§ 271§ 158§ 6§ 162§ 8§ 13

Tsiviilasi nr: 2-17-8518 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2018, Tallinn Tsiviil

§ 271tähenduses.

  1. Sõiduk, registreerimisnumbriga XXXXXX, sisenes perioodil 12.06.
  2. a kuni 22.04.
  3. a Pärnu mnt 139 asuvasse parklasse 86 korral. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning sõiduki juhil oli nende sisuga võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Kostja kohtuistungil antuid selgituste kohaselt ei järginud kostja töötaja parkimistingimusi põhimõtte pärast. Kohus teeb sellest järelduse, et sõidukijuht oli parkimistingimustest teadlik, kuid jättis need siiski täitmata.
  4. Parkimistingimuste punkt 3 kohaselt kohustus kostja paigaldama sõiduki esiklaasile parkimisloa ning punkt 6 kohaselt juhul, kui sõidukijuht eirab parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 EUR. Kohtu hinnangul on tegemist leppetrahvi kokkuleppega

§ 158lg 1 tähenduses.

  1. Käesoleval juhul eiras kostja töötaja parkimistingimusi põhimõtte pärast ja teadlikult, omades parkimiskaarti jättis selle siiski kasutamata (tl 188). Kohtu hinnangul ei piiranud parkimistingimuste punkt 3 sõidukijuhti ebamõistlikult. Sõidukijuht eiras parkimislepingut ning selle tingimusi, lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi ettenägemine ei ole tühine tüüptingimus ega ka vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt peaks just kostja kasutama temale väljastatud parkimiskaarti sihtotstarbeliselt. Kostja ei ole kohtule avaldanud ühtegi asjaolu, mis võiks põhistada leppetrahvi vähendamist. Hagejal oleks õigus nõuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot, hageja on esitanud leppetrahvi nõuded summas 35 eurot ja perioodil 01.02.
  2. a kuni 22.12.
  3. a summas 40 eurot. Seega ei ole leppetrahvi nõue kohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Kostja ei ole vaidlustanud ühtegi 86 leppetrahvi nõudest. Käesoleval juhul on leppetrahvi nõue põhjustatud kostja ebamõistlikust käitumisest ning ka kostja tegevusetusest leppetrahvide vaidlustamata 3

(7)Tsiviilasi nr: 2-17-8518 jätmisel. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
  2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja jätkuvalt seisukohal, et olukorras, kus kinnistu omanikuga sõlmitud üürileping andis kostjale õiguse sõidukit tasuta parkida, puudus kostjal kohustus sõlmida hagejaga täiendavalt

§ 271

alusel üürileping ning Harju Maakohus on kohaldanud vääralt

§ 271, mis viis väära kohtulahendini.

Antud juhul oli kostjale nii kinnistu büroopindade kui ka parkimiskohtade üürileandjaks kinnistu omanik, mitte hageja ning üüritasu nii büroopindade kui ka parkimiskohtade kasutamise eest maksis kostja kinnistu omanikule, mitte hagejale.

  1. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja sõlmis hagejaga sõiduki igakordsel väliparkimisalale sisenemisel üürilepingu (millega kostja ei nõustu), on vale hageja nõude aluseks olev väide, et kostja parkis ilma parkimise eest tasumata. Kostja sõlmis kirjaliku parkimisteenuse osutamise lepingu kinnistu omanikuga ning tasus kogu üürilepingu kehtivuse ajal üürileandjale üüri, milles sisaldus ka 26 parkimiskoha kasutamise õigus. Seega on kostja sõiduki parkimise eest sisuliselt tasunud, kuna sõiduki parkimise tasu sisaldus üürisummas.
  2. Kostja leiab, et olukorras, kus kostja oli sõlminud parkimislepingu kinnistu omanikuga ning selles puudus kohustus paigaldada sõiduki esiklaasile parkimisluba, on asjaolu, et kostjal oli kohustus paigaldada sõiduki esiklaasile parkimisluba, hageja poolt tõendamata. Samuti ei nõustu kostja kohtu järeldusega, et ainus viis tasuta parkimiskoha nähtavakstegemiseks on parkimisloa paigaldamine sõiduki esiklaasile. Esiteks, hageja poolt kohtule esitatud tõendi kohaselt anti kostjale 16 parkimiskaarti üle alles 15.07.2015, so 2 aastat ja 8 kuud pärast üürilepingu sõlmimist, kuid 52 leppetrahvi nõuet 86-st on tehtud enne seda kuupäeva perioodil 12.06.2014 -10.07.
  3. Teiseks, hageja poolt esitatud leppetrahvinõuetel olevate sõiduki fotodega on tõendatud, et sõiduki kapotil, tagauksel ja külgedel olid AS Atea logod, millest tulenevalt oli üheselt arusaadav, et tegemist oli kostja, kui kinnistul asuva büroohoone ühe suurema üürniku sõidukiga, mida oli kostjal õigus tasuta parkida.
  4. Kostja esitas maakohtus vastuväite, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on sõidukiga sisenemisel sõlminud hagejaga parkimisteenuse lepingu, (millega kostja ei nõustu), oleks leppetrahvinõue vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 6

), kuna kostja on parkimise eest tasunud kinnistu omanikule ning kostja taotles vastavalt

§ 162lg 1 leppetrahvinõude vähendamist nullini.

Hageja esitas kostjale perioodil 12.06.201404.01.2016 76 leppetrahvinõuet summas 35 eurot ühe rikkumise eest ning perioodil 01.02.2016 - 22.12.2016 10 leppetrahvinõuet summas 40 eurot ühe rikkumise eest so kogusummas 3060 eurot. Asjas on tõendatud, et kostjale väljastati parkimiskaardid 15.07.2015, millest tulenevalt on ilmne, et isegi juhul, kui eeldada, et kostja oleks sõlminud hagejaga parkimisteenuse lepingu (millega kostja ei nõustu), oleks 76 leppetrahvinõuet alusetud, kuna need on esitatud enne kostjale parkimiskaartide väljastamist. Samuti ei ole kostja poolt sõiduki armatuurlauale parkimiskaardi paigaldamata jätmine võrdsustatav parkimise eest tasumata jätmisega, eriti olukorras, kus hagejal oli hea tahte korral võimalik kergesti tuvastada, et kostja võib kinnistul parkida sõidukit tasuta. Siinkohal ei oma tähendust, mis põhjusel jättis kostja töötaja parkimiskaardi sõiduki armatuurlauale paigaldamata, kuna leppetrahv summas 35-40 eurot parkimiskaardi sõiduki armatuurlauale 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-17-8518 paigaldamata jätmise eest on ebamõistlikult suur, ebaproportsionaalne ning vastuolus hea usu põhimõttega.
  1. Arusaamatu on kohtu seisukoht, mille kohaselt on leppetrahvi nõue põhjustatud kostja ebamõistlikust käitumisest ning tegevusetusest leppetrahvide vaidlustamata jätmisel. Kostjal puudus vajadus leppetrahvinõudeid vaidlustada, kuna kostja oli teadlik, et need nõuded on alusetud. Kostja informeeris leppetrahvinõuetest üürileandjat, paludes tekkinud absurdne olukord lahendada, kuid kostjale teadmata põhjusel jäi see lahendamata. Vastupidi, kostja leiab, et ebamõistlikult ja pahatahtlikult on antud juhul käitunud hageja, kes esitas kostja vastu kohtusse alusetult leppetrahvinõude väitega, et kostja on jätnud parkimistasu maksmata, kuid kohtumenetluse käigus asus väitma, et leppetrahvi nõuded on põhjendatud, kuna sõiduki armatuurlauale ei paigaldatud parkimiskaarti. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  4. Asja materjalidest nähtub, et: -AS Ühisteenused osutab eraparklas asukohaga XXX, Tallinnas liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontrolli. -AS Ühisteenused on parklasse sissesõidu juurde paigaldanud infotahvlid (I kd, tlk 151), mille tingimuste kohaselt juhul, kui parklasse siseneb sõiduk, loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt peab sõidukijuht kasutama parklat ettenähtud tingimustel, sh peab parkla kasutamiseks olema sõidukil nähtavale kohale paigaldatud parkimiskaart või parkimiskell ning, kui see puudub, siis on hagejal õigus määrata leppetrahv. -Kostjal oli 05.11.2012 OÜ-ga Krono Holding sõlmitud üürilepingu (I kd, tlk 111-113), mida pikendati 04.12.2013 kokkuleppega, p 7.1.2 alusel õigus tasuta kasutada kinnistu XXX väliparkimisalal 16 parkimiskohta. Nimetatud väliparkimisalal asubki hageja opereeritav parkla. Kostja sõlmis OÜ-ga Krono Holding (edaspidi ka üürileandja) üürilepingu mitu aastat varem, kui AS Ühisteenused Pärnu mnt 139, Tallinn parklas liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontrolli teostamiseks lepingu sõlmis. -Kostja töötaja parkis perioodil 12.06.2014 kuni 22.04.2016 kostjale kuuluva sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX väliparkimisalale 86 korral sõiduki armatuurlauale parkimiskaarti paigaldamata. Sõiduk numbrimärgiga XXXXXX oli üks 16-st sõidukist, mida kostja võis OÜ-ga Krono Holding sõlmitud üürilepingu p 7.1.2 järgi väliparklasse parkida. -Hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded kokku summas 3 060 eurot.
  5. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja on hagejaga sõlminud parkimislepingu, kas kostja parkis sõiduki selle eest tasumata ning kas hagejal on õigus esitada kostja vastu leppetrahvinõudeid.
  6. Maakohus leidis, et kostja poolt üürilepingu sõlmimine osaühinguga Krono Holding (äriregistrist kustutatud 27.10.
  7. a) ja Kentex Arenduse OÜ-ga (tl 165), mille järgi oli kostjal õigus vaidlusalust sõidukit eraparklasse Pärnu mnt 139, Tallinn parkida, ei välista hageja ja kostja vahelist üürilepingut sama parkla kasutamiseks. 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-17-8518 Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Esiteks ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et poolte vahel sõlmiti üürileping.

§ 271

lg 1 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Parkimiskoha üürilepingu puhul võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Hageja poolt asja materjalidele lisatud tingimustest (I kd, tlk 151) lepingu sõlmimise kohta ei nähtu, et sõiduki parkimisel kuulus tasumisele parkimistasu. Seega ei ole poolte vahel üürilepingu sõlmimine tõendatud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka hagiavalduse väide, et kostja jättis hagejale parkimistasu maksmata (hagiavalduse p 1). Ringkonnakohus viitab ka sellele, et asjast ei nähtu üldse seda, et AS Ühisteenused ja kinnistu omanike poolt volitatud isik oleksid sõlminud lepingu, mille järgi võib AS Ühisteenused sõidukijuhtidega parkla kasutamiseks üürilepinguid sõlmida. Asjas on esitatud 22.12.2014 teenuse osutamise leping 10/ 1198 (I kd, tlk 121-125), millega hagejale on Raldon Arendus OÜ ja Järvevana Kvartal I OÜ poolt (kes lepingu p 1.

  1. järgi esindab Piima tn 4, Piima tn 6, Piima tn 8, Lelle tn 22, Karamelli tänav T1 ja Karamelli tn 3 kinnistute omanikke) antud õigus kontrollida kinnistutel kehtestatud sõidukite parkimiskorra täitmist ja kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale. Sama sisuga teenuse osutamise lepingu on Järvevana Kvartal OÜ-ga sõlminud hageja 18.02.2016 (I kd, tlk 143-145) Pärnu mnt 139e/2 parkla opereerimiseks ning OÜ Proformex ja hageja 08.04.2015 XXX ja Pärnu mnt 139e kinnistul asuva parkla opereerimiseks (I kd, tlk 147-150).
  2. Teiseks ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et poolte vahel üldse mingi leping sõlmiti. Ringkonnakohus möönab, et üldreeglina võib lähtuda sellest, et parkimistingimusi sisaldava infotahvli juurest, millel on kirjas, et edasisõidul loetakse poolte vahel sõlmituks leping, edasisõit toob endaga kaasa lepingu sõlmimise parklat kasutava sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel. Samas on parklat kasutaval isikul võimalus see eeldus ümber lükata. Seda käesolevas asjas kostja ka tegi, esitades lepingu, mille järgi oli tal õigus parklat kasutada, mistõttu puudus vajadus täiendava lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimiseks peab olema lepingupoolte vastav tahteavaldus. Kostja tõendas, et temal puudus tahe lepingu sõlmimiseks, kuna parkla kasutamiseks oli ta juba leping (I kd tlk 112) sõlmitud ning parkla kasutamise eest ka tasutud.
  3. Hageja väidetest võib aru saada ka nii, et kostja, parkides hageja opereeritavas parklas nõustus parklat kasutama lisaks OÜ-ga Krono Holding sõlmitud lepingu tingimustele ka uute, täiendavate hageja poolt parkla sissesõidu juurde püstitatud tingimuste järgi. Sisuliselt on seega hageja seisukohal, et parkla kasutamise lepingu tingimusi muudeti. Arvestades kostja vastuväiteid hagile, ei ole hageja väited põhjendatud. Esiteks, kuna hageja ei olnud kostjaga sõlmitud parkla kasutamise lepingu pool, ei saa ta tulenevalt

§ 8

lg-st 2 mõjutada parkla kasutamise lepingut, mis on täitmiseks kohustuslik lepingupooltele. Kostja ja OÜ Krono Holding vahel sõlmitud parkla kasutamise leping ei näinud ette, et kostjal on parkimiseks vaja kasutada parkimiskaarti ning kui ta seda ei tee, on õigus tegevusetust sanktsioneerida.

§ 13

lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Tahteavaldusele seatud nõudeid reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 68 lg 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-17-8518 3 kohaselt saab tahteavalduse väljendada ka teoga. Parkla kasutamise lepingu muutmisele tuginedes tulnuks hagejal tõendada seda, et lepingu muutmiseks olid pooled teinud vastavad tahteavaldused. Kostjaga parkimiseks lepingu sõlminud isiku vastav selge tahteavaldus puudub. Isegi kui lähtuda kostja enda väidetest, mille kohaselt ta pöördus üürileandja poole, et leppetrahvide esitamisega seonduv lõppeks, kuid üürileandja probleemi ei lahendanud, et üürileandja sooviks oli parkla kasutamise lepingu tingimusi muuta ning, et üürileandja tegi oma tahteavalduse (oferdi) teatavaks selle kaudu, et parkla sissesõidu juurde paigaldati infotahvlid, puudub ikkagi kostja nõustumus parklakoha kasutamise lepingu muutmiseks. Ainuüksi asjaolu, et hageja ja/või üürileandja püstitab suvalisel ajal parkla sissesõidu juurde uued tingimused parkla kasutamiseks, ei muuda kostja ja üürileandja vahel sõlmitud parkimiskoha kasutamise tingimusi, kui kostja sellele nõustumust ei anna. Mittenõustumust uute tingimustega on kostja selgelt väljendanud, jättes parkimiskella ja/või parkimisloa sõiduki armatuurlauale paigaldamata. 24. Eeltoodu alusel ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 25. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldada, siis jäävad kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p 22). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Krista Kirspuu Ande Tänav Kohtunik kohtunik kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.