Obsah (5)

§ 37§ 121§ 62§ 87§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-135 Määruse kuupäev 28. veebruar 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu talle 1. septembril 2025 vanglass

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. jaanuaril 2026 Tartu Vanglas kinni peetava X-i kaebus, milles ta palub vanglalt välja nõuda kõik dokumendid seoses
3. detsembri
4. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsusega nr 1-9/2-25/511-
5. Kaebaja kirjeldab kaebuses vanglas kirjade saatmisega seonduvaid probleeme. Ta palub välja nõuda videokaamerate salvestised ning taotleb riigilõivust vabastamist ja advokaadi õigusabi andmist terviseprobleemide tõttu. 3-26-135
6. Tartu Halduskohus jättis
7. veebruari
8. a määrusega X-i kaebuse käiguta ja andis talle tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks. Kohus andis kaebajale juhise, et tal tuleb selgelt märkida ja selgitada, millise tegevusega vangla talle kahju tekitas, millal vangla seda tegi, milles kahju seisneb ning kui suur on kahju.
9. X esitas
10. veebruaril 2026 kohtule kaebuse täienduse, milles märkis, et ta nõuab 1500 eurot ja 10 markidega ümbrikut. Kaebaja väitel on rahaline hüvitis on põhjendatud, sest vanglale etteheidetav tegevus on juhtunud ka mitu korda varem. Kõik asjaolud on kirjas kaebaja vanglale esitatud pöördumises. Kaebaja palub kohtule esitatud originaalpöördumised talle tagasi saata ning jätta e-toimikusse koopiad. Avalduses on korduv taotlus advokaadi õigusabi andmiseks.
11. Tartu Vangla edastas
12. veebruaril 2026 vastusena kohtunõudele kaebaja
13. oktoobri
14. a kahjunõude ning Tartu Vangla
15. detsembri
16. a otsuse nr 1-9/2-25/511-
17. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus saab aru, et kaebuse aluseks on kohtueelse menetluse materjalides kajastatud asjaolud ning kaebaja on esitanud kohtule sama nõude, mille ta esitas vanglale
19. oktoobri
20. a kahju hüvitamise taotluses nr 1-9/2-25/511-1 (registreeritud vanglas
21. oktoobril 2025). Kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses
22. septembril 2025 vanglasse saabunud kirjade kättetoimetamisega ning ta taotles hüvitiseks 1500 eurot ning 10 markidega ümbrikut. Kaebaja heitis vanglale ette, et vangla tagastas talle kirja, mille kaebaja oli saatnud postiasutuse kaudu teisele kinnipeetavale. Samuti heitis kaebaja vanglale ette, et valvur ajas ta endast välja, kui väitis, et ümbrik on vangla oma ja kaebajal ei ole õigust seda kasutada. Kaebaja pidas õigusvastaseks ka seda, et ta ei saanud
23. septembril 2025 kätte kohtust saadetud kirju, ning viitas tervisekahju tekkimisele. Seega on kaebaja esitanud kohtule varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

Varalise kahju hüvitamise nõue hõlmab ümbriku ja markide kulu ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue

1. septembri
2. a kirjade kättetoimetamisega seotud kannatusi.
3. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6.

1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid. Tartu Vangla on
2. detsembri
3. a otsuses nr 1-9/2-25/511-2 väga põhjalikult ja veenvalt põhjendanud, miks ei ole vangla tegevus
4. septembril 2025 vanglasse saabunud kirjade kättetoimetamisel õigusvastane. Kohus nõustub viidatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kuna vaidlusalune vangla tegevus on kohtu hinnangul õiguspärane, ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine tõenäoline. Lisaks ei pea kohus kaebajal mittevaralise kahju tekkimist usutavaks. Kohtul puudub alus kahelda vangla
5. detsembri
6. a otsuses märgitul, et videosalvestiselt nähtuvalt suhtles valvur kaebajaga
7. septembril 2025 rahulikult. Kaebaja ei ole sellele kaebuses vastu vaielnud. Lisaks ei ole kaebaja vaatamata kohtu antud juhistele esile toonud 2 3-26-135 ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks pidada usutavaks, et vangla tegevus
8. septembril 2025 vanglasse saabunud kirjade kättetoimetamisel tekitas kaebajale ülemääraseid kannatusi või kahjustas tema tervist. 6.
9. Kohtu hinnangul ei riivanud vangla vaidlusalune tegevus kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebaja väiteid tema tervise kahjustamise osas on ülepaisutatud ning seda ei kinnita ükski kohtule teadaolev asjaolu ega tõend. Kaebaja ei ole esile toonud, et vangla tegevus oleks takistanud tal kohtumenetluslikke õigusi teostada. Kohtule ei nähtu ka, et vangla oleks avatud kirja hoidmisel kaebaja õigusi intensiivselt riivanud – seda enam, et tõenäoliselt avas kirja kaebaja, kuid keeldus seda vastu võtmast. 6.
10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
2. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub tõendite kogumiseks vajadus. Seepärast jätab kohus kaebuses esitatud tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (

§ 62lg 2).

1. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja on pöördunud korduvalt halduskohtu poole ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta. Seega ei ole kaebaja halduskohtumenetluses kogenematu ja riigi õigusabi andmine ei ole RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2. Kaebaja taotleb, et kohus tagastaks talle originaalkaebuse ja selle täienduse. Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab talle paberkandjal esitatud kaebuse ja selle täienduse, kuid tagastab soovitud dokumendid pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (

§ 87lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 56 lg 5). 11. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3