← Eesti

3-26-1005/2

Obsah (9)§ 119§ 2§ 37§ 121§ 44§ 45§ 6§ 43§ 62

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1005 Määruse kuupäev 7. aprill 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a seisukoha nr

§ 119lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

  1. X (kaebaja) esitas
  2. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Vallavalitsuse
  3. märtsi
  4. a seisukoha nr 15-3/26/4-2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt toimub Tartu Maakohtus tsiviilasja nr 2-26-2436 menetlus kaebaja lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Viljandi Vallavalitsus esitas Tartu Maakohtule tsiviilasja menetluses seisukoha suhtluskorra määramise avalduse kohta. Kaebaja hinnangul sisaldab Viljandi Vallavalitsuse seisukoht ebaõigeid ja kontrollimata faktiväiteid ning ei ole neutraalne. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune seisukoht haldusakt. Kaebaja esitas taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning tõendite kogumiseks.
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust

§ 2lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes.

Kohus mõistab, et X nõuab

§ 37lg 2 p 6 alusel Viljandi Vallavalitsuse 4.

märtsi 2026. a seisukoha nr 15-3/26/4-2 õigusvastasuse tuvastamist. 3-26-1005 3.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). 4. Kaebajal on etteheited Viljandi valla tegevusele seoses tsiviilasjas nr 2-26-2436 esitatud arvamusega. Kohtu hinnangul ei ole Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a seisukoht haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 ja

§ 6lg 1 mõttes.

Nimetatud arvamusel ei ole väljaspool tsiviilkohtumenetlust iseseisvat tähendust, sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata isiku õigusi. Viljandi Vallavalitsuse tsiviilasjas esitatud seisukohad ja arvamused on kohtumenetluses tehtud menetlustoimingud, mis ei ole eraldiseisvalt kaebusega halduskohtus vaidlustatavad (vt ka Tartu Halduskohtu

  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 3-20-497, p 7; Tartu Halduskohtu
  3. augusti
  4. a määrus asjas nr 3-19-1644, p 3 ja Tartu Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus samas asjas). Tsiviilasja raames tehtud menetlustoimingute õigsust ja põhjendatust kontrollib tsiviilasja lahendav kohus (Tallinna Ringkonnakohtu
  7. augusti
  8. a määrus asjas nr 3-24-907, p 11). Kui kaebaja hinnangul esitas Viljandi Vallavalitsus maakohtule tsiviilasjas kaebaja kohta ebakohaseid ja ebaõigeid hinnanguid, väiteid ja teavet, siis on tal võimalik sellele kohtu tähelepanu juhtida vastava tsiviilasja raames. Kaebaja õiguste tõhusa kaitse tsiviilkohtumenetluses, sh valla väidetavalt alusetute seisukohtade vastu, tsiviilasja lahendav kohus (Tallinna Ringkonnakohtu
  9. augusti
  10. a määrus asjas nr 3-24-907, p 11). Sarnane on olukord ka teiste kohtumenetlustes esitatud arvamustega, nt isiku enne tähtaega vabastamise menetluse raames koostatud iseloomustusega (vt Tartu Halduskohtu
  11. veebruari
  12. a määrus asjas nr 3-19-354 ja
  13. juuni
  14. a määrus asjas nr 3-23-1414). Seega puudub kaebajal õigus vaidlustada Viljandi valla tsiviilasjaga seonduvaid menetlustoiminguid eraldiseisvalt halduskohtumenetluses ning tal puudub selles osas kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
  15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
  2. Kaebaja esitas taotluse võtta tõendina haldusasja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-262436 esitatud Viljandi Vallavalitsuse
  3. märtsi
  4. a seisukoht nr 15-3/26/4-2 ning Politseija Piirivalveameti (PPA)
  5. märtsi
  6. a vastuskiri nr 1.1-21/7884-2.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Viljandi Vallavalitsuse 4. märtsi 2026. a seisukoht nr 15-3/26/4-2 on haldusasjas vaidluse esemeks, mistõttu võtab kohus nimetatud dokumendi

§ 62lg 2 2 3-26-1005 alusel tõendina haldusasja materjalide juurde.

Kaebaja soovib PPA

  1. märtsi
  2. a vastuskirjaga nr 1.1-21/7884-2 alusel ümber lükata Viljandi Vallavalitsuse seisukohas esitatud sisulisi väiteid. Kuna kohus tagastab kaebuse ning ei lahenda asja sisuliselt, siis puudub vajadus PPA vastuskirja asja materjalide juurde võtmiseks ja kohus jätab taotluse selles osas rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.