TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2840 Määruse kuupäev
- veebruar 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamiseks anda talle luba viibida kambris üksi ja loa andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja X RESOLUTSIOON
- Tagastada X-i kaebus.
- Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
- Jätta X-i riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
- Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X esitas
- augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis on pealkirjastatud õigusvastasuse tuvastamise ja asjakohase raviteenuse osutamise kohustamise taotlusena. Kaebuse kohaselt jättis Sihtasutuse Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus
- augusti
- a otsusega nr 14-1/2638-1 rahuldamata kaebaja
- juuli
- a taotluse võimaldada tal viibida terviseprobleemide tõttu kambris üksi. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebajal leiab, et tal peab olema võimalus kambris üksi olla, et tal ei tekiks kambrikaaslastega konflikte, kuna tema terviseprobleemid häirivad kambrikaaslasi. Kaebaja väitel ei vasta tõele väide, et tal ei esine vaevusi, mille tõttu peaks ta kambris üksi viibima. Kaebaja haigusloos pole märgitud, et ta on korduvalt nõudnud üksi kambris viibimise võimalust. Raviotsus tehti kaebajat vastuvõtule kutsumata ja talle tervisekontrolli tegemata. Seetõttu ei ole tegemist kvaliteetse tervishoiuteenusega. Samuti ei ole täpselt kirjeldatud, millisel juhul ta üldse saaks üksi kambris 3-25-2840 viibida. Ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamine põhjustab kaebajale terviseprobleemide ägenemist ja kannatusi ning olulist heaolu ja elukvaliteedi langust. Kaebaja terviseprobleemidesse suhtutakse skeptiliselt ja äärmiselt ükskõikselt. Kaebaja märgib, et talle on põhjustatud ebakvaliteetse tervishoiuteenusega mittevaralist kahju 10 000 eurot, mis seisneb väärikuse alandamises (5000 eurot) ja tervise kahjustamises (5000 eurot). Kaebaja taotleb riigilõivust vabastust ja riigi õigusabi. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohustamis- ja hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 4). Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglas tervishoiuteenust osutavat Sihtasutust Viljandi Haigla andma talle loa viibida terviseseisundi tõttu kambris üksi. Samuti taotleb kaebaja talle vaidlusaluse loa andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna kohustamis- ja hüvitamiskaebuse läbivaatamisel hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldi tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seepärast poleks tuvastamiskaebus HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav.
- Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
- Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja
- juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglas tervishoiuteenust osutava Sihtasutuse Viljandi Haigla tegevuse peale, et talle ei väljastatud
- mai
- a taotluse alusel üksinda kambris viibimiseks luba. See kaebus registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-25-
- Tartu Halduskohus jättis
- jaanuari
- a määrusega asjas nr 3-25-2267 kaebaja kaebuse käiguta (resolutsiooni p 1) ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks tähtaja (resolutsiooni p 2). Sama määrusega jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kohus tõlgendas haldusasjas nr 3-252267 kaebuse nõudeid selliselt, et kaebaja on esitatud kohustamisnõude talle üksinda kambris viibimiseks loa andmiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja ei ole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Praeguses asjas esitatud kaebuse nõue ja alus kattub haldusasjas nr 3-25-2267 esitatud kaebuse nõude ja alusega. Mõlemas kohtuasjas taotleb kaebaja Sihtasutuse Viljandi Haigla kohustamist anda talle üksinda kambris viibimise luba ning loa väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väidab mõlemas asjas, et kahju tekitati talle ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega ning sellega alandati tema väärikust ja kahjustati tema tervist. Asjaolu, et kaebaja on esitanud Sihtasutusele Viljandi Haigla kambris üksi olemise loa saamiseks mitu taotlust (nii
- mail 2025 kui ka
- juulil 2025) ning saanud neile eraldi vastused (sh
- augusti
- a vastus nr 14-1/2638-1), ei muuda kohustamis- ega kahju hüvitamise nõude alust – tegemist on ühe sama (väidetava) tervishoiuteenuse osutamise üle toimuva vaidlusega. Kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi haldusasja nr 3-25-2267 raames. Praeguse määruse tegemise aja seisuga ei ole kohus haldusasjas nr 3-25-2267 teinud kaebuse menetlusse võtmise määrust, kuid see ei tähenda, et selles asjas esitatud kaebust ei saaks lugeda kohtu menetluses olevaks HKMS § 121 lg 1 p 3 mõistes. Kaebajal on võimalik esitada tolles asjas kõik asjakohased väited ja tõendid (vrd nt Tartu Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrus asjas nr 3-25-3310, p 7). 2 3-25-2840
- Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.
- Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
- Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata, sest Tartu Halduskohus on haldusasjas nr 3-25-2267
- jaanuari
- a määrusega samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud riigi õigusabi taotluse lahendanud.
- Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.