← Eesti

3-26-462/8

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-462 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K.I kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – K.I Asja läbivaatamine Lihtmenetlus, kohtuistung 18.02.2026 kinnipidamiseks ja RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
  3. Anda luba K.I kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.04.2026 (k.a).
  4. Võtta haldusasja juurde haldusasjas nr 3-25-4651 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2025 taotlus ja selle lisad (passi koopia, ettekirjutus (sundtäidetav), isikuandmete ankeet, küsitluse protokoll, kinnipidamise protokoll, sõrmejäljehõive kaart ESTODAC, lennujaama patrulli ettekanne, Saksamaa ja Soome SPOC päringud (1 ja 2), Soome pilet, Saksamaa registreering, Ukraina elamisluba (1 ja 2), SUSPECT väljavõte), Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 kohtumäärus nr 3-25-
  6. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
  7. Iraani Islamivabariigi kodanik K.I (sündinud XX.XX.XXXX) peeti 20.12.2025 kell 02.29 kinni Tallinna lennujaamas, kuna K.I keeldus alguses Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ametnikele oma passi näitamast. PPA pidas K.I 20.12.2025 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel.
  8. PPA koostas K.I-le 20.12.2025 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052293106, millega koos kohaldati tema suhtes sissesõidukeeld kogu Schengeni alale viieks aastaks. K.I-l on kohustus lahkuda Iraani Islamivabariiki.
  9. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.12.2025 kohtumäärusega nr 3-25-4651 PPA taotluse ja andis loa K.I kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a).
  10. K.I-ga alustati 16.02.2026 ettevalmistusi kodumaale reisimiseks, kuid K.I esitas kirjaliku avalduse, milles oli inglise keeles kirjutatud, et soovib Eestis asüüli taotleda. PPA pidas K.I kinni 16.02.2026 kell 17.02 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 ja 5 alusel.
  11. Tallinna Halduskohtule saabus 17.02.2026 PPA taotlus K.I kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. K.I suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alus kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse. Puudutatud isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, et välja selgitada temaga seotud asjaolusid ning vajadust saada rahvusvahelist kaitset. Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. PPA peab koguma isiku päritolumaa infot ja viima läbi vestluse. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kui ta oli kinni peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluses. On põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuna isiku suhtes on olemas põgenemise oht. Puudutatud isikul on oskused, teadmised ja kontaktid teise liikmesriiki põgenemiseks ning ta on avaldanud PPA ametnikele korduvalt, et ta tahab minna Saksamaale ning ei jää Eestisse. Puudutatud isikul puudub seaduslik alus Saksamaal viibimiseks. Puudutatud isikul oli ostetud lennupiletid 02.02.2026 Tallinn-Berliin lennule. Puudutatud isiku sõnade kohaselt on tema sihtriigiks ja elukohaks Saksamaa, kus viibivad tema sugulased ja sõbrad. Puudutatud isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik kohaldada järelevalvemeetmeid. Vabaduses viibides lahkuks puudutatud isik Saksamaale.
  12. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. PPA andmetel mingit Dublini protsessi ei käi. Isiku suhtes tehti Saksamaale päring juba kaks korda ja sealt tuli vastus, et isiku suhtes ei ole menetlust pooleli ning tal ei ole Saksamaal viibimisalust.
  13. K.I selgitas kohtuistungil, et eelmisel päeval sama tõlgi vahendusel talle PPA taotlust tutvustati ja selle sisu selgitati, ta ei vaielnud sellele vastu. Isik selgitas, et võttis ühendust oma Saksamaa kaitsjaga, kellele ta on 2000 eurot maksnud, kes ütles, et 14-20 päeva jooksul tuleb Saksamaalt vastus, kas Saksamaa on nõus ta vastu võtma. Isik sai aru, et ta ootab vastust kinnipidamiskeskuses. KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
  15. PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
  16. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 4 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Viimati nimetatud sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane 2

(3)liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16).
  1. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 6 8 nimetatud asjaolude esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul esineb jätkuvalt põgenemisoht. Eelnevat on ka kohtud korduvalt jaatanud. Viimati leidis Tallinna Ringkonnakohus 05.02.2026 määruses haldusasjas nr 3-25-4651 (p 10), et puudutatud isikul puudub reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isikul on olnud selleks rahalised võimalused, oskused ja vajalikud kontaktid. Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks kinnipidamiskeskusesse paigutamata.
  2. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek ning ta ei soovi naasta Iraani Islamivabariiki. Lisaks viibib puudutatud isik Schengeni alal ebaseaduslikult ja on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi Saksamaale. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema KPK-sse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu.
  3. Kohus rahuldab PPA taotluse K.I kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.04.2026 (k.a.).
  4. Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.