Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 132,25 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõlasummad vastavalt maksegraafikus märgitud tähtaegadele ja summadele, mõistes iga tulevikus sissenõutavaks muutuva makse välja alates vastava maksetähtpäeva järgnevast päevast. Lisaks palub hageja välja mõista viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ning seejärel edasi protsendimääras põhinõudelt kuni täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (laenuandja) ja kostja 21.05.2022 järelmaksulepingu nr 11222126, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 524,98 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 58 kuu jooksul. Makseid tuli teha iga kuu 10. kuupäeval või sellele eelneval pangapäeval. Intressimäär oli 24,90% aastas. Lepingutasu oli 0 eurot. Lepingu haldustasu oli 5,25 eurot kuus. Krediidi kulukuse määr oli 49,97% aastas. Viivisemäär oli 24,15% aastas. Kuna hagejal ei ole esitada tõendeid, millest järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, esitab hageja
4 lg 7 tagajärjega arvestades hagis nõude selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi. Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi kostja alates 10.06.2022 iga kuu 10. kuupäevaks tegema igakuiseid 9,05 euroseid põhiosamakseid, viimane põhiosa makse 9,13 eurot. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 184,50 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa katteks. Kostja tehtud maksed katavad täielikult tema 20 kuu maksekohustuse perioodil 10.06.2022–10.01.2024 ning lisaks 10.02.2024 makse osaliselt 3,50 euro ulatuses. 10.02.2024 makse tasumata põhiosa on 5,55 eurot. Kõik järgnenud maksed alates 10.03.2024 on tasumata. Hageja ütles lepingu kostjaga 2
lg 1 ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel puudub õiguslik tagajärg. Leping ei ole lõppenud. Hagi esitamise hetkel võlgnes kostja sissenõutavaks muutunud maksete tasumata põhiosa summas 132,25 eurot, mis koosneb 10.02.2024–10.04.2025 maksetest (5,55 eurot + 14 * 9,05 eurot). Kõik järgmised maksed alates 10.05.2025 (kokku 23 makset) kogusummas 208,23 eurot (22 * 9,05 eurot + 9,13 eurot) ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavad, vaid muutuvad sissenõutavaks edasiste tähtpäevade saabumisel, nagu märgitud uues maksegraafikus ridadel 36–58. Hageja palub need tulevased maksed välja mõista alates iga maksetähtpäeva järgnevast päevast. Kostjal on hagi esitamise hetkel tasumata 15 kuu sissenõutavad maksed kogusummas 132,25 eurot. Hageja kasutab
alusel õigust leping kohtumenetluse ajal üles öelda ning on seetõttu hagi tekstis esitanud nii ülesütlemishoiatuse kui ka ülesütlemisavalduse. Hagi kättetoimetamisel saab kostja need teated kätte ning kohtul on teada täiendava 14-päevase tähtaja algus ja lõpp ning ülesütlemise jõustumise aeg. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja vastuväited
lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg-ga 1.
lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine 8. Sõlmitud leping on tarbijakrediidileping
Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. 9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). 4
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Arvestades, et hageja on hagis esitanud
4 lg 7 järgse ümberarvestuse, tuvastab kohus, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24).
lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine 10.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
lg 1 kohane 14-päevane tähtaeg sissenõutava võla tasumiseks, ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise tingimus (avalduse jõustumine täiendava tähtaja möödumisel) on selgelt esitatud ning avaldus toimetati kostjale kätte kohtumenetluses. Arvestades, et kostja sai hagi kätte 13.06.2025, algas 14-päevane tähtaeg 14.06.2025 ja lõppes 27.06.
lg 1 teises lauses sätestatud määras.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et leping lõppes ülesütlemisega 28.06.2025, siis ei olnud hagi esitamise ajal kõik lepingujärgsed põhiosa maksed sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (340,48 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 28.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 13. Maksekäsu kiirmenetluses saatis kostja e-kirja, milles esitas küsimuse, kas aegunud makseid on kohustus maksta. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine 6
MS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.