← Eesti

3-24-55/34

Obsah (8)§ 74§ 207§ 15§ 30§ 94§ 101§ 741§ 73

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-55 Haldusasi R.J-i kaebus majandus-

§ 74

1 kohaselt esitab erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuse selle vastavuse kontrollija liiklusregistrisse (lg 5) ning erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega (lg 3). Kohus märgib, et sõltumata vastavate normide vastuvõtmisel seletuskirjas selgitatule 3, võib selline kontrolli tulemus registrisse kandmisel omandada haldusakti tähenduse, kuivõrd sellest kandest sõltub, kas konkreetse sõidukiga võib liikluses osaleda (vrdl perearsti poolt väljastatud tervisetõend kui eelhaldusakt mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses – Riigikohtu 04.12.2019 määruse nr 3-18-1273 p 13). Sel viisil kaebust esitades saab kaebaja vaidlustada, kui tema sõiduk loetakse tehnokontrolli mitte läbinuks nt puuduste või seadmete vanuse tõttu. 13. Küll aga võib kaebajal puududa sõnaselge võimalus vaidlustada tehnokontrolli minemise kohustust ennast ehk korralist kontrolliaega nii määruse § 14 lg-s 1 kui ka § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Käes-oleval juhul ei olegi uue õigusakti kehtima hakkamise tõttu eelmist kontrolli, millega oleks uus tähtaeg määratud, vaid kõik surumaagaasi kasutavad sõidukid pidid läbima kontrolli hiljemalt 30.11.2023 (§ 14 lg 1). 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/56185f11-5cde-427b-a8e2-8c288a7f9e1d/Liiklusseaduse %20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus; seletuskiri, vt lk 4 sõiduki omanike poolt eraõiguslikult isikult kontrolli teenuse ostmise kohta 5

(13)Juhul kui kaebaja otsustab oma sõidukiga, vaatamata erikontrolli läbimata jätmisele, liikluses osaleda (mis on süütegu

§ 207

alusel), siis samas süüteomenetluses on võimalik esitada ka argumente selle kohta, et kontrolli läbimise nõuded ise on õigusvastased. Kaebeõiguse kontekstis tekib siinkohal aga küsimus, et kas juhul, kui seadus või määrus seab isikule mõne kohustuse, mille rikkumise korral on võimalik avaliku võimu sekkumine järelevalve-, distsiplinaar- või süüteomenetlusega, on tegemist isiku erilise preventiivse huviga pöördumaks ennetavalt kohustuse olemasolu puudumise tuvastamiseks ehk keelamiseks (kohustuse korral) või keelu olemas-olu puudumise tuvastamiseks (keelu korral) halduskohtusse. Riigikohtu eelviidatud käsitlused avavad teoreetiliselt sellise vaidlustusvõimaluse. 14. Teiste inimeste õiguste, mis laiemalt moodustavad ühiskondliku huvi, tagamiseks on õigusaktidega seatud mitmeid keelde ja kohustusi: - liiklusseaduses kiiruspiirangud (liiklusmärgi puudumisel,

§ 15

lg 1), konkreetsed kaugused kindlatest objektidest parkimisel või peatumisel (

§-d 20 ja 21), turvavöö ja turvavarustuse kasutamise kohustus (

§ 30

ja § 36 lg 6), juhtimisõiguse olemasolu (

§ 94

) ja tervisekontrolli läbimise kohustus (

§ 101) jne; - üldised kohustused kaitsta lapsi ja teavitada abivajavast lapsest (Laste

KS §-d 21-27); tagada loomale piisavad elutingimused (LoKS § 3); käituda avalikus kohas viisakalt ja mitte häirida öörahu (KorS §-d 55 ja 56); samuti hoolitseda enda omandi eest, nt nii sõiduki kui ka hoone eest (nt tuleohutusega seonduvad nõuded TuOS § 7jj); - ametnike kohustused mitte sattuda korruptsiooniohtlikku suhtesse (KVS §d 7 ja 11), avaldada riigisaladust (RSVS § 18) või kohtunikul lasuvad keelud mitte olla erakonna liige või vahekohtunik (KS § 49 lg 2); - karistusseadustik sisaldab läbivalt karistusnormide sisu kaudu keelde, mille rikkumisel ähvardab isikuid süüteomenetlus. Sarnaseid kohustusi või keelde, mille rikkumise korral järgneb avaliku võimu poolne järelevalve, on eelduslikult õigustloovates aktides sadu. 15. Kohus möönab, et mistahes järelevalve-, distsiplinaar- või süüteomenetlus on eelduslikult isikule ebameeldiv või soovimatu. Ebameeldivust võib võimendada see, kui isik leiab, et tal sellist kohustust lasuda ei tohi, kuid õigusemõistjalt ehk kohtult lõpliku seisukoha saamiseks tuleks asuda kohustavat või keelavat normi rikkuma. Isikul on eelnevalt võimalik pöörduda selgitustaotlusega õigusakti koostaja poole (MSVS §-d 3 ja 5), kuid seni ei ole läbivalt tunnustatud kaebeõigust, kui isik õigusakti koostaja selgitustega ei nõustu (Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2024 otsus nr 3-22-1423 ja 27.06.2023 määruse nr 3-22-2108 p 8). Kohtupraktikas on mööndud isiku õigust vaidlustada menetlustoiminguna antud seisukohta või hinnangut, kui see on puudutanud konkreetse isikuga seotud faktilisi asjaolusid (Riigikohtu 02.11.2015 otsus nr 3-3-1-22-15, osa II), sh kui seisukoha järgimine ka mittenõustumise korral toob isikule kaasa ulatuslikke kulutusi, nt kohaliku omavalitsuse seisukoht ehitamise võimalikkuse või detailplaneeringu eskiisi muutmise kohta (HKMS § 45 lg 3 alusel, Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2022 otsuse nr 3-20-1496 p-d 12-13). Siiski ka need konkreetsed juhud on puudutanud olukordi, kus haldusorgan on käsitlenud konkreetset faktilist olukorda ja asunud selle osas norme kohaldama, mitte aga abstraktselt õigustloovast aktist tulenevat kohustust ja keeldu ennast. Juhul kui isik saab selgitustaotluse raames vastuse, et tema tegevus on siiski lubatud või tal kohustus puudub, on tal võimalik järelevalve-, distsiplinaar- või süüteomenetluse raames sellele ka tugineda. Sõltuvalt menetluse liigist võib see vähendada isiku süüd, kinnitada, et ta oli keelueksimuses (vt Riigikohtu 21.06.2024 otsus nr 4-23-3193) või kahju hüvitamise nõude korral vähendada hüvitise suurust (VÕS § 140). 6

(13)
  1. Samas juhul kui isik, kes saab selgituse, mis kinnitab keelu või kohustuse olemasolu, ei nõustu saadud selgitustega ning asub siiski kohustusest või keelust üle astuma, võib lõpptulemuseks olla see, et isiku suhtes kohaldataksegi järelevalve- või distsiplinaarmeetmeid, mõistetakse välja kahjuhüvitis tervikuna või määratakse kriminaalkaristus. Isik võib sellises menetluses taotleda õigustloova akti põhiseadusvastaseks tunnistamist (PS § 15 lg 2), kuid see tulemus võib olla negatiivne. Seega võib õigustloovast aktist tuleneva kohustuse või keelu järgimata jätmise tulemuseks olla nii sissetuleku (töökoha), omandi (hüvitis või trahv) või ka vabaduse kaotus; sõltuvalt üleastumise määrast ja seda reguleerivatest normidest.
  2. Sellegi poolest leiab kohus, et halduskohtu või ka kõigi kohtute esmane ülesanne on lahendada konkreetsetel asjaoludel tuginevat juba tekkinud olukorda, mitte ennetavalt tulevikus võimalikku tekkivat kaasust. Riigikohtu praktikas toodud eriline preventiivne huvi ning põhiseaduses nimetatud rikkumise korral viitab sellele, et isikust tulenevad mingid erilised asjaolud, mille tõttu ta eristub muust ühiskonnast ning konkreetne norm selle eripäraga ei arvesta, nt ei näe ette erandit või kaalumisvõimalust. Samas üldiste ühiskondlike kohustustega, nt kasutada turvavööd, sõita üksnes tehnokontrolli läbinud sõidukiga, mitte käidelda ebaseaduslikult narkootilisi aineid vms, ei saa põhjendada mistahes ühiskonnaliikmele, st just talle kuuluvat erilist preventiivset huvi. Sealjuures ei ole oluline, kui selline üldine kohustus või keeld kohaldub vaid kindlal juhul või kindlate tunnustega isikutele – kõikidele sõidukis viibijaile või sõiduki juhile, lapsevanemale, hoone omanikule, ametiisikule vms. Vastupidine tõlgendus viiks selleni, et halduskohtud peaksid asuma selliste vaidluste lahendamisel sisuliselt läbi viima abstraktset normikontrolli, kuivõrd puudub praktiline olukord normi rakendamise kohta. See oleks aga vastuolus abstraktse ja konkreetse normikontrolli eristamise alustega ning ka konkreetse normikontrolli osaks oleva eeldusega – asjakohasus (PSJKS § 9 lg 1). Asjakohasus on seotud konkreetse vaidluse lahendamiseks vajalike eluliste asjaoludega (Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 5-17-42, osa I), kuid õigustloovast aktist tuleneva keelu või kohustuse ennetava kontrollimise korral sellised elulised asjaolud puuduvad. Selline laiapõhjaline kontroll ennetavalt õigustloovate aktide rakendamise üle, kus isiku võimalik eriline huvi piirdub vaid sellega, et ta kohustuse või keeluga ei nõustu ning mittejärgimisel võib teda tabada mõni järgimisele suunav või tagajärgi kõrvaldav, sh karistav menetlus, oleks ka vastuolus teiste isikute õiguste ja vabadustega, sh õigusega juurdepääsule kohtusüsteemile (PS §-d 19 ja 15 lg 1). Isiku soov vältida rikkumisjärgset järelevalvet või süüteomenetlust ei kaalu üles ülejäänud ühiskonna vajadust toimiva riigi, sh kohtusüsteemi vastu. Toimiv riik tegutsebki ennekõike inimeste endi huvides, sh on need üldised kohustused ja keelud, mida kohus eelnevalt näitlikult tõi, teiste inimeste kaitseks. Jätkuva mittenõustumise korral tulebki isikul seega võimalikku menetlust taluda ning see talumiskohustus ei ole ilmselgelt ülemäärane.
  3. Käesolevas asjas soovib kaebaja sisuliselt kaitsta enda omandiõigust – st vabalt vallata, kasutada ja käsutada enda sõidukit ning ka rahalisi vahendeid, mis võiks kuluda sõiduki erikontrolli läbimisele (PS § 32 lg-d 1 ja 2). Kaebaja huvid oma õiguste kaitsel ei erine teistest erisüsteemiga sõiduki omanike huvidest. Kohtule ei nähtu asjas kaebajast või tema olukorrast tulenevat erandit, mille tõttu tuleks möönda erilist preventiivset huvi. Käesolev vaidlus erineb ka olukorrast, kus mööndi tulevikus kindlal ajal aset leidva sündmuse tõttu erilist preventiivset huvi (Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2021 määrus nr 321-1052, puudutas üldkorraldusega kehtestatud keeldu – kohtu märkus). Seega leiab kohus, et kaebajal puudub ennatliku nõude esitamiseks, vaatamata kaebaja sõidukiga seotud konkreetsete 7
(13)asjaolude osalisele väljaselgitamisele (vt kohtuotsuse p 2), eriline preventiivne huvi kohustusse puudumise tuvastamiseks (HKMS § 45 lg 2), mis omakorda sisaldub ühe eeldusena keelamisnõudes (HKMS § 45 lg 1). Kaebajal tuleb taluda riski, et kui ta normiga ei nõustu, saab ta eelduslikult oma õiguseid kaitsta nimelt süüteomenetluses.

§-de 207 ja 208 kohaselt karistatakse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimise ja juhtima lubamise korral isikut rahatrahviga. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus, tuleb kaebus jätta rahuldamata. II

  1. Isegi kui möönda kaebaja kaebeõigust, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vaatamata igaühe omandiõigusele, ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt ning kitsendused sätestab seadus (PS § 32 lg 2 teine ja kolmas lause). Igaühe põhiõigus vabale eneseteostusele on piiratud teiste inimeste õiguste ja vabaduste austamise ja arvestamise kohustusega (PS § 19 lg 2). Mootorsõiduk, st vähemalt juba tavalise sõiduauto suuruses, on oma olemuselt kõrgema ohu allikaks, kuivõrd nii selle massi kui ka võimaliku saavutatava kiiruse tõttu võib soovitud ja turvalisest sõidutrajektoorist kõrvale kaldumisel sattuda ohtu inimeste elu, tervis ja vara. Mootorsõidukid vajavad liikumiseks energiaallikat ning erinevad energiaallika liigid – bensiin, diisel, gaas, vesinik, aku – võivad olla tuleohtlikud. Mootorsõiduki eesmärgipärasel kasutamisel muundatakse potentsiaalne energia kineetiliseks energiaks ning selle energia valel vabanemisel võib tekkida (tule)oht. CNG-gaas on suruõhugaas ehk gaas on paagis 200-300 bar rõhu all 4 (ligikaudu 197-296 atm). Lisaks tuleohule on seega paagis gaas tavarõhust enam kui paarisajakordselt suurema rõhuga, mis võib ballooni purunemisel korraga vabaneda. Analoogselt peab ehitise omanik tagama ehitise ohutuse, olgu siis kukkumisohu, süttimisohu, ehitiselt asjade varisemisohu vms korral. Loomapidaja vastutab enda lemmikust tuleneva ohu tõrjumise eest. Relvi võivad omada ainult relvaloa saamise nõuetele vastavad isikud. Kõik sellised sarnased nõuded on reeglina seotud nii omaniku enda, tema lähedaste kui ka tema lähedusse sattuda võivate teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitse eesmärgiga.
  2. Vaidlusaluse määruse volitusnormiks on liiklusseaduse § 741 lõige 7 ning § 742 lõiked 7 ja 9.

§ 741

sätestab perioodilise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli (lg 1); kontrolliperioodi maksimumi ja miinimumi (lg 2); kontrolli tulemuse ja registrisse kandmise kohustuse (lg-d 3 ja 5); kontrolli tulemuse kehtivuse kaotamise tingimused (lg-d 4 ja 6); ning erandjuhul kontrollimata sõidukiga sõitmise õiguse (lg 8). Kuigi tegemist on normidega, millest tulenevad analoogselt vaidlustatud määrusest erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll üldiselt, ei ole kohus võtnud

sätete rakendamise keelamise nõuet menetlusse analoogselt sellega, et kohus ei võtaks haldusakti tühistamise nõude raames menetlusse selle aluseks oleva õigusnormi rakendamise keelamise nõuet. Kohus võtab menetlusse nõude, mis on seotud isikule kõige lähima halduse tegevuse või normiga ning kontrollib hierarhiliselt kõrgemate normide vastavust põhiseadusele või Euroopa Liidu õigusele ilma vastava menetlusliku nõudeta HKMS § 37 mõttes.

  1. Erisüsteemi tehnonõuete vastavuse kontroll kehtestati liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
  2. Eelnõu seletuskirjast tuleneb, et eelnõu algatamise eesmärgiks on tagada kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus (lk 1). 4 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiaturud/kutuseturg 299 SE, eelnõu materjalid: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/56185f11-5cde-427b-a8e2-8c288a7f9e1d/ Liiklusseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus/ 5 8

(13)Kuna surumaagaasi hoitakse sõiduki kütusepaagis kõrge rõhu all, siis juhul kui paagi tugevus on näiteks korrosiooni või väliste vigastuste tõttu vähenenud, siis suureneb oht kütusepaagi lõhkemiseks (lk 3). Kütusepaagi tugevus võib väheneda ka mitte silmaga nähtavate vigastuste (näiteks mikropragude) tõttu. Arvestades, et surumaagaasi paagid on suure rõhu all, muutub sellise paagi kastutamine ohtlikuks (lk 6). Kütusepaagi lõhkemisel võib tekkida oluline oht kõikidele sõidukis või selle läheduses asuvate isikute tervisele, kuna plahvatuse tagajärjel võivad isikud saada surma või raskelt vigastada. Samuti võib kahjustuda vara (nt tankla) (lk 10). Sama ohtu on selgitatud eelnõu esimese lugemise stenogrammis
  2. Käesoleva vaidluse eripärana – kuivõrd tegemist on veel tekkimata riive vaidlustamisega tulevikus ehk sisuliselt abstraktse normikontrolliga, saab halduskohus sekkuda üksnes juhul, kui ilmselgelt on tegemist CNG-kütust tarbiva auto omaniku, sh kaebaja ülemääraste õiguste riive ehk rikkumisega. Teiselt poolt on tegemist ohutuse ja järelevalve küsimusega, kus riigil on väga lai kaalutlusõigus, kas ja millistel juhtudel ning kuidas tasakaalustada ühelt poolt omandiõigust ja teiselt poolt teiste inimeste õigust ohutusele ehk õigusele enda elu, tervise ja vara tagatusele. Kohtu ülesanne ei ole siinkohal asendada seadusandlikku ega määrusloome menetlust, kaasata huvitatud osapooli või muul viisil tagada hea õigusloome tavade järgimist. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kohustada õigusakti andjat kehtestama nimelt kaebaja soovitud lahendust – erikontrolli läbiviimist koos tavalise tehnoülevaatusega, paakide lubatud eluea pikendamist või alternatiivselt kulude hüvitamist või sõidukite väljaostmist.
  3. Kontrollides riigi poolt seatud piirangute proportsionaalsust laiemas mõttes, kontrollib kohus legitiimse eesmärgi olemasolu; sobivust (kas piirang võimaldab eesmärki saavutada); vajalikkust (kas esineb sama tõhus, ent vähem riivav meede) ning lõpuks mõõdukust (kas piirang kaalub üles isikule tekkiva riive).
  4. Kohus tuvastas eelnevalt juba nii piiratava õiguse – kaebaja omandiõigus – kui ka legitiimse eesmärgi – isikute elu, tervise ja vara kaitse. Legitiimne eesmärk ei ole oma olemuselt ilmselgelt lubamatu. Nagu kohus eelnevalt sedastas, on erisüsteemi tehnokontrolli eesmärgiks inimeste ohutus. Siinkohal on seadusandja ning määruslooja otsustusruumis, kas ja kuidas ohule reageeritakse. Ohule reageerimiseks ei pea ootama ära kindlat arvu õnnetusjuhtumeid ega sellega kaasnevat võimalikku kahju inimestele. Riigil on lubatav tõrjuda ka võimalikku ohtu enne vastavate juhtumite tekkimist. Kaebaja on täiendavalt välja toonud, et edendatakse tootjate huvisid. Kohus möönab, et tootjal võib olla samuti ilmselge huvi, et tema toode (sõiduk) oleks ohutu ehk sellega puuduksid õnnetusjuhtumid. Õnnetusjuhtumite arvu kasv võib tuua kaasa selle, et konkreetne tehnoloogia keelatakse sootuks või tarbijad ei soovi seda enam osta. Tegemist ei ole küll subjektiivse õigusega, mida tootja saab kohtulikult kaitsta, kuid tegemist on huviga, mis võib kallutada piirangut kehtestama.
  5. Erisüsteemi tehnokontroll on sobiv meede isikute ohutuse tagamiseks, kuivõrd sellega kontrollitakse, kas kütusesüsteem on jätkuvalt terve.
  6. Kaebaja ei vaidlusta üldist mootorsõiduki tehnonõuete vastavuse kontrolli kohustust (

§ 73

). Sõiduki muid osi kontrollitaksegi vastavalt ettenähtud nõuetele n-ö tavalises tehnokontrollis. Kaebaja samas leiab, et erisüsteemi tehnokontroll võiks toimuda tavapärase kontrolli raames ehk piirang ei ole vajalik. 6 https://stenogrammid.riigikogu.ee/202101201400#PKP-98234 9

(13)

§ 741

lg 1 sätestab, et erisüsteemi tehnokontrolli esemeks on selline (eri)süsteem sõidukil, mis võib kujutada ohtu inimesele või keskkonnale ja mille nõuetele vastavust ei saa või ei ole otstarbekas kontrollida tehnonõuetele vastavuse kontrollis, sest see eeldab sõidukilt osade eemaldamist, nõuab kontrollijalt teadmisi või oskusi, mida ei nõuta tehnonõuetele vastavuse kontrollijalt, või eeldab ruume või inventari, mille olemasolu ei nõuta tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelevalt äriühingult. Vaidlustatud määruse aluseks oleva seaduse seletuskirjas on toodud, et maagaasi tarvitavate seadmete sõidukite kütusepaagid on enamasti kaetud või asetsevad sõiduki katusel, mis tähendab, et tehnonõuetele vastavuse kontrollis ei saa nende seisukorda piisavalt hinnata. Samuti nõuab kontrolli teostamine erialaste teadmiste omamist (näiteks kompetentsus hinnata kütusepaagi mikrovigastusi). Kogu protseduur võtab kauem aega. Ka ei oleks katete eemaldamine tavalise ülevaatuse käigus kooskõlas tehnoülevaatuse direktiivi 2014/45/EL artikli 6 lõikega 2 (lk 5). Vaidlustatud määrus ei välista seda, et olemasolevad tehnokontrolli teenuse osutajad ei võiks osutada samal ajal täiendavalt ka erisüsteemi tehnokontrolli. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõudmaks, et tavalise tehnokontrolli punkt viiks läbi mõlemat kontrolli, millega võiks kallineda teenus nende isikute jaoks, kelle sõidukil erisüsteem puudub. Juhul kui – kaebaja kirjelduse kohaselt, dtl 273 – on tavalise tehnokontrolli asutustel erisüsteemi tehnokontrolli valmidus ja seadmed olemas, on ka võimalik, et sellist teenust samas asukohas ka osutama hakatakse. Juhul kui erisüsteemi tehnokontrolli osutavad eraldi spetsialiseerunud ettevõtted, kummutab see samas kaebaja väite, et tegemist on kontrolliga, mida tavaline tehnokontrolli läbiviija suudab ja soovib läbi viia. Kohus ei asu tuvastama, kui põhjalik kaebaja sõiduki erisüsteemi võimalik tehnokontroll on. Samas kui tegemist on väliskeskkonnast kattepaneelidega eraldatud sõiduki osadega, siis ei saa vastav visuaalne või anduriga kontroll olla ei keerukas ega aeganõudev ning vähetõenäoline on väliskeskkonnast eraldatuse korral ka rooste ja väliste vigastuste olemasolu. Kui paagi pind on kahjustunud, kinnitab see samas nii kahjustuste võimalikkust kui ka sellest tuleneda võivat ohtu. 27. Kaebaja subjektiivsete õiguste riivega ei seondu argument, et erisüsteemi tehnokontrolli nõuded eraettevõtetele on tavalise tehnokontrolli nõuetest madalamad. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda teistele isikutele seatud nõuete karmistamist, kui see ei võimalda kaitsta kaebaja õiguseid ega kõrvaldada kaebajale tekkida võivat riivet. Sarnaselt puudub kaebajal subjektiivne õigus sellele, et kontrollitaks teisi võimalikke erisüsteeme, näiteks kaebaja nimetatud veeldatud propaangaasi ehk LPG süsteeme. Vastustaja on ka selgitanud, et tegemist ei ole samaväärselt rõhu all oleva kütusega. 28. Kohus leiab, et kaebaja muud väited ei seondu enam piirangu vajalikkusega, vaid erisüsteemi tehnokontrolli süsteemi mõõdukusega. 29. Riigil on väga lai kaalutlusõigus, kuidas korraldada isikutele seatavate kohustuste täitmine. Inimesi võib suunata kohustuse täitma nii riigi enda juurde kui ka selleks, et iga inimene ostaks talle kohustuse täitmiseks vajaliku eseme või teenuse eraettevõtjalt. Analoogselt – kuigi sõidukiomanikul on kohustus hoida oma sõiduk seisukorras, et see on teistele ohutu, ei kaasne sellega riigile remonditeenuse osutamise kohustust. Sarnaselt võib riik kohustada isikut saama kinnitust enda kohustuste täitmise kohta eraettevõtjalt. Nii väljastavad perearstid tervisetõendeid sõidukijuhtidele kui ka relvaomanikele, korstnapühkijad kontrollivad küttesüsteemi tuleohutust7 ning veterinaararstid kannavad lemmikloomale paigaldatud 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021014 10

(13)mikrokiibid registrisse
  1. Tegemist ei ole olemuslikult riigivõimu tuumikfunktsiooni (nt karistusvõimu) andmisega erakätesse, mis ei ole lubatud (Riigikohtu 16.05.2008 otsus nr 3-1-1-8607, osa II).
  2. Kohus möönab, et korruptsioonioht võib esineda nii avaliku võimu teostamisel kui ka eraõiguslikes suhetes. Samas ainuüksi korruptsiooniohu tekkimise võimaluse tõttu ei pea riik hoiduma regulatsiooni kehtestamisest, sh ka sellest, et vajalikke kontrolle viivad läbi ning vajalikke tõendeid väljastavad eraettevõtjad. Korruptsioonijuhtumi ilmnemisel on kaebajal võimalik esitada kuriteokaebus. Kohus saab aru, et kaebaja on korruptsiooniohtu ennekõike seostanud sellega, et erisüsteemide kontrolli võivad läbi viia samad isikud, kes toovad gaasiautosid maale ning remondivad neid. Kaebajal on juhul, kui tema sõiduk erikontrolli ei läbi, sh nii konkreetsete puuduste kui ka tootja seatud piirangute tõttu, õigus vaidlustada vastavat tulemust analoogselt perearsti väljastatava tervisetõendiga halduskohtus. Sellises vaidluses on mh võimalik kontrollida, kas ja millised piirangud on seatud kaebaja sõiduki kasutamisele, kui CNG kütuse paak on vanem kui 20 aastat
  3. Kohus on kaebajale seda õiguskaitsevahendit varem selgitanud (vt 15.03.2024 määruse p-d 3.1 ja 6.1). Kohus ei asu läbi viima haldusmenetlust erisüsteemi kontrollijate asemel, kui kaebajal on olemas hilisem tõhus õiguskaitsevahend tühistamiskaebuse näol.
  4. Kohus käsitles menetlusse võtmise määruses ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadesse, sh eeskirja nr 110 puutuvat (määruse p 5, dtl 622 jj). Kogumis tuleneb sellest võimalik vaidlus selle üle, milline puudus võib olla tehnoülevaatuse läbimata jätmise põhjuseks, sealjuures kas tugineda võib nõuetele, mis ei olnud sätestatud asjaomase sõiduki tüübikinnitust käsitlevas õigusaktis sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu ajal. Vaidlustatud määruse nr 82 § 8 lg 1 p 4 ja lg 2 sätestavad koosmõjus, et järgmise erisüsteemi kontrolli tähtaeg ei tohi ületada surumaagaasi kütusepaagi kasutusaega. Küsimus sellest, milline kütusepaak kaebaja sõidukil on, milline on selle seisukord ja kasutusaeg, tuleb lahendada alles siis, kui kaebaja sõidukiga erisüsteemi tehnokontrolli läheb ja selle asjaolu üle vaidlus tekib. Nimetatud asjaolude kontroll praeguses menetluses ennetavalt muutub sisutuks juhul, kui kaebajal tuleb oma sõiduki erisüsteemi remontida või välja vahetada mõnel muul põhjusel.
  5. Sõltuvalt sellest, kui suur on nii erikontrolli kui ka tavakontrolli osutamise vajadus ehk nõudlus turul, kujuneb eelduslikult ka sellise teenuse osutajate võrk ehk asukohad, kus teenust osutatakse. Sõiduki korrashoiu kontroll üks kord 4 aasta jooksul ei nõua oma olemuselt kodulähedast asukohta ja riigi poolt tagatavat head juurdepääsu. Tegemist ei ole näiteks sotsiaalteenuste, ravimite tagatuse või koolikohustuse täitmisega võrreldava valdkonnaga. Keskmisel sõidukiomanikul on eelduslikult võimalik kontrolliperioodi pikkust arvestades planeerida erisüsteemi kontrolli aega nii, et seda on võimalik ühendada muude sõiduki kasutamisega seotud sõitudega.
  6. Olukorras, kus riik ise ei vii läbi erisüsteemi kontrolli, vaid seda osutavad eraettevõtted, on riigil valik, kas asuda hinda reguleerima10 või jätta see turu kujundada. Riigil ei ole kohustust igakordselt, kui isikutele seatakse mõni kohustus, tagada kohustuse täitmise üle hinnakontroll. Nii tuleb viia sõiduk sõidukorda, muuta ehitis elanikele ohutuks ning toita ja katta enda ülalpeetavaid – mis kõik on riigi poolt seatud kohustused – sõltumata sellest, milline on turul kujunev hind. Juhul kui kaebajal on põhjendatud kahtlus, et tegemist on konkurentsimoonutusega, nt keelatud kokkulepetega või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega, on kaebajal võimalik pöörduda 8 Nt https://www.riigiteataja.ee/akt/402062020035 § 5 lg 1 Vt viide 20 aastale määruse nr 82 seletuskirjas, kättesaadav https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18868e6fda2c-485b-b7dd-c8b2eb720b84, lk 3 10 Vrdl tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest võetava tasu piirmäärad, https://www.riigiteataja.ee/akt/130082024003 9 11
(13)kaebusega Konkurentsiameti poole. Olukorraks, kus kaebaja erisüsteemi tehnokontrolli ei läbi, sh teenuse osutaja poolt hüpoteetilise konkurentsialase rikkumise tõttu, on kohus kaebaja õiguskaitsevahendeid käsitlenud eelnevalt.
  1. Omandi põhiõiguse piiramiseks on loetud ka seda, kui isik jääb küll formaalselt omanikuks, aga talle on seatud piirangud ulatuses, mis vastavad omandi sisulisele võõrandamisele ehk isikul ei ole võimalik olulises osas teostada oma õiguseid vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel (Riigikohtu 28.02.2023 otsus nr 3-12-2486, p 21). Senises praktikas on sellised küsimused tekkinud näiteks juhul, kui kinnistutele on seatud ranged keskkonnaalased piirangud. Käesolevas asjas on kaebuse ennetava esitamise tõttu täpselt teadmata, kui palju kaebaja sõiduki erisüsteemi kontroll maksaks, kas sõiduk kontrolli läbiks; kui suured oleksid sõiduki remondikulud juhul, kui see erisüsteemi kontrolli ei läbiks ning mis oleksid selle põhjused (paakide vanus, välismõjud vms). Samuti on asjas teadmata kaebaja sõiduki hind. Nimetatud asjaoludega võiks olla loogilises seoses ka kaebaja elatustase ja võimalikud erilised asjaolud, miks on kaebajale eriti oluline sõidukiga sõitmise võimalus säilitada. Viimati nimetatuid puudub aga vajadus välja selgitada ka seetõttu, et see teave muutuks oluliseks alles siis, kui kaebaja sõiduk erisüsteemi tehnokontrolli läbimist alustaks. Kohtule ei nähtu käesoleva asja raames ennetavalt, abstraktse normikontrolli raames hinnates, et kaebajale tekkivad kulutused, s.o nii ülevaatuse hind kui ka võimalikud remondikulud oleksid ilmselgelt sellised, et need riivavad kaebaja õigust oma sõiduki omandile ülemääraselt. Kontroll tuleb läbida üksnes üks kord nelja aasta jooksul. Kohus ei välista, et kütusepaakide vahetamise kohustuse korral võib vahetamise hind moodustada olulise osa sõiduki enda jääkväärtusest. Siinkohal tuleb aga arvestada sõiduki vanust, milleks on otsuse tegemise ajal 19 aastat. Auto24.ee portaali andmetel on kaebaja sõidukiga sama margi ja mudeliga teiste sõidukite, mis on toodetud aastatel 2003-2006, ligikaudseks müügihinnaks 1500-4000 eurot. Üldteada asjaoluna väheneb sõidukite väärtus ajas ning remondi ja hoolduse hind kasvab, sealjuures nii sõiduki eesmärgipärasest kasutusest tuleneva kulumise tõttu kui ka seetõttu, et sõltuvalt konkreetsest sõidukist võivad varuosad muutuda keerukamalt kättesaadavaks ja seetõttu kallimaks. Mida vanem on ese, seda rohkem võib selle parandamiseks kuluv hind läheneda eseme enda jääkväärtusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka abstraktselt omandipõhiõigust põhiõigusega elule ja tervisele kaaludes ilmselgelt põhiseadusvastane see, et riik kulusid ei kata või sõidukit välja ei osta. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, et tal ei ole tekkinud piirangute tõttu võimalik sõidukit vabaturul mõistliku hinna eest müüa, võrreldes hinda sõiduki erisüsteemi kontrolli läbimiseks vajalike kuludega (s.o konkreetse sõiduki kohta tegelikult vajalike kuludega).
  2. Kaebaja leiab samuti, et rikutud on tema õiguspärast ootust, et gaasiautod on muude sõidukitega samaväärsed ja neil puuduvad eripiirangud. Õiguspärase ootuse sisuks on see, et igaühel on võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Õiguspärane ootus ei tähenda õiguskorra kivistamist ehk et kokkulepitud reegleid ei võiks mõistliku tähtaja kestel muuta nii, et inimestel jääb mõistlik kohanemisaeg, sh sõiduki müümiseks. Sõiduki ostmise aja seisuga ei fikseerita ostjat silmas pidades õiguskorda nii, et ei võiks muutuda liiklusreeglid (kiiruspiirangud, ühissõidukirajad vms); kaasnevad kulud (kütuseaktsiis, tavalise tehnoülevaatuse piirhind, automaks); samuti nt juhile või sõidukile seatavad turvanõuded (nõuded juhil tervisele, kohustus kasutada turvatoole vms). Lisateabe saamisel, et juba kasutusele võetud esemed, sh sõidukid, seadmed, ehitusmaterjalid vms, võivad osutuda inimelule või tervisele 12
(13)ohtlikuks, kaalub selline oht üles isiku soovi kasutada omandit senisel viisil muutmata kujul edasi. On seadusandja valik, kas mõnel juhul siiski lubatakse konkreetset eset senisel viisil kasutada (nt vanu sõidukeid ilma peatoeta), kui sellega kaasneb ennekõike oht üksnes kasutajatele, aga mitte ümbritsevatele inimestele (vrdl kütuseleke või põlemine). Gaasiauto korral võib aga ilmselgelt kaasneda oht ka ümbritsevatele isikutele, s.o nii tuleohu korral kui ka surve vallandumisel. Kaebaja ei ole siinkohal riigiga lepingulises suhtes, millega riik oleks kaebajale andnud garantii, et tal on lubatud sõidukit igal juhul kontrollimata ja muutmata kujul selle eluea lõpuni kasutada. Juhul kui sellise lubaduse on kaebajale andnud tootja, on kaebajal võimalik oma õiguseid kasutada õigussuhetes tootjaga, sh vaidlustades vajadusel ka erisüsteemi tehnokontrolli tulemus. Nagu kohus märkis, sõltub järgmise erisüsteemi kontrolli tähtaeg kütusepaagi enda kasutusajast (määruse § 8 lg 1 p 4 ja lg 2). Määrusega on esmane kontrolliaeg toodud 1 aastani määruse kehtestamisest arvates. Sellega ei ole kontrolliaega lühendatud, kuivõrd eelnevalt ei ole sellist erisüsteemi kontrolli läbi viidud. Loodud on üksnes esmane aeg, millal tuleb kontroll läbida ja millest alates saab hakata tavapärast 4-aastast kontrollaega arvestama. Kaebaja leiab küll, et üleminekuaeg on liialt lühike, kuid ei ole põhistanud, miks tal ei olnud selle aja jooksul võimalik mõistlike pingutustega erisüsteemi kontrolli minna. Sealjuures ei ole kaebaja kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt proovinud jätkuvalt erikontrolli minna ega ole põhistanud ka liiga väheste teenusepakkujatega, aegade puudumisega vms. 36. Kohus leiab, et määruse rakendamise keelamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hetkel ei ole avaldanud asjaolusid, mis muudaksid määruse rakendamise ilmselgelt õigusvastaseks või põhiseadusvastaseks, arvestades kohtuliku kontrolli ulatust enne võimaliku rikkumist esitatud kaebuse korral. Kaebajal on jätkuvalt võimalik pöörduda kohtusse siis, kui tema sõiduk erisüsteemi kontrolli ei läbi. Ka on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega abstraktse normikontrolli veelkordseks algatamise kaalumiseks õiguskantsleri poole (vt 02.02.2024 määruse p 3), samuti esitada pöördumisi õigusloojatele ehk nii Riigikogule kui ka ministeeriumile (vastustajale). 37. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Ka juhul, kui käsitleda kaebaja kahjunõuet menetluskulude nõudena (dtl 719), on kaebaja kohtuasja kaotanud pool ning lisaks ei ole kaebaja menetluskulude tegelikku tekkimist tõendanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 17.12.2025 KOHTUOTSUSEGA. 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.