← Eesti

2-25-18564/4

Obsah (7)§ 3111§ 163§ 138§ 175§ 218§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Elva Vallavalitsus (hageja) esitas 03.11.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.V (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja täpsustas hagi 28.01.2026. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 360 eurot, viivise 360 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Kohus võttis 28.01.2026 kohtumäärusega menetlusse hageja 28.01.2026 hagis täpsustatud nõuded. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.11.2021 lasteaiakoha kasutamise lepingu, mille alusel kohustus hageja võtma kostja lapse XXX ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt 2

(6)lapse toidu- ja kohatasu. Hageja on kostjale kokkulepitud teenust osutanud. Perioodil 29.02.2024–30.06.2024 on kostjale esitatud 5 lasteaia kohatasu ja toitlustusteenuse arvet, millest on jäänud tasumata kokku 360 eurot. Kostjal on täies ulatuses hagejale tasumata järgmised arved: - arve nr 2818 summas 67,50 eurot, tasumise tähtajaga
  1. märts 2024; - arve nr 4535 summas 85 eurot, tasumise tähtajaga
  2. aprill 2024; - arve nr 6289 summas 92,50 eurot, tasumise tähtajaga
  3. mai 2024; - arve nr 8051 summas 92,50 eurot, tasumise tähtajaga
  4. mai 2024; - arve nr 9202 summas 22,50 eurot, tasumise tähtajaga
  5. juuli
  6. Kõik arved on muutunud sissenõutavaks. 07.05.2025 sõlmisid pooled konstitutiivse võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe, millega kostja tunnistas hageja ees koguvõlgnevust 492,36 eurot (sh põhinõue 360 eurot ja kõrvalnõuded), mis muutus sissenõutavaks maksegraafiku rikkumisel. Kostja ei täitnud võla tasumise kokkulepet ega tasunud esimest osamakset. Kuivõrd kostja ei reageerinud hageja lepingulise esindaja hoiatustele, ütles hageja 18.06.2025 maksegraafiku üles ja luges kõikide maksete tähtaja saabunuks, nõudes kogu võla 492,36 eurot tasumist hiljemalt 25.06.
  7. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.3.
  8. kohaselt fikseerisid pooled viivisemääraks 0,2% päevas.
  9. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte elektrooniliselt 28.01.2026 (

§ 3111lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris infosüsteem automaatselt).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 27.02.

  1. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab VÕS § 619 mõttes käsunduslepingu tunnustele (vt ka RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16, p 13). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et 11.11.2021 sõlmiti lasteaiakoha kasutamise leping, mille alusel hageja võttis kostja lapse Rõngu Lasteaeda Pihlakobar ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt toidu- ja kohatasu. Hageja on teenust osutanud ning perioodil 29.02.2024–30.06.2024 esitas kostjale arved nr 2818, 4535, 6289, 8051 ja 9202, millest on jäänud tasumata 360 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 360 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud ega haginõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagi on 3

(6)põhivõla osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 360 eurot.
  1. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 17). VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Lõige 6 sätestab, et ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus märgib, et praeguses asjas ületas lepingu sõlmimise ajal kokkulepitud viivisemäär seadusjärgset viivisemäära üle kolme korra (lepingus viivise määr 0,2% päevas, s.o 73% aastas). Seega on viivisemäära kokkulepe tühine. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arve nr 2818 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.03.2024– 30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 12,53 eurot. Arve nr 4535 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.04.2024–30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 14,91 eurot. Arve nr 6289 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.05.2024– 30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 15,24 eurot. Arve nr 8051 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.06.2024–30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 14,30 eurot. Arve nr 9202 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.07.2024– 30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 3,24 eurot. Kokku 60,22 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 60,22 eurot. Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 299,79 euro ulatuses.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 30 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostjale on hagihoiatusi ja meeldetuletusi saadetud järgmistel kuupäevadel: 27.02.2025 (võlateatis); 03.04.2025 (hagihoiatus); 11.07.2025 (hagihoiatus); 25.07.2025 (hagihoiatus); 05.08.2025 (hagihoiatus). Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on õiguslikult põhjendatud 25 euro ulatuses, s.o kolme meeldetuletuskirja eest. VÕS § 1132 lõige 2 näeb hüvitise nõudmise võimaluse ette kostjale saadetud vaid kuni kolme kirja eest ja lõike 6 kohaselt on § 1132 regulatsioon imperatiivne ning sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata 5 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 163lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 4

(6)rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
  1. Hagihinnaks on 750 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 445,22 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 59% ulatuses ning jättis rahuldamata 41% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda. 8.
  2. Hagilt hinnaga 750 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 103,25 eurot. 8.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 360 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentidega tutvumisele ja kliendiga konsultatsioonile 1 tund ja hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. 8.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab

§ 218lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat.

Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 212,40 eurot. 5

(6)9. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 10. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.