← Eesti

1-19-2487/13

Obsah (8)§ 121§ 200§ 274§ 327§ 64§ 68§ 73§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mail 2019 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-2487 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär

§ 121lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7, § 274 lg 1 ja § 327 lg 1 järgi ning D.

Ž. süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Margit Pärn Süüdistatav D. M. elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töö- või õppimise koht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: vahistamine 15.10.2018 – 15.12.2018, kahtlustatavana kinni peetud 15.10.2018; vahistamine alates 16.02.2019, kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2019 Kaitsja advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav D. Ž. elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töö- või õppimise koht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: vahistamine 15.10. – 15.12.2018, kahtlustatavana kinni peetud 15.10.2018 1 Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: Tunnistada süüdi D. M.

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada süüdi D. M.

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Tunnistada süüdi D. M.

§ 274lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Tunnistada süüdi D. M.

§ 327

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista D.

M. kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2018 - 15.12.2018, s.o 2 (kaks) kuud. D. M. poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda D.

M. karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.02.2019. D. M. kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada süüdi D. Ž.

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.10. – 15.12.2018, s.o 2 (kaks) kuud. D. Ž. poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui D. Ž. ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista O. M. 96 (üheksakümmend kuus) eurot Riigi Kinnisvara AS (registrikood 10788733, konto nr EE892200221017592018) kasuks. 2 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: 1) 15.10.2018 kõnesalvestus Häirekeskusele; 2) 15.10.2018 Tartu linna turvakaamerate salvestused; 3) 01.10.2018 Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse salvestus; 4) 12.11.2018 Viru Vangla R-hoone valvekaamera salvestus; 5) 13.01.2019 Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse salvestus; 6) 16.02.2019 kõnesalvestus Häirekeskusele; 7) 16.02.2019 Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse salvestus; 8) 25.01.2019 Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse salvestus. turvakaamera turvakaamera turvakaamera turvakaamera Jätta D. M. menetluskulud 2183 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm) eurot 40 senti riigi kanda. Jätta D. Ž. menetluskulud 1950 (üks tuhat üheksasada viiskümmend) eurot riigi kanda. Saata kohtuotsuse koopia A. S. Õ. e-posti aadressile XXX ja tema seadusliku esindaja V. Õ. aadressile XXX, K. T. e-posti aadressile XXX, K.-R. L. e-posti aadressile XXX, M. K. e-posti aadressile XXX, K. S. e-posti aadressile XXX ja A. S. e-posti aadressile XXX. Teavitada K. T., K.-R. L. ja K. S. süüdimõistetu D. M. ennetähtaegsest vabastamisest või tema kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Kokkuleppe sisu D. M. ja D. Ž. süüdistatakse

§ 200

lg 2 p 7 järgi selles, et nemad 15.10.2018 kella 01.25 paiku Tartus Turu tn 7 hoone lähedal Turu jalakäijate sillal, grupis, panid toime röövimise K. T. ja K.-R. L. suhtes. Nimelt D. M. ründas K.-R. L. lüües teda rusikaga ühel korral näkku, 3 mille peale kannatanu kukkus pikali peaga vastu maad. Seejärel kummardus D. M. kannatanu kohale, lõi teda vähemalt seitsmel korral rusikaga näkku ja jalaga vähemalt kahel korral jalgadesse. Kukkumise ja peksmise ajal kaotas kannatanu korraks teadvuse. Samal ajal hoidis D. Ž. füüsiliselt kinni K. T., et viimane ei saaks sekkuda. D. Ž. hoidis kannatanut kinni kätest ja surus teda silla käsipuu vastu. Seejärel jooksid D. M. ja D. Ž. sündmuskohalt minema, võttes kaasa K. T. jaki, mis oli enne kallaletungi K.-R. L. õlgadel. Jaki taskutes oli Samsung mobiiltelefon, võtmekimp, päikseprillid ja rahakott, mille sees omakorda olid K. T. kuuluvad ja tema nimel olevad Swedbank pangakaart, ID-kaart, Tartu linna bussikaart, raamatukogukaart ja peenraha eurosentides. D. M. ja D. Ž. põhjustasid kannatanule K.-R. T. füüsilist valu ja tekitasid talle marrastused näo piirkonnas otsmikul vasakul, marrastused paremal alalõua piirkonnas, marrastused paremal ja vasakul küünarliigese piirkonnas ja marrastused mõlemal põlvel. Veel süüdistatakse D. M.

§ 327

lg 1 järgi selles, et tema kuupäevadel 09.05.2018 kuni 10.05.2018 Ida-Virumaal Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R hoone R2 osakonnas, olles kinnipeetav kinnipidamisasutuses Viru Vanglas ning kohustatud täitma Viru Vangla kodukorda kodukorra p 1.

  1. alusel, viibis oma kambris nr R219, leppis kokku N. S., K. R. ja E. I. massilise korratuse toimepanemise ning osales vastavalt eelnevalt kokkulepitule Viru Vangla sisekorra vastastes toimingutes järgnevaga:
  2. 09.05.2018 kella 21.52 paiku korraldas D. M. kambris nr R219 uputuse. Uputuse tekitamisega rikkus D. M. vangistusseaduse § 67 lg 4, mille alusel on kinnipeetavad vangla julgeoleku tagamiseks kohustatud suhtuma heaperemehelikult neile usaldatud esemetesse ning pidama korras nende kasutuses olevaid elu- ja olmeruume. Uputus tekitati samal ajal ka kokkulepitult teiste massilises korratuses osalenud kinnipeetavate poolt R2 osakonna kambrites nr R201, R211 ja R
  4. Peale selle, 10.05.2018 hommikuse loenduse ajal, avastati, et D. M. oli oma kambri nr R219 wc-s lõhkunud ära sinna paigaldatud wc-poti loputuskasti, tekitades sellega varalise kahju Riigi Kinnisvara AS-ile 115,20 euro väärtuses. Selle teoga rikkus D. M. karistusseadustiku § 203 lg
  5. D. M. jättis ka purunenud esemest ametnikele teada andmata, rikkudes sellega lisaks Viru Vangla kodukorra punkti nr 1.12.
  6. Oma kambrites lõhkusid wc-sisustust omavahel kokkulepitult ka teised massilises korratuses osalenud kinnipeetavad ajavahemikul 09.05.2018 kuni 10.05.
  8. Peale selle, 10.05.2018 kella 08.21 paiku, R2 osakonna kambris nr R219, takistas D. M. Viru Vangla kodukorra punkti nr 6 järgse loenduse läbiviimist, mis on keelatud Viru Vangla kodukorra p 6.
  9. järgi.
  10. D. M. kattis oma kambri uksesilma paberilehega, takistades sellega ametnike visuaalset järelevalvet. Selline tegevus on keelatud Viru Vangla kodukorra punktiga nr 1.12.
  12. Kui ametnikud sisenesid kambrisse nr R219, osutas D. M. füüsilist vastupanu, lüües vastu ametnike kasutatud kilpi. Kodukorra p 1.12.
  13. järgi on kinnipeetavatel keelatud kasutada füüsilist vägivalda vanglateenistujate suhtes.
  14. Lisaks ei allunud D. M. loenduse ajal talle ametnike poolt antud seaduslikele korraldustele, rikkudes sellega vangistusseaduse § 67 p 1, mille järgi on kinnipeetaval kohustus täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Oma kambrites, R2 osakonnas, takistasid kokkulepitult hommikuse loenduse läbiviimist 10.05.2018 ka N. S., E. I. ja K. R. Isikud katsid uksesilmad paberiga, ei allunud korraldustele ning osutasid ametnikele füüsilist vastupanu.
  15. Lisaks hõikas D. M. koos teiste massilises korratuses osalenud kinnipeetavatega, loenduse läbiviimise ajal valjul häälel teiste kinnipeetavatega toimunust. Selline infovahetus on kinnipeetavatele Viru Vangla kodukorra p 1.12.
  16. järgi keelatud. 4 Veel süüdistatakse D. M.

§ 274

lg 1 järgi selles, et tema 12.11.2018 kella 08.04 paiku Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R hoone R2 osakonna kambris nr R210 ähvardas ametikohustusi täitnud kolmanda üksuse valvur J. H. kinnipeetavate loenduse ajal füüsilise vägivallaga, s.t tervisekahjustuste tekitamisega, kui ametnikule ärritunult ütles: „Mne vabšee pohhui i davai atvali nahhui atsjuuda ili ja tebe seitšaš po paškam daju“ (eesti keelne tõlge – mul on täiesti ükskõik, kao minema munni siit või ma annan sulle piki pead). Ametniku poolse korrale kutsumise järgselt jätkas D. M. ametniku ähvardamist järgmiselt: „Mne vabšee pohhui, paššol von atsjuuda ili ja tebe tšass ustroju po mordu, kazjol jobbanõi“ (eesti keelne tõlge – mul on jumala munni mööda, kao välja siit või ma korraldan sulle näopeksu, kuradi türastunud kits). Edasi jätkas D. M. ametniku ähvardamist juba koos agressiivse liikumisega kannatanu poole ning ütles: „Paššol nahhui jobannõi lõssõi, praverka kontseno, atvali atsjuuda ili po mordu palutšajes“ (eesti keelne tõlge – tõmba munni, kuradi läbikepitud kiilakas, loendus on lõppenud, tõmba uttu siit, muidu saad mööda lõusta). Kinnipeetava ärrituvuse agressiivse käitumise ja korduvatele korraldustele mittealumise tõttu oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist, millest tulenevalt astus ta kinnipeetavast eemale ja kutsus raadiojaama teel kohale täiendava ametniku. Veel süüdistatakse D. M.

§ 121lg 2 p 3 järgi selles, et tema: 1.

01.10.2018 kella 08.47 paiku Tartumaal Kastre vallas Kaagvere külas Maarjamaa Hariduskolleegiumi

  1. rühmakodu köögis kasutas füüsilist vägivalda kaasõpilase A. S. Õ. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et D. M. tõukas A. S. Õ. kaelast ja paremast käest haarates pikali maha, misjärel lõi kahtlustatav kannatanut ühe korra parema jalaga peapiirkonda ning ühe korra parema jalaga seljapiirkonda. Seejärel tõukas D. M. püsti tõusnud A. S. Õ. kahe käega vastu seina ning lõi teda kaks korda käega seljapiirkonda. Sellise tegevusega pani D. M. toime teise inimese kehalise väärkohtlemise ja põhjustas A. S. Õ. füüsilist valu.
  2. 13.01.2019 kella 21.32 paiku Tartumaal Kastre vallas Kaagvere külas Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse
  3. rühmaruumis kasutas õpilane D. M. füüsilist vägivalda järelevalve spetsialist M. K. suhtes. Nimelt rammis D. M. parema õlaga vastu
  4. rühmaruumi uksel seisnud M. K. kere keskosa. Sellise tegevusega põhjustas D. M. M. K. füüsilist valu.
  5. 25.01.2019 kella 21.00 paiku Tartumaal Kastre vallas Kaagvere külas Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse
  6. rühmaruumi koridoris kasutas õpilane D. M. füüsilist vägivalda kasvatuspedagoog K. S. suhtes. Nimelt haaras D. M. kahel korral parema käega kinni K. S. parema käe randmest ning pigistas ja väänas kannatanu paremat kätt. Sellise tegevusega põhjustas D. M. K. S. füüsilist valu.
  7. 16.02.2019 ajavahemikul 20.10 kuni 20.15 Tartumaal Kastre vallas Kaagvere külas Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses kasutas õpilane D. M. füüsilist vägivalda kasvatuspedagoog K. S. suhtes. Nimelt kutsus D. M. K. S. enda tuppa, lukustas ukse ja kustutas tuled, misjärel surus kahtlustatav kannatanu toa nurka ning hoidis teda seal kinni ega lubanud lahkuda. Seejärel haaras D. M. kahe käega K. S. kõrist ning kägistas teda. Sellise tegevusega põhjustas D. M. K. S. füüsilist valu.
  8. 16.02.2019 kella 21.15 paiku Tartumaal Kastre vallas Kaagvere külas Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses kasutas õpilane D. M. füüsilist vägivalda järelevalve spetsialist A. S. suhtes. Nimelt lõi D. M. A. S. ühe korra parema käe rusikaga vasakule poole peapiirkonda põhjustades kannatanule pindmise marrastuse vasakul lagipeas. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus 5 nõutavas karistuse liigis ja määras, tsiviilhagi suuruses ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.

§ 121lg 2 p 3 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.

M. karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 200

lg 2 p 7 kuriteo toimepanemise eest 3 aastat vangistust,

§ 274

lg 1 kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust ja

§ 327

lg 1 kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetatuks raskeima karistusega ning mõista D.

M. liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.10.-15.12.2018, s.o 2 kuud, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates 16.02.2019, s.o alates D. M. kahtlustatavana kinnipidamisest. D. M. menetluskuludeks on advokaat Robert Sprenki poolt osutatud õigusabiteenus summas 138 eurot, advokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus summas 120 eurot, advokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabiteenus summas 110,40 eurot ja advokaat Heiki Kuningas poolt osutatud õigusabiteenus summas 405 eurot. Kokku kohtueelsel uurimisel 773,40 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 179 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot. Kokku on menetluskulud kohtueelsel menetlusel 2123,40 eurot ja sellele summale lisandub kaitsja poolt osutatud õigusabiteenus kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta alaealise puhul menetluskulud tervikuna riigi kanda. Kannatanu Riigi Kinnisvara AS on esitanud D. M. seadusliku esindaja XXX O. M. vastu tsiviilhagi 96 eurot. Kannatanu volitatud esindaja K. T. palub kohtul süüdlaselt kuriteoga tekitatud kahju kannatanu kasuks välja mõista. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2, 4 alusel on D. M. seaduslik esindaja O. M. nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu Riigi Kinnisvara AS kasuks välja kuritegudega tekitatud kahju 96 eurot.

§ 200lg 2 p 7 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.

Ž. karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.10.-15.12.2018, s.o 2 kuud, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 10 kuud vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.

Ž. ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. D. Ž. menetluskuludeks on advokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus summas 30 eurot, advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabiteenus summas 180 eurot ja advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabiteenus summas 330 eurot. Kokku kohtueelsel uurimisel 540 eurot. Lisaks on menetluskuluks KrMS § 179 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot. Kokku on menetluskulud kohtueelsel menetlusel 1890 eurot ja sellele summale lisandub kaitsja poolt osutatud õigusabiteenus kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta alaealise puhul menetluskulud tervikuna riigi kanda. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 6 Kokkulepped olid süüdistatavatele arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Prokurör ja kaitsjad jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on kokkulepped sõlmitud järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D. M. ja D. Ž. on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada D. M. süüdi

§ 121lg 2 p 3, § 274 lg 1, § 327 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ja D.

Ž. süüdi

§ 200lg 2 p 7 järgi ning mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele.

Kannatanu Riigi Kinnisvara AS esitas D. M. seadusliku esindaja XXX O. M. vastu tsiviilhagi nõude summas 96 eurot (tl kd 1, 62-67). Süüdistatava D. M. seaduslik esindaja O. M. on tunnistatud kriminaalasjas tsiviilkostjaks (kd 1, tl 59-61). Tsiviilkostja võttis hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui kahju tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. VÕS § 1053 lg 4 järgi, kui kahju õigusvastase tekitamise eest vastutab ka laps ise, on lapse ja vanemate, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku omavahelises suhtes vastutavaks üksnes vanemad, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ning § 1053 lg-te 2, 4 alusel. Vastavalt kokkuleppele tuleb O. M. välja mõista Riigi Kinnisvara AS kasuks 96 eurot. D. Mürgi menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsja tasu 773,40 eurot (kd 2, tl 168-173, 175-179, 181-183, 185-192, 218-220), millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses 60 eurot, ja sundraha, mille suuruseks esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2019 540 eurot). Menetluskulud on kokku 2183,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäävad D. M. menetluskulud riigi kanda. D. Ž. menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 540 eurot (kd 2, tl 2935, 226-228, 231-233), millele lisandub kaitsja tasu 60 eurot, ja sundraha 1350 eurot. Menetluskulud on kokku 1950 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäävad D. Ž. menetluskulud riigi kanda. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.