1-06-11995/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-11995 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi Süüdimõistetu Süüdimõistetu B.Q vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine valve kohaldamisega elektroonilise B.Q (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu B.Q temale Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati B.Q süüdi KarS § 121, § 214 lg 1 ja § 114 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 13 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka B.Q eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 12 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust alates
7. maist
8. a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega
9. jaanuaril
10. a. B.Q karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
11. aprillil
12. a. B.Q ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on karistatud väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.Q-l uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma vanemate ja venna juures, kes on andnud ka oma nõusoleku ning täidetud on kõik muud vajalikud tingimused elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Samuti on süüdimõistetu lähedased valmis teda materiaalselt toetama. Kuigi süüdimõistetu vanemate sõnul puuduvad elukoha läheduses kriminaalkorras karistatud isikud, kes võiksid negatiivset mõju avaldada, on sealse sotsiaaltöötaja hinnangul ja kriminaalhooldajale teadaolevalt seal siiski mitmeid isikuid, kelle käitumine pole õiguskuulekas ning kes on ka kriminaalhooldusele allutatud. Samuti on seal sagedased alkoholi tarvitamised. Kohtumenetluse poolte seisukohad B.Q kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses oma käitumist analüüsinud, kahetseb seda ning saab aru, et oli ise süüdi. Tema sõnul mõjutas teda palju varasem suhtlusringkond ja alkoholi tarvitamine, kuid nüüdseks soovib ta mõlemast loobuda. Ta on loobunud ka suitsetamisest ja tegeleb aktiivselt spordiga. Samuti on ta lõpetanud keskkooli, läbinud agressiivsust puudutava kursuse ning sotsiaalabiprogrammi „12 sammu“. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased, kes aitaksid tal ka pikaajalise kriminaalhooldusega hakkama saada. Praeguseks on ta otsustanud seadusekuulekaks hakata. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses ei toeta B.Q tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on seisukohal, et B.Q katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, arvestades eelkõige kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on B.Q ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 2 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.Q puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja igakülgselt toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalabiprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „12 sammu“, omandanud keskhariduse, õppinud riigikeelt, tegeleb spordiga ning töötab ka majandustöölisena. Nii süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu kui ka tema vangistuse aegse käitumise põhjal on näha, et tal on tekkinud motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ning ta on asunud sellega reaalselt tegelema. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et B.Q kannab liitkaristust, mis on temale mõistetud raskete vägivallaga seotud kuritegude, sealhulgas mõrva eest, mistõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kuna praeguseks on süüdimõistetul temale mõistetud karistusest kandmata veidi vähem kui kuus ja pool aastat, siis leiab kohtunik, et arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust, on ilmne, et tema ennetähtaegne vabastamine riivaks liigselt ühiskonna õiglustunnet. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul peamiseks kuriteoriskiks olnud alkoholi tarvitamine ja teiste isikute poolne mõjutatavus, millele ta on ka ise kohtuistungil viidanud. Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu enda sõnul motiveeritud alkoholist hoiduma ning ei soovi ka suhelda kriminaalse taustaga isikutega, siis on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult ennast piisavalt kontrollida suudab ega lase kõrvalistel isikutel enesele negatiivset mõju avaldada. Materjalidest nähtuvalt asuks süüdimõistetu vabanemisel elama koos oma vennaga, kes on ka ise mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud ja allub hetkel kriminaalhooldusele, kuid on selle ajal pannud toime mitmeid seaduserikkumisi. Samuti elab kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt süüdimõistetu vabanemisejärgse elukoha läheduses ka mitmeid teisi kriminaalkorras karistatud ning sagedasti alkoholi tarvitavaid isikuid. Seega on reaalne oht, et vabastamisjärgne elukeskkond võib süüdimõistetule hoopis negatiivset mõju avaldada ning pigem soodustada tema jätkuvat riskikäitumist, mistõttu leiab kohtunik, et süüdimõistetule oleks soodsam oma vangistust edasi kanda ning tegeleda võimalusel edasi ka kuriteoriske maandavate tegevustega, et kindlustada oma motivatsiooni vabaduses seadusekuulekalt elamiseks. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel korraldada oma vabastamisjärgset elu selliselt, et tal oleks võimalik ka koheselt tööle asuda, et hoida end seega mõtestatud tegevusega hõivatud ning vältida ohuolukordi, mis võivad soodustada õigusvastast käitumist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksnadr B.Q katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna oleks liigselt ennatlik, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud kuritegude raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust. Samuti on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita temale praeguse ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseajaga nõudeid ja kohustusi, arvestades seda, et tegemist oleks väga pika katseajaga. Peet Teidearu Kohtunik 3