; § 214 lg 1 ja § 114 p 1 järgi.
järgi karistati teda 6kuulise vangistusega,
lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega ja
p 1 järgi 13aastase vangistusega.
lg 2 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 13 aastat vangistust.
arvati karistusaja hulka Y.C eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 12 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust alates 05.05.
2.1 Y.C puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja igakülgselt toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud sotsiaalabiprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja 12 sammu, omandanud keskhariduse, õppinud riigikeelt, tegeleb spordiga ning töötab ka majandustöölisena. Nii süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu kui ka tema vangistuseaegse käitumise põhjal on näha, et tal on tekkinud motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ning ta on asunud sellega reaalselt tegelema. 2.2 Y.C kannab liitkaristust raskete vägivallaga seotud kuritegude, sealhulgas mõrva eest, mistõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kohus leidis, et kuna praeguseks on süüdimõistetul temale mõistetud karistusest kandmata veidi vähem kui kuus ja pool aastat, siis arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust, on ilmne, et tema ennetähtaegne vabastamine riivaks liigselt ühiskonna õiglustunnet. 2.3 Süüdimõistetu peamiseks kuriteoriskiks on olnud alkoholi tarvitamine ja teiste isikute poolne mõjutatavus, millele ta viitas ka kohtuistungil. Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu enda sõnul motiveeritud alkoholist hoiduma ning ei soovi suhelda kriminaalse taustaga isikutega, kahtles kohus, kas süüdimõistetu ka tegelikult ennast piisavalt kontrollida suudab, ega lase kõrvalistel isikutel enesele negatiivset mõju avaldada. Materjalidest nähtuvalt asuks süüdimõistetu vabanemisel elama koos oma vennaga, kes on ka ise mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud ja allub hetkel kriminaalhooldusele, kuid on sellel ajal pannud toime mitmeid seaduserikkumisi. Samuti elab kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt süüdimõistetu vabanemisejärgse elukoha läheduses ka mitmeid teisi kriminaalkorras karistatud ning sagedasti alkoholi tarvitavaid isikuid. Seega on reaalne oht, et vabastamisjärgne elukeskkond võib süüdimõistetule hoopis negatiivset mõju avaldada ning pigem soodustada tema jätkuvat riskikäitumist, mistõttu oleks süüdimõistetule soodsam oma vangistust edasi kanda ning tegeleda võimalusel edasi ka kuriteoriske maandavate tegevustega, et kindlustada oma motivatsiooni vabaduses seadusekuulekalt elamiseks. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel korraldada oma vabastamisjärgset elu selliselt, et tal oleks võimalik ka koheselt tööle asuda, et hoida end mõtestatud tegevusega hõivatud ning vältida ohuolukordi, mis võivad soodustada õigusvastast käitumist. 2.4 Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et Y.C katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna oleks liigselt ennatlik, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud kuritegude raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust. Samuti kahtles kohus arvestades pikka katseaega, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita temale praeguse ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseajaga nõudeid ja kohustusi. 2 Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
5.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et Y.C ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust, on ilmne, et tema ennetähtaegne vabastamine riivaks liigselt ühiskonna õiglustunnet. Samuti on maakohus leidnud kinnipeetava elutingimusi analüüsides, et esineb reaalne oht, et vabastamisjärgne elukeskkond võib süüdimõistetule hoopis negatiivset mõju avaldada ning soodustada jätkuvat riskikäitumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Esmalt märgib ringkonnakohus, et Y.C käitumises on toimunud mitmed positiivsed muutused ja tunnustab teda selle eest, et tal on motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta töötab majandustöödel ning on läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja 12 sammu, omandanud keskhariduse, õppinud riigikeelt, tegeleb spordiga ning hüvitab igakuiselt menetluskulusid. Positiivsed muutused võimaldavad loota, et Y.C on teinud vajalikud järeldused oma käitumisest ning on motiveeritud ka edaspidi õiguskuulekalt elama. Selliseks arvamuseks annavad aluse süüdimõistetu poolt ringkonnakohtule saadetud määruskaebuse seisukohad, kus Y.C on märkinud, et on karistust kandes teinud kõik endast oleneva, et edaspidi tulla toime õiguskorda rikkumata. Positiivseks peab kohtukolleegium sedagi, et Y.C-l on vabaduses vanemate juures kindel elukoht ja igakülgselt toetavad lähisuhted ning garanteeritud töökoht. Arvestades korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsenti, on vangla toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Samas aga ei saa kohtukolleegium nõustuda Y.C-ga selles, et tema karistus on oma eesmärgi täitnud. 5.3 Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Maakohus on seetõttu õigesti leidnud, et Y.C poolt toime pandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, sest sellest saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Ka 4 Y.C ise on määruskaebuses taolise seisukohaga nõustunud, kui märkis, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et tema poolt toime pandud kuritegudest on möödas hulk aastaid ja ennetähtaegsel vabastamisel ei saa rolli mängida toimepandud kuritegu ja varasem tutvusringkond. Kohtukolleegium märgib, et Y.C pani toime eluvastase süüteo - tapmise julmal viisil. Kannatanut löödi lõike-torkeriistaga korduvalt elutähtsatesse organitesse, lõigati läbi kannatanu kõri ja tekitati palju kehavigastusi elutähtsates organites. Seega on Y.C avaldanud hoolimatut ja küünilist suhtumist inimelu kui väärtuse suhtes. Sama otsusega mõisteti ta süüdi
lg 1 järgi, s.o varalise kasu üleandmise nõudmisena kasutades vägivalda ja
Vabanemisel asub ta elama kodukohta Linte külla, kus ta nimetatud kuriteod toime pani, millest omakorda võib tõusetuda konflikte. Kohtukolleegium leiab, et üksnes asjaolu, et Y.C on vangistuses oma käitumist muutnud ja et tema arvates on karistus saavutanud oma toime ettearvatust varem, ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kui temale mõistetud karistuse lõpuni on jäänud veel 6,5 aastat. Ehkki Y.C ei näe probleemi selles, et teda võiksid oma käitumisega oluliselt mõjutada tema vabanemisjärgse elukoha läheduses elavad kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavad isikud, kuna vangistuses ei ole teised kinnipeetavad tema käitumist mõjutanud, ei nõustu ringkonnakohus sellise käsitlusega. Arvestades, et tegu on väikese kogukonnaga, kus kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt elab ühiskonnanorme eiravaid kodanikke ja esineb sagedast alkoholi tarbimist, on igati põhjendatud ka maakohtu arvamus, et vabastamisjärgne elukeskkond võib süüdimõistetule hoopis negatiivset mõju avaldada ning pigem soodustada tema jätkuvat riskikäitumist. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegudega ja elutingimustega, kuhu ta ennetähtaegse vabastamise korral satuks ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaoludega ning süüdimõistetu elutingimustega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 5 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.