KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2020, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7987 (13230116004) Kohtunik Aulike Salo Sekretär Mari Kirs Kriminaalasi H.

§ 2172 lg 1 ja § 384 lg 1 järgi Prokurör Silvia Kruusmaa Süüdistatavad H.

H. – isikukood xxx; kodakondsus: X; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht: xxx ; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistamata T. K. – isikukood xxx; kodakondsus: X; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht: xxx mk. ja xxx; töökoht: puudub, xxx; kriminaalkorras karistamata Kaitsjad süüdistatava H. H.u kaitsja Aivar Pilv süüdistatava T. K.e kaitsja Ene Mõtte Taotlus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 1-20-7987

§ 2172 lg 1 ja § 384 lg 1 järgi. Kohustada H. H.ut Kr

MS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindel summa, s.o 17 000 (seitseteist tuhat) eurot riigituludesse. Rahaline kohustus on täidetud H. H.u poolt 13.10.2020 Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS EE062200221059223099 selgitusega „oportuniteedi tasu ettemaks“. Kohustada T. K.t KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindel summa, s.o 3 200 (kolm tuhat kakssada) eurot riigituludesse. Rahaline kohustus on täidetud T. K.e poolt 02.11.2020 Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS EE062200221059223099 selgitusega „Oportuniteet kriminaalasjas nr 13230116004“. Kohustada T. K.t KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulu, s.o kaitsjale makstud tasu summas 745,20 eurot. Nimetatud kohustus on täidetud T. K.e poolt 10.11.2020 Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS EE062200221059223099 selgitusega „Õigusabi kulud kriminaalasjas nr. 13230116004“. Määrus saata kohtumenetluse pooltele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebekord KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesoleva kohtumääruse peale edasikaebeõigust. Vastavalt KrMS § 408 lg 5 jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on üldmenetluses kriminaalasi nr 1-20-5182 V. M.

§ 2172lg1, § 344 lg 1, § 384 lg 1 järgi, H.

H.

§ 2172 lg1, § 384 lg 1 järgi, T.

K.

§ 2172 lg1, § 384 lg 1 järgi ning S.

K.

§ 344lg 1, § 345 lg 1 järgi.

09.09.2020 anti süüdistatavad kohtu alla. Kriminaalasja nr 13230116004 alustati menetlust 18.12.2013.a AS X (pankrotis, rg-kood xxx) juhatuse liikme L. R. (R. juhatuse liige alates 24.10.2013) kuriteokaebuse alusel KarS § 2172 tunnustel selles, et AS X juhatuse liige V. M. koos AS X nõukogu esimehe H. H.u ja nõukogu liikme T. K.ega on

1. aastal korraldanud ettevõttele kuulunud kinnisvara kogumaksumusega ligikaudu 20 000 000 eurot võõrandamise viisil, millega rikkusid AS X varaliste huvide järgimise kohustust ja tekitasid seeläbi AS-ile suure varalise kahju. Kohtueelses menetluses tuvastati järgnevad tõendamiseks relevantsed asjaolud. AS X oli kinnisvaraarendusega tegelev äriühing, mille peamine tegevus seisnes xxx asuva AK ning xxx asuvate kinnistute väljaarendamises. V. M. oli AS X juhatuse liige ajavahemikul 20.06.2007–24.10.
2. Ajavahemikul 20.06.2007–17.06.2013 oli V. M. ainuke AS X juhatuse liige. Ajavahemikul 09.06.2010–09.06.2013 olid AS X nõukogu liikmed H. H., T. K. ja A. J.. Samuti oli H. H. ajavahemikul 16.05.2012–09.06.2013 AS X nõukogu esimees. 2
3. aasta kevadeks oli kujunenud olukord, kus arvestades AS X varalist seisundit ja võetud kohustusi, puudusid aktsiaseltsil rahalised vahendid xxx kinnistutel arendustegevuse jätkamiseks.
4. aasta mais tekkis V. M.l, H. H.ul ja T. K.el plaan korraldada AS-ile X kuulunud xxx kinnistute võõrandamine AS KH kontrolli all tegutsevatele äriühingutele.
5. aastal oli AS KH ainuke juhatuse liige ja ainuaktsionär H. H.. AS-ist X varade väljaviimise plaani eesmärgiks oli maksejõuetuks muutunud ettevõttest võõrandada kõige väärtuslikumad kinnistud AS KH kontrolli all tegutsevatele äriühingutele ja päästa need võimalikust sattumisest pankrotivara hulka. Plaan pidi tagama, et A.OÜ (rg-kood xxx, juhatuse liige V. M.), H. H., T. K. ja AS KH saavad tagasi nende poolt AS-ile X antud laenud ja andma võimaluse teenida väärtuslike kinnistute arendamisest tulu. Tagamaks, et nimetatud AS X kinnistute võõrandamine oleks läbi viidud juriidiliselt korrektselt, kuid selliselt, et selle tegelik eesmärk ja tehingutest tegelikud kasusaajad jääksid varjatuks, kasutasid V. M., H. H. ning T. K. OÜ S. ja OÜ C teenuseid. OÜ S (rg-kood xxx, tehingute tegemise ajal juhatuse liige ja ainuosanik T. P.) oli asutatud 21.05.2013 Advokaadibüroo X vandeadvokaat T. P. poolt AS-ile KH õigusabi osutamise vajadusest lähtuvalt. OÜ C (rg-kood xxx) abi kasutati äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme M. K. nõusolekul. Plaani elluviimiseks andsid H. H. ja T. K. 29.04.2013, 28.05.2013 ja 08.06.2013 AS X nõukogu istungitel V. M.le nõusoleku sõlmida äriühingu nimel ja esindajana alljärgnevad tehingud: 1) 26.06.2013 lepingu, millega võõrandas AS KH kontrolli all olnud äriühingule OÜ S ASile X kuulunud kinnistu asukohaga xxx(registriosa nr xxx). 2) 28.06.2013 lepingu, millega võõrandas AS KH kontrolli all olnud äriühingule OÜ C 341 200/752 800 suuruse mõttelise osa AS-ile X kuulunud xxx kinnistust (registriosa nr xxx). Nimetatud lepingud olid AS-ile X kahjumlikud, kuna sisaldasid makseviisi osas väljaspool turutingimusi olevaid ja AS X kahjuks kalduvaid ebatavalisi kokkuleppeid. 26.06.2013 tehinguga tekitas V. M. grupis H. H.u ja T. K.ega AS-ile X eriti suure varalise kahju summas 2 224 448 eurot. 05.06.2020 kompromisslepinguga on AS X kinnistu tagasi saanud. 13.04.2017 esitas AS X pankrotihaldur Toomas Saarma nimetatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagi, millest on käesoleva taotluse koostamise hetke seisuga kahtlustatavate H. H.u ja T. K.e suhtes loobutud. Harju Maakohtu 07.10.2020 määrusega võeti nimetatud hagi kahtlustatava V. M. vastu menetlusse. 28.06.2013 tehinguga tekitas V. M. grupis H. H.u ja T. K.ega AS-ile X eriti suure varalise kahju summas 4 364 826 eurot, kuid äriühing on müüdud kinnistu tagasi saanud ning nimetatud tehingu osas kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Eelnevaga kuritarvitasid AS Süda Maja juhatuse liige V. M. ning nõukogu liikmed H. H. ja T. K. AS X usaldust nende vastu. 3 Lisaks on kriminaalmenetluse käigus selgunud, et ülalnimetatud 26.06.2013 lepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu pidi tasuma ostja ehk OÜ S, kuid tegelikkuses tasus OÜ S 26.06.2013 lepinguga seotud tasud AS KH rahaliste vahendite arvelt. Seega osutas AS KH läbi juhatuse liikme H. H.u ainelist kaasabi 26.06.2013 tehingu läbiviimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 31 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku juhtorganid juhatus ja nõukogu. Juriidilise isiku aktsionärid ja juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve (TsÜS § 32). Juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, juriidilisele isikule lojaalne, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske, täitma kohustusi püüdlikult ja heaperemehelikult enda teadmiste ning võimete järgi äriühingule parima kasuga ja ära hoidma ühingule kahju tekkimise (ÄS § 187, § 306, § 315, § 316, § 327; TsÜS § 35). Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. H. H. ja T. K. AS-i X nõukogu liikmetena, olles teadlikud tehingu kahjulikest tingimustest, kiitsid kavatsetult nimetatud tehingu heaks ning saavutasid seeläbi vajaliku häälteenamuse vastavalt AS-i X põhikirja punktile 5.4, mille kohaselt on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Seega rikkusid H. H. ja T. K. kavatsetult oma äriühingu nõukogu liikme hoolsuskohustust sellega, et olles teadlik sellest, et V. M. sõlmib 26.06.2013 ja 28.06.2013 äriühingule kahjumlikud tehingud, andsid 29.04.2013, 28.05.2013 ja 08.06.2013 AS X nõukogu istungitel tehingute tegemiseks nõusoleku. H. H. ja T. K. andsid nõusoleku 26.06.2013 ja 28.06.2013 tehingute tegemiseks vaatamata sellele, et äriühingu juhatuse liige ei taganud kohustuste üleminekuks vajalike võlausaldajate nõusolekute saamist tehingu sõlmimise ajaks ning ta oli kokku leppinud müügihinna tasumises mittetavapärasel viisil tavapärase maksevahendi ehk raha asemel. Tavapäratu maksevahendi mõju AS X majanduslikule olukorrale oli seda tugevam, kuna makseraskustes ettevõtte puhul oleks olnud ainuõige lahendus olnud rahas tasumine või läbi muu kohese vastusoorituse läbi kinnistute müügi eest tasumine ning AS-ile X lisakulutusi mittetekitavad tingimused. Maksmise edasilükkamine olukorras, kus ettevõtte on makseraskustes, on selgelt ettevõtte huvide vastane käitumine, sest see loob olukorra, kus maksmistähtaja saabumisel ei pruugi juriidilist isikut enam suure tõenäosusega olemas olla. Lisaks sellele, et nimetatud lepingutingimused ja AS X majanduslikku olukorda arvestades ka maksevahend olid tavapäratud, oli juriidiliselt tavapäratult sõnastatud ka leping. Lepingu sõnastus, mis on kohati raskesti mõistetav ja mitmeid tõlgendusi AS-i X kahjuks pakkuv, viis selleni, et lepingu teine pool sai tõlgendada AS X poolset käitumist kui lepingurikkumist ning vastavalt sellele kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Nimelt tegi OÜ S 11.05.2016 AS-ile X (pankrotis) avalduse, kus andis teada, et 26.06.2013 lepinguga võttis AS X kohustuse tagada hiljemalt ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest, s.o hiljemalt 26.07.2013, eelviidatud kohustuste ülevõtmiseks vajalikud võlausaldajate nõusolekud. Samuti kohustus AS X tegema 1 aasta jooksul (s.o hiljemalt 26.06.2014) kõik endast oleneva, et lepingu esemeks olevatel kinnisasjadel saaks detailplaneering kehtestatud. Kuna AS-i X neid kohustusi ei täitnud ja rikkus sellega müügilepingut, siis OÜ S teatas, et alandab lepingu järgi kinnistu eest tasumisele kuuluvat hinda 8 miljonilt eurolt 2,6 miljonile eurole. Samuti oli selgelt kahjulik nõustuda 28.06.2013 tehingu puhul lepingutingimustega, mille kohaselt AS X kohustus tagama kinnistu jagamiseks vajalike kinnistut koormavate 4 hüpoteegipidajate nõusolekute saamise ja kinnistu jagamiseks asjaõiguslepingu sõlmimise hiljemalt 15.12.2013, kuid nimetatud kohustuse rikkumisel tasuma OÜ-le C iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 1 000 eurot päevas kuni kohustuste täitmiseni. Nimelt tegi OÜ C 28.04.2016 AS-ile X (pankrotis) avalduse, kus andis teada, et 28.06.2013 müügilepingu p 4.
6. ja 4.
7. kohaselt pidi AS X korraldama xxx jagamise ning selleks vajalike eelduse olemasolu, hiljemalt 15.12.2013 pidi kinnistu vastavalt kokkuleppele olema jagatud. Kuna kinnistut vastavalt kokkuleppele ei jagatud ja selliselt on AS X rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi, siis OÜ C teatas, et alandab lepingu järgi kinnistu eest tasumisele kuuluvat hinda 12 052 876,28 eurolt 4 364 827 eurole. Samuti oli OÜ C seisukohal, et äriühingule on üle läinud 7 688 049,28 euro eest rohkem kohustusi (12 052 876,28 - 4 364 827), kui alandatud hind ja seetõttu on OÜ-l C AS X vastu tekkinud tagasitäitmise nõue summas 7 688 049,28 eurot. Seega H. H. ja T. K., kes tegutsesid AS X nõukogu liikmetena, grupis AS X juhatuse liikme V. M.ga, kaasates oma kuritegelikku tegevusse AS KH, kuritarvitasid kavatsetult AS X usaldust tema vastu sellega, et ÄS § 180 lg 4 kohaselt äriühingu juhatus peab kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ja teha tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ainult nõukogu nõusolekul, andsid V. M.le nõusoleku sõlmida äriühingu nimelt äriühingule kahjumlikud tehingud. Äriühingu nõukogu liikmete H. H.u ja T. K.e teadmisel ja heakskiitmisel, äriühingu juhatuse liige V. M. rikkus 27.12.2011 kinnitatud AS X põhikirja punktis 4.
8. märgitud ja ÄS §-s 306 lg 2 sätestatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil; rikkus ÄS §-s 315 lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega; rikkus TsÜS §-s 35 sätestatud juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustust täita oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne; ebaseaduslikult kasutas ära seadusest tuleneva teise isiku vara käsutamise õigust ning jättis järgimata AS X varalised huvid, millega tekitas AS-ile X eriti suure varalise kahju, s.o xxx kinnistu müügiga 2 224 448 eurot ja xxx 341 200/752 800 suuruse mõttelise osa müügiga 4 364 826 eurot. Eespool nimetatud tehingud, millega kahjulikult sõlmitud lepingutingimuste tõttu jäi sisuline vastusooritus kinnistute ostjate poolt suures osas saabumata, põhjustati juba eelnevalt makseraskustes AS-i X maksevõime oluline vähenemine. Kuivõrd äriühing kinnisvara võõrandamise eest sisuliselt midagi vastu ei saanud, kuid samas jäi äriühing kinnisvara omandistaatusest samuti ilma, ei olnud äriühingul võimalik ka oma põhitegevusalaga e kinnisvaraarendusega jätkata. Harju Maakohus kuulutas 17.12.2013 välja AS X pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma. Harju Maakohtu 17.12.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-49776 kuulutati välja AS X pankrot 17.12.2013 kell 09.00 ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma (ik xxx). Eelpoolkirjeldatud H. H.u tegevusega 26.06.2013 ja 28.06.2013 tehingute läbiviimisega H. H. ja T. K. kui juhtorgani liikmed teadvalt ja kavatsetult kahjustasid oma nõukogu liikme kohustuste vastaselt AS-i X varalist seisundit ning põhjustas sellega AS-i X maksevõime olulise vähenemise. 03.11.2020.a toimunud istungil esitas prokurör taotluse kriminaalasjast materjalide eraldamiseks H. H. ja T. K. suhtes, kuivõrd soovib nende suhtes oportuniteedi kohaldamist. 5 Kohustuste summad on kokku lepitud ja on ettemaksukontole kantud. Kaitsjate poolt on esitatud taotlused ja kinnitused, et süüdistatavad on nõus kantud kohustustega. 03.11.2020.a eraldas kohus kriminaalasjast nr 1-20-5182 materjalid H. H.

§ 2172lg1, § 384 lg 1 järgi ja T.

K.

§ 2172lg1, § 384 lg 1 järgi Kr

MS § 216 lg 2 p 3 alusel üldmenetluses süüdistatavate suhtes kriminaalasja otstarbekusest lõpetamise võimalikkuse otsustamiseks. 05.11.2020.a registreeriti kohtunik Aulike Salo menetlusse ringkonnaprokurör Silvia Kruusmaa taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks H. H.u ja T. K.e suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt tuleb H. H.ule ja T. K.ele inkrimineeritavad teise astme kuriteod moodustavad ideaalkogumi, tuleb ka kahtlustatavate süüd hinnata ideaalkogumi põhimõtet järgides, st lähtudes neile etteheidetud raskeima kuriteo e KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud sanktsioonist. Kuigi KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu eelduseks oleva varalise kahju tekkimise osas on seadusandja seadnud rangema piirmäära e suure varalise kahju ning käesoleval juhul on see eeldus ka täidetud, tuleb H. H.u ja T. K.e süü suuruse hindamisel arvestada, et 05.06.2020 kinnitati tsiviilasjas 2-14-57936 Harju Maakohtu määrusega kompromiss, mille tulemusena sai kannatanu AS X uuesti xxx kinnistu ja xxx kinnistu mõttelise osa omanikuks. Üheks nimetatud kompromissi osapooleks oli ka äriühinguid AS KH (registrikood xxx) ja D OÜ (likvideerimisel) (registrikood xxx) esindanud H. H.. Samuti on kompromissi osapooleks OÜ S (registrikood xxx) ja OÜ C (registrikood xxx), mis olid kriminaalmenetluses kogutud info põhjal H. H.u kontrolli all. Seega on H. H.ul olnud oluline roll AS X jaoks 2013.aasta tehingute eelse olukorra taastamisel. Samuti on kannatanu AS X pankrotihaldur Toomas Saarma 30.09.2020 kohtule esitatud avaldusega tema poolt käesolevas kriminaalasjas 13.04.2017 esitatud tsiviilhagist H. H.u suhtes loobunud ning kinnitanud, et AS-il X puuduvad viimase vastu varalised nõuded ja pretensioonid. 05.10.2020 kohtule esitatud avaldusega kinnitas pankrotihaldur tsiviilhagist loobumist ning varalistest nõuetest ja pretensioonide puudumist ka T. K.e suhtes. Kuivõrd pankrotihalduri 05.10.2020 avalduse kohaselt jääb ta endiselt V. M. vastu esitatud tsiviilhagi juurde põhjusel, et viimane ei ole teinud ühtegi pingutust, et kannatanu AS X saaks uuesti kinnistute omanikuks, ning teeb jätkuvalt kõik endast oleneva, et takistada võimaliku kahju osalist kompenseerimist teiste isikute poolt, võib eeltoodut arvestades järeldada, et kannatanul puuduvad sarnased etteheited H. H.u ja T. K.e vastu. Pankrotihalduri avaldustest lähtuvalt jäeti Harju Maakohtu 05.10.2020 ja 06.10.2020 määrustega tema poolt kriminaalasjas 13.04.2017 esitatud hagiavaldus H. H.u ja T. K.e suhtes läbi vaatamata. Samuti tühistati kohtu 05.10.2020 ja 06.10.2020 määrustega tsiviilhagi tagamiseks H. H.u ja T. K.e varadele seatud arestid. Samuti on 02.10.2020.a. AS-i X pankrotihaldur Toomas Saarma ja T. K. sõlminud kokkuleppe. T. K. (laenuandja) ja AS X (pankrotis) (laenusaaja) sõlmisid 31.05.2007, 03.03.2008 ja 18.04.2008 kokku kolm laenulepingut. Laenulepingutest tulenevat T. K.e nõuete summa oli 26.06.2013 seisuga kokku 464 619 eurot. AS X (pankrotis) (müüja) ja OÜ S (ostja) sõlmisid 26.06.2013 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu ja lepingu ülevõtmise lepingu ning kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Müügilepingutes lepiti muu hulgas kokku, et OÜ S võtab üle laenulepingutest tulenevad AS-i X (pankrotis) kohustused T. K.e ees. T. K. andis kohustuste üleminekuks 26.06.2013 ka oma nõusolekud. T. Saarma ja T. K. leppisid kokku mh selles, et T. K. loobub kokkuleppe sõlmimisega tagasivõtmatult ja tingimusteta kõikidest lepingulistest, sh laenulepingutest tulenevatest, ja lepinguvälistest nõuetest AS-i X (pankrotis) ja pankrotihalduri vastu. T. K. kinnitas, et ta ei ole nõudeid osaliselt ega tervikuna 6 loovutanud ega muul viisil kolmandate isikute kasuks käsutanud, nõudeid ei ole arestitud ning nõuete käsutamist ei ole muul viisil piiratud ega keelatud. T. Saarma kinnitas kokkuleppega, et pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad AS-il X nõuded T. K.e vastu ning pankrotihaldur loobub kriminaalasjas nr 1-20-5182