← Eesti

1-20-5182/179

Obsah (13)§ 217§ 2172§ 63§ 344§ 64§ 73§ 384§ 81§ 2§ 4§ 5§ 1§ 25

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 2172 lg 1, § 384 lg 1 ja § 344 lg 1 – § 25 lg 4 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 21.

veebruari

  1. a otsus - Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann, kassatsioon - Kannatanu AS Süda Maja (pankrotis), esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak, kassatsioon Veiko Murruste kaitsjad vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Jaanus Tehver
  2. september 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus osas, millega: 1.1 mõisteti Veiko Murruste

§ 2172

lg 1 ja § 384 lg 1 järgi õigeks; 1.2 jäeti tühistamata maakohtu otsustus mõista kannatanult süüdistatava kasuks välja tsiviilhagi lahendamisega seotud menetluskulu hüvitis 1304 eurot 20 senti. 2. Lõpetada kriminaalmenetlus Veiko Murruste süüdistuses

§ 2172 lg 1 ja § 384 lg 1 järgi Kr

MS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel kuritegude aegumistähtaja möödumise tõttu.

  1. Jätta punktis 1.2 nimetatud menetluskulu 1304 eurot 20 senti riigi kanda.
  2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  3. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
  4. Mõista Eesti Vabariigilt Veiko Murruste kasuks välja 1360 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
  5. Mõista Eesti Vabariigilt AS-i Süda Maja (pankrotis) kasuks välja 1768 eurot kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. 1-20-5182 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  6. Harju Maakohtu
  7. märtsi
  8. a otsusega tunnistati Veiko Murruste süüdi karistusseadustiku (

) § 2172 lg 1 ja § 384 lg 1 järgi ning teda karistati

§ 63lg 1 alusel 250 päevamäära (12 925 euro) suuruse rahalise karistusega.

Samuti tunnistati V. Murruste süüdi

§ 344

lg 1 järgi, kuid selle teo osas kassatsioonimenetlust ei toimu.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 250 päevamäära suurune rahaline karistus, mis jäeti

§ 73kohaselt tingimisi täitmisele pööramata.

Kannatanu AS-i Süda Maja (pankrotis) tsiviilhagi jäeti rahuldamata ning temalt mõisteti süüdistatava kasuks välja tsiviilhagi menetlemisega seotud kulu 1304 eurot 20 senti. 2. V. Murruste tunnistati

§ 2172lg 1 järgi kokkuvõtlikult süüdi selles, et ta sõlmis 26.

ja 28. juunil 2013 AS-i Süda Maja juhatuse liikmena kaks lepingut, millega tekitas sellele äriühingule suure varalise kahju. Lepingute sõlmimisel kasutas süüdistatav ebaseaduslikult ära seadusest ja tehingust tulenevat kannatanu vara käsutamise õigust.

§ 384lg 1 järgi tunnistati V.

Murruste süüdi selles, et nimetatud lepingute sõlmimisega põhjustas ta kannatanu maksevõime olulise vähenemise. Apellatsioonid

  1. Maakohtu otsuse vaidlustasid V. Murruste kaitsjad ning kannatanu esindaja. Kaitsjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist, kannatanu esindaja aga tsiviilhagi rahuldamist. Ringkonnakohtu otsus
  2. Tallinna Ringkonnakohus mõistis
  3. veebruaril 2023 V. Murruste

§ 2172

lg 1 ja § 384 lg 1 järgi õigeks, jättis tsiviilhagi läbi vaatamata, kvalifitseeris dokumendi võltsimise

§ 344lg 1 – § 25 lg 4 järgi, muutis karistust ja mõistis riigilt V.

Murruste kasuks välja 37 000 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse V. Murrustet puudutavas osas muutmata. Kaitsjate apellatsioon rahuldati osaliselt, kannatanu apellatsioon jäeti rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kuluna hüvitati V. Murrustele valitud kaitsjatele makstud tasu 11 006 eurot 64 senti. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioonid 5. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kannatanu, prokuratuur ja V. Murruste kaitsjad. Kaitsjate kassatsioone Riigikohus menetlusse ei võtnud. 6. Kannatanu taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega V. Murruste mõisteti

§ 2172lg 1 järgi õigeks ning tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata, V.

Murruste süüditunnistamist ja tsiviilhagi rahuldamist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. 7. Prokuratuur taotleb V. Murruste õigeksmõistmise tühistamist ja maakohtu süüdimõistva otsuse jõustamist või tühistatud osas kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. 2

(5)1-20-5182 Kassatsioonimenetluse pooltele esitatud küsimus
  2. juunil 2023 küsis kolleegium kassatsioonimenetluse pooltelt, kas V. Murrustele

§ 2172

lg 1 ja § 384 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteod võivad olla

§ 81lg 1 p 2 ja lg 6 teise lause kohaselt aegunud.

Samuti paluti kaitsjatel teatada, kas süüdistatav taotleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil juhul, kui kolleegium peaks asuma seisukohale, et väidetavad kuriteod on aegunud. Kaitsjate vastus 9. Kaitsjad leiavad, et V. Murrustele

§ 2172

lg 1 ning § 384 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteod on aegunud, ja kinnitavad, et V. Murruste ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil.

§ 384

lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu aegus juba enne süüdistatava kohtu alla andmist. Prokuratuuri vastus

  1. Mõlemad kuriteod on aegunud, kuna
  2. ja
  3. juunil 2013 kehtinud

§ 81redaktsiooni järgi tuleb aegumist arvestada samadest kuupäevadest.

Ehkki aegumist puudutavad sätted on materiaalõiguslikud, kujutab aegumine endast menetlusõiguslike tagajärgedega instituuti. Karistusõiguse teoorias ei loeta aegumistähtaegade muutmist

§ 2lg-s 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte rikkumiseks. Kr

MS § 3 lg 2 järgi juhindutakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivast kriminaalmenetlusõigusest. Seetõttu peaks Riigikohus kaaluma senise käsitluse muutmist ja kohaldama aegumisele kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat seadust. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva seaduse kohaselt arvutatakse süüteo aegumistähtaega teo lõpuleviimisest, mitte toimepanemisest. Maksejõuetuse põhjustamise korral loetakse

§ 384

järgi kvalifitseeritud kuritegu lõpule viiduks pankroti väljakuulutamisega (RKKK 22.09.2021, 1-19-7473/180, p 30). Kannatanu pankrot kuulutati välja

  1. detsembril
  2. Järelikult poleks selle kuriteo aegumistähtaeg uue käsitluse järgi veel möödunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Usalduse kuritarvitamine (

§ 2172

) ja maksejõuetuse põhjustamine (

§ 384

) on teise astme kuriteod (

§ 4

lg 3).

§ 81lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo aegumistähtaeg viis aastat.

Kuriteo aegumise katkemise korral on isiku süüditunnistamine ja karistamine välistatud, kui möödunud on

§ 81

lg 1 p-s 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg (

§ 81lg 6 ls 2).

V. Murrustele etteheidetud tegude toimepanemise ajal kehtinud

§ 81

lg-te 1 ja 6 redaktsiooni kohaselt arvestati aegumistähtaja kulgemist kuriteo toimepanemisest.

  1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseaduse redaktsiooni järgi arvestatakse aga aegumistähtaja kulgu kuriteo lõpuleviimisest.
  2. Prokuratuur märgib õigesti, et süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud

§ 81

sõnastuse kohaselt on kassatsioonimenetluse esemeks olevad teod aegunud, sest nende toimepanemisest on möödunud rohkem kui 10 aastat.

§ 2172järgi kvalifitseeritud teo saab lugeda aegunuks ka 1.

jaanuaril 2015 jõustunud seaduse redaktsiooni kohaselt, sest süüteokoosseisus kirjeldatud tagajärg saabus lepingute sõlmimisega.

§ 384lg-s 1 kirjeldatud tegu 1.

jaanuaril 2015 jõustunud redaktsiooni järgi seevastu aegunud ei oleks, sest selle teo lõpuleviimisest pole veel 10 aastat möödunud (vt osutatud määrus nr 1-19-7473/180, p 30). 13. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tuleb süüteo aegumise üle otsustamisel

§ 5lõikeid 2 ja 3 järgides kohaldada isikule kõige soodsamat aegumise redaktsiooni alates teo 3

(5)1-20-5182 toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (vt RKKK 22.11.2002, 3-1-1-114-02, p 6.3; viimati 18.06.2020, 1-17-4309/132, p 22). Kolleegium ei pea võimalikuks seda seisukohta muuta ega juhinduda kuriteo aegumise sätete ajalise kehtivuse üle otsustamisel KrMS § 3 lg-st 2, nagu taotleb prokuratuur.

§ 5

selge sõnastuse kohaselt tuleb karistusseaduse ajalise kehtivuse üle otsustamisel juhinduda just sellest sättest.

§ 1

lg 2 kohaselt on karistusseadustik – ja seega ka selle § 81 – käsitatav karistusseadusena karistusseadustiku esimese peatüki, sh

§ 5tähenduses.

Seaduse sõnastusest järeldub üheselt seadusandja tahe allutada süütegude aegumine

§-s 5 ette nähtud karistusseaduse ajalise kehtivuse reeglistikule (vt ka RKKK 08.02.2018, 1-17-4243/30, p 11). Prokuratuuri viidatud õigusteoreetilist seisukohta võib seadusandja arvestada süüteo aegumise regulatsiooni ajalise kehtivuse reeglite muutmisel, kuid see ei saa anda alust kehtiva seaduse contra legem tõlgendusele (vt ka RKKK 27.09.2010, 3-1-1-72-10, p 17). 14. Eelnevast lähtudes tuleb V. Murrustele etteheidetavate kuritegude aegumistähtaja arvestamisel kohaldada enne 1. jaanuari 2015 kehtinud

§ 81redaktsiooni, kuna see on tema jaoks soodsam.

15. Süüdistuse kohaselt pani V. Murruste

§ 2172lg 1 ja § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime 26.

ja

  1. juunil
  2. Ehkki aegumine katkes süüdistatava vara arestimisega, on praeguseks mõlema kuriteo toimepanemisest möödunud

§ 81lg 1 p-s 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

Seetõttu pole V. Murruste süüditunnistamine nendes kuritegudes

§ 81lg 1 p 2 ja lg 6 teise lause kohaselt võimalik.

Samas ei nõustu kolleegium kaitsjate väitega, justkui aegunuks

§ 384

lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu

§ 81lg 1 p 2 kohaselt enne kohtu alla andmist.

Kuivõrd süüdistatav ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil, tuleb kriminaalmenetlus V. Murruste süüdistuses

§ 2172lg 1 ja § 384 lg 1 järgi lõpetada.

Öeldust johtuvalt pole kolleegiumil võimalik anda hinnangut V. Murruste osalise õigeksmõistmise põhjendatusele.

  1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka tsiviilhagi lahendamisest tingitud menetluskulu hüvitamise osas. Maakohus jättis tsiviilhagi rahuldamata ja mõistis sel põhjusel kannatanult süüdistatava kasuks välja tsiviilhagiga seotud menetluskulu 1304 eurot 20 senti. Ringkonnakohus jättis aga tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna ta mõistis V. Murruste tsiviilhagi alusega seotud süüdistuses õigeks. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu hüvitamise kohta ringkonnakohus uut otsustust ei teinud. KrMS § 182 lg 5 esimene lause sätestab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Seega on ringkonnakohus maakohtu otsust ses osas tühistamata jättes eksinud, kuivõrd kõnesolev menetluskulu oleks tulnud jätta riigi kanda.
  2. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 4 ja 7 ning § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse osas, millega: a) mõisteti V. Murruste süüdistuses

§ 2172

lg 1 ja § 384 lg 1 järgi õigeks ning b) jäeti maakohtu otsus tühistamata kannatanult süüdistatava kasuks tsiviilhagi lahendamisega seotud 1304 euro 20 sendi suuruse menetluskulu hüvitise väljamõistmises. V. Murruste süüdistuses

§ 2172lg 1 ja § 384 lg 1 järgi tuleb kriminaalmenetlus Kr

MS § 274 lg 1 ning § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada, jättes tsiviilhagi lahendamisega seotud menetluskulu 1304 eurot 20 senti riigi kanda. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonid rahuldab kolleegium osaliselt. 18. V. Murruste kaitsjad esitasid Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu 3442 eurot 50 senti (käibemaksuta). Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt osutasid V. Murrustele õigusabi kaks kaitsjat. K. Lee osutas õigusabi 15 tundi 4

(5)1-20-5182 25 minutit ning tema töötunni hind on 170 eurot (käibemaksuta). J. Tehveril kulus õigusabi osutamiseks 4 tundi 15 minutit ning tema töötunni hind on 200 eurot (käibemaksuta).
  1. KrMS § 175 lg 2 kohaselt arvatakse mitme kaitsja olemasolul menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kassatsioonimenetluse esemeks olevad küsimused pole keskmisest keerukamad ning kriminaalasi pole mahukas. Lisaks tuleb kriminaalmenetlus kuritegude aegumise tõttu lõpetada ning osa aegumisse puutuvatest kaitseväidetest pole ka põhjendatud. Seda arvestades loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses põhjendatud tunnitasuks 170 eurot ning mõistliku suurusega kaitsjatasuks kaheksale töötunnile vastava summa, s.o 1360 eurot (käibemaksuta). KrMS § 186 lg 1 kohaselt tuleb see summa riigilt V. Murruste kasuks välja mõista.
  2. Kannatanu esitas Riigikohtule taotluse kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 2912 euro suuruses summas (käibemaksuta). Taotlusele lisatud arve kohaselt kulus esindajal õigusteenuse osutamiseks 10 tundi 40 minutit. Õigusteenuse tunnihind on 280 eurot. Taotluses näidatud toimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Kriminaalasja keerukust silmas pidades tuleb põhjendatud tunnihinnaks lugeda 170 eurot. Öeldust johtuvalt saab lugeda KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega valitud esindajale makstud tasuks 1768 eurot. KrMS § 186 lg 1 alusel tuleb see summa riigilt kannatanu kasuks välja mõista.
  3. Väljaspool kassatsioonide lahendamise piire märgib kolleegium, et tunnistades isiku süüdi lõpuleviidud kuriteo kaastäideviimises, on tema tegu kvalifitseerides väär viidata ka

§ 25

lg-le 4.

§-le 25 viidatakse üksnes kuriteokatse korral (vt ka justiitsministri

  1. augusti
  2. a määruse nr 54 „Süütegude „Karistusseadustiku“ järgi kvalifitseerimise juhend“ § 1 lg 2). Kõrgema astme kohus saab eksliku viite

§-le 25 kõrvaldada aga üksnes prokuratuuri või kannatanu kaebuse alusel, sest kvalifikatsioon, mis viitab süüteokatsele, on süüdistatavale soodsam kui lõpuleviidud kuriteo kvalifikatsioon. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.