← Eesti

2-24-114177/13

Obsah (8)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 432§ 459§ 168§ 164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-24-114177 Tsiviilasi D.-M.T. , J.-M.T. ja B.T. hagi M.C. välj

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD

  1. D.-M.T. , J.-M.T. ja B.T. (hagejad) esitasid
  2. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.C.-lt (kostja) elatise 600 eurot väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagejad palusid
  3. juuni
  4. a hagiavalduses ja
  5. augusti
  6. a hagi täpsustuses mõista kostjalt iga hageja kasuks välja igakuine elatis seadusega kehtestatud miinimumääras ning tagasiulatuvalt iga hageja kasuks 1488 eurot 96 senti.
  7. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt kostja niigi toetab lapsi, tema sissetulek on miinimumtasu ning nõutud suuruses ei saa ta elatist maksta.
  8. Pooled sõlmisid
  9. jaanuaril 2025 kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt maksab kostja igale hagejale elatist 70 eurot kuus, millest 25 eurot kantakse iga lapse kontole ja 45 eurot laste seadusliku esindaja, ehk isa kontole. Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi ning märkis, et kompromissil on samad tagajärjed nagu kohtuotsusel, samadel asjaoludel enam kohtusse pöörduda ei saa, kuid elatise eripärast tulenevalt ei ole välistatud elatise muutmise nõude esitamine tulevikus, kui asjaolud on oluliselt muutunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  10. Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
  11. Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita

§ 430

lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. 6. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 7.

Pooled leppisid kokku, et välistavad edasikaebeõiguse.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. 8. Kohus selgitab täiendavalt, et

§ 459

lg 1 võimaldab muuta kohtulahendit, millega mõisteti kostjalt välja perioodilised maksed, kui oluliselt on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. 2 2-24-16726 Menetluskulude jaotus 9. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral

§ 168lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Ka asja sisulisel lahendamisel oleks menetluskulud jäänud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude kindlaksmääramiseks. jaotuse puhul puudub (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3 vajadus menetluskulude rahaliseks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.