Obsah (6)

§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 2. detsember 2025 Tsiviilasja number 2-24-115165 Tsiviilasi Swedbank AS hagi F.K vastu võlgnevuse v

) § 661 lg 4). ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi F.K (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-24-
2. Pooled esitasid
3. juulil 2025 kohtule kompromissi kinnitamiseks. Kohus nõudis täiendavaid selgitusi hagejalt. Hageja esitas selgitused ja tõendid kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta
4. septembril
5. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2

1. Kohus selgitab, et hageja nõuded kostja vastu tulenevad tarbijakrediidilepingutest, mille üle on kohtul kontrollimise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning maakohus veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Lepingud kostjaga sõlmiti
2. juulil 2020 ja
3. augustil
5. aasta lepinguga andis hageja kostjale laenu 13 000 eurot intressimääraga 9,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga
6. juuli
7. Laenusumma kandis hageja
8. juulil 2020 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli
9. aasta lepingu sõlmimisel 10,93% aastas. Kostja keskmine sissetulek
10. aasta lepingu sõlmimisele eelnenud viiel kuul oli 988 eurot (töötasu xxxxxxxxxxxxxxxx-lt, dtl 147–151). Kostjal oli kohustus Coop Finants AS ees kuumaksega 18 eurot 26 senti ning krediidikohustuse kuumakse koos
11. aasta lepingu kuumaksega (245 eurot 27 senti) oli kokku 263 eurot 53 senti, s.o u 27% kostja igakuisest keskmisest töötasu suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude kulude kandmiseks u 724 eurot kuus. Statistikaameti poolt
12. a arvutatud arvestuslik elatusmiinimum oli 220 eurot 48 senti. Creditinfo maksehäired kostjal laenu väljastamise ajal puudusid.
13. aasta lepinguga andis hageja kostjale laenu 7700 eurot intressimääraga 10,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga
14. juuli
15. Laenusumma kandis hageja
16. augustil 2021 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli
17. aasta lepingu sõlmimisel 12,82% aastas.
18. aasta lepingu puhul tuvastas hageja, et kostja keskmine töötasu suurus oli lepingu sõlmimisel u 1169 eurot 66 senti (dtl 154–164). Kostjal oli kohustus Coop Finants AS ees kuumaksega 18 eurot 26 senti, kaks kohustust Inbank AS-i ees kuumaksetega 115 eurot 28 senti ja 36 eurot 95 senti ning
19. aasta lepingust tulenev kohustus 254 eurot 27 senti. Olemas olnud krediidikohustuste kuumakse koos
20. aasta lepingu kuumaksega (258 eurot 94 senti) oli kokku 674 eurot 70 senti, s.o u 58% kostja igakuisest keskmisest töötasu suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude kulude kandmiseks u 494 eurot 96 senti kuus. Statistikaameti poolt
21. a arvutatud arvestuslik elatusmiinimum oli 233 eurot 57 senti. Creditinfo maksehäired kostjal laenu väljastamise ajal puudusid. Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad 10,93% ja 12,82% on väiksemad, kui lepingute sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordsed krediidikulukuse määrad, s.o 60,27%
22. aastal ja 56,04%
23. aastal), ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohus tuvastas täiendavalt, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Seega hageja poolt pärast kohustuste mahaarvamist kostjale vaba kasutuseks jäänud summad (
24. aastal vastavalt u 724 eurot ja 2021.aastal u 495 eurot) kuulusid kostja enda vajaduste katmiseks. Taotluste esitamise hetkel kehtinud elatusmiinimumid 220 eurot ja 233 eurot on oluliselt väiksemad, kui kostjale jäänud summad, kostjal ei ole ülalpeetavaid, mistõttu võib kohtu hinnangul praegusel juhul pidada kostjat lengute sõlmimisel krediidivõimeliseks. Maakohus ei tuvastanud praegusel juhul puudujääke hageja poolt kostja maksevõime kohta teabe kogumise ega hindamise protsessis.
25. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas

§ 430lg-ga 1 kinnitada.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita (

§ 430lg 3).

Pooled 3 on jõudnud kokkuleppele võlgnevuse summas ja tasumise korras. Kohus lõpetab asjas menetluse (

§ 430lg 1, § 428 lg 1 p 4).

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 6. Pooled on lühendanud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani (

§ 661lg 4).

Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud hagejale riigilõivu osaliselt hüvitamise osas. Kompromissis märkimata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 8. Hageja taotleb tsiviilasja maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleminekul täiendavalt tasutud riigilõivust poole tagastamist summas 230 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja eest on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 23. aprillil 2024 riigilõivu 240 eurot ja täiendavalt hagi esitamisel 6. juunil 2024 riigilõivu 460 eurot. Seega kuulub hagejale vastavalt

§ 150lg 2 p-le 1 ja lg-le 3 tagastamisele riigilõiv 230 eurot (460/2).

Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt hageja taotlusele hageja arveldusarvele AS-is LHV Pank nr EE932200227000000016. Ülejäänud riigilõivu tasub hagejale kostja. Nimetatud kulud on juba arvestatud kompromissis välja toodud võlgnevuses. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 4