Obsah (10)

§ 49§ 54§ 18§ 45§ 43§ 46§ 2§ 44§ 47§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-12103 Tsiviilasi J.U J. (J.U) maksejõuetusavaldus Menetlu

) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

1. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
2. oktoobriks (esimene aruanne esitada
3. oktoobril 2025).
4. Jätta menetluskulud J.U J. kanda.
5. Määrata usaldusisiku A.C tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246 eurot 40 senti, s.o kokku 1366 eurot 40 senti.
6. Hüvitada A.C-le usaldusisiku tasu 820 eurot (millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga 1000 eurot 40 senti) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (A.C Õigusbüroo osaühing (registrikood 10016048), konto nr EE861010902001530007, SEB Pank AS).
7. Mõista J.U J. pankrotivara arvelt välja usaldusisik A.C tasu 366 eurot (koos käibemaksuga) A.C Õigusbüroo osaühingu kontole nr EE861010902001530007, SEB Pank AS-is.
8. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
10. Toimetada määrus kätte J.U J. ja A.C-le ja saata täitmiseks resolutsiooni p 14 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. 2 Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (

) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (

§ 54lg 11).

ASJAOLUD

1. J.U (avaldaja, võlgnik) esitas
2. augustil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Avaldaja täiendas avalduse
3. augustil
4. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi ligi 80 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu umbes 800 eurot, igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt 890 eurot, elatis ja elatisabi umbes 399 eurot, s.o kokku 2089 eurot. Võlgniku väljaminekud on 3109 eurot 3 senti. Võlgniku selgituste kohaselt piirati
5. aastal võlgniku hooldusõigus vanema lapse suhtes ning hooldusõiguse taastamiseks pidi võlgnik korteri üürima ning võttis endale esindaja kohtuvaidluse pidamiseks. Kohalik omavalitsus lubas aidata, kuid pere jäi lubatud abist ilma. Võlgnik töötab kahes kohas, kuid sissetulekust ei piisa kohustuste täitmiseks.
6. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist. Võlgnikul on kohustused 14 võlausaldaja ees kokku vähemalt 39 663 eurot 89 senti, mis on osaliselt muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul on neli alaealist last (vanuses xxxxxxa). Vanema lapse suhtes oli ajavahemikul
7. detsembrist 2022 –
8. aprillini 2023 isikuhooldus piiratud. Võlgnik võttis jaanuaris
9. a välja oma II samba osakud ning tema kontole laekus 6285 eurot 58 senti, millest umbes 2000 euro ulatuses maksis ta laenude makseid ja ülejäänu kulus igapäevasteks jooksvateks kuludeks, sh õigusabiteenuse eest tasumiseks. Pärimisregistri andmetel on võlgniku ema E. J.U surnudxxxx.
10. juuli
11. a pärimistunnistuse kohaselt oli E. J.U pärijateks 7 isikut, sh võlgnik ning võlgniku vanem vend J. K. . Usaldusisiku andmetel surnu E. J.U nimele kinnisvara registreeritud ei olnud. Võlgniku sõnade kohaselt kuulus ema pärandvara hulka tema kontol olnud umbes 5000 eurot, mis tähendab, et võlgnikule oleks kuulunud umbes 714 eurot. Juhul, kui nimetatud summast tasuti ka matusekulud, siis oleks võlgnikule kuulunud osa olnud veel väiksem. Arvestades, et võlgniku kirjeldatud pärandvaraga seotud tehingud (s.o venna poolt raha kontolt välja võtmine) toimusid mais
12. a, võib nende tagasivõitmine olla aegunud. Samuti pole see võimalikku tagasivõidetavat summat arvestades majanduslikult otstarbekas, kuna menetluskulud võivad osutuda suuremaks, kui võimalik tagasivõidetav summa. Peamiste kohustuste võtmise ajal
13. aastal oli võlgniku keskmine netosissetulek koos peretoetusega umbes 2000 eurot kuus.
14. Võlgnik nõustus
15. oktoobril 2024 toimunud ärakuulamisel, et kõige mõistlikum on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. KOHTU SEISUKOHT 3
16. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. 5.

§ 18

lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 43

kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi ligi 40 000 eurot, mis on osaliselt muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Avalduse esitamise ajal töötas võlgnik kahes kohas 1,5 koormusega. Võlgnik selgitas
2. oktoobril 2024 toimunud ärakuulamisel, et novembrist jääb tal ainult üks töökoht. Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule, et ta on elanud ilmselgelt üle oma võimete piire ning majanduslikes raskustes olles tegi põhjendamatult suuri kulutusi laenude arvelt nt robottolmuimejale, telefonile, mänguväljakule vms. Kohus selgitas, et võlgnikul tuleb muuta oma majanduslik käitumine. Asja materjalidest ei nähtu

§ 45

lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel selgitanud, et võlgnikul tuleb menetluse kestel töötada ning võimalikult suures ulatuses nõudeid täita. Samuti peab võlgnik avaldama ausalt kohtule ja pankrotihaldurile / usaldusisikule kogu info oma vara, kohustuste, samuti ka elumuutuste kohta. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (

§ 49lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu Pankr

S § 22 lg 5 tähenduses (vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine ja ebamõistlikult kallitele asjadele laenude kulutamine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks A.C , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.

§ 46

lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise 4 järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu). 9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19. november 2024. a kell 11.00 (PankrS § 78 lg 1). 10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 19. november 2024. a kl 11.00. 11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4 ja Pankr

S § 33). 12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada 5 oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (

§ 49lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (

§ 47lg-d 1–6).

Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 8

lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. 14. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1120 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 54

lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54

lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 6 PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. 15. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 2061 eurot 80 senti. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja turuväärtust omava vara puudumist, taotles usaldusisik tasu vähendatud ulatuses summas 1366 eurot 40 senti (koos käibemaksuga) ning selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 13 tundi on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik taotleb tasu ja kulu osalist hüvitamist riigi vahenditest kooskõlas PankrS § 23 lg-ga 4 kehtestatud kuupalga alammääras, s.o 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul vara usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt

§ 54lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka Pankr

S § 23 lg

1. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 820 eurot, koos käibemaksuga 1000 eurot 40 senti. Ülejäänud ulatuses 366 eurot (koos käibemaksuga) (1366,40 – 1000,40) tuleb usaldusisiku tasu mõista välja võlgnikult.
2. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9, Pankr

S § 23 lg 6). Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole (A.C Õigusbüroo osaühing (registrikood 10016048)), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on 7 A.C Õigusbüroo osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE100121575). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 8