Obsah (7)

§ 75§ 79§ 70§ 371§ 62§ 168§ 372

act OÜ väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht XXX 10617), lepingulised esindajad

) § 371 lg 1 p 2 alusel koosmõjus § 340 1 lg-ga 2 keelduda, sest hagi ei allu Eesti kohtule. 6.

§ 75

lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 79lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Sama sätte lg 2 järgi kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. 7.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus.

1. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel kehtib
2. veebruaril 1995 vastu võetud ja alates
3. maist 1996 jõustunud Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Kostja on rahvastikuregistri andmetel Ukraina kodanik, kellel puudub elamisloakaart ja elamisluba Eestis. Käesoleval ajal kostjal puudub rahvastikuregistri andmetel Eestis elukoht. Varasemas maksekäsu kiirmenetluses on selgunud korteriomaniku kinnitusel, et kostja ei ela aadressil XXX. Elukoht XXX on rahvastikuregistri andmetel alates
4. augustist 2024 kehtetu. Teises menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud, et kostja täpne elukoht on politseile teadmata. Registritest saadavate andmete kohaselt ei ole kostjal Eestis kehtivat elukohta, talle ei kuulu registreerimisele kuuluv vallas- või kinnisvara. 2 Kuivõrd kostja on Ukraina kodanik, siis on täidetud Eesti-Ukraina õigusabilepingu kohaldamise tingimused ning kohtualluvusel tuleb lähtuda Eesti-Ukraina õigusabilepingust (mitte tsiviilkohtumenetluse seadustikust). Eesti-Ukraina õigusabileping kui Eesti Vabariigi nn kolmanda riigiga (Ukraina) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingu artiklis 21 p 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte, s.t asi allub selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on kostja elukoht. Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 9.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab hagi koos lisadega hagejale.

1. Kohus selgitas
2. jaanuari
3. a määruses, et kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Kohus leidis, et hagejal tuleks teha Ukraina ametiasutusele korrektne ja võimalikult selgelt isiku tuvastamist võimaldavate andmetega päring ning esitada saadud vastus kohtule. Hageja ei ole kohtule vastanud. Hageja sai kohtu
4. jaanuari
5. a määruse kätte
6. jaanuaril
7. Lähtudes

§ 62lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja krediidikonto lepingu esitamiseks) antud tähtaeg

1. jaanuaril 2025 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi
2. jaanuaril
3. Kuivõrd hageja ei ole kohtu
4. jaanuari
5. a määrusega määratud tähtajaks (
6. jaanuariks 2025) puudusi kõrvaldanud, jättes põhjendamata tsiviilasja kohtualluvuse ning esitamata kostja andmed, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 2 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

11. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 12. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister Kohtunik 3 4