Obsah (4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2242 Tsiv

(võlaõigusseadus) § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel.

§ 1028

lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 5.

§ 259

lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale 5 või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

§ 268

lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel.

§ 267

p 1 järgi võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Pooled vaidlevad, kas kostja on näidanud kinkija või tema lähedase vastu üles jämedat tänamatust. 6. Riigikohus on selgitanud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on

§-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab

§ 267p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes.

/…/ Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (3-2-1-153-06, p 12).

Hageja on kostjale ette heitnud esiteks kostja alusetut süüdistamist ühise lapse väärkohtlemises, sh teadvalt valekaebuste esitamist. Kohtule esitatud PPA 12.07.2022 vastuskirja (dtl 28) kohaselt laekus 01.03.2022 politseile posti teel anonüümne avaldus, et hageja luusib ringi XXX juures ja meelitab karamellidega oma autosse erinevaid tüdrukuid; et 16.02.2022 meelitas ta oma autosse A.O ja sõitis temaga kuni õhtuni ringi. Samuti sisaldas avaldus teavet selles, et hageja seksuaalselt väärkohtleb oma tütart ning et kui tütar käis veel lasteaias, siis hageja ahistas tema rühmakaaslaseid, mistõttu lasteaed oli sunnitud kehtestama hagejale lasteaia territooriumile sisenemise keelu. Samasisulise avalduse said posti teel ka XXX ja Haabersti LOV lastekaitsespetsialist. Politsei kontrollis avalduses toodud väiteid, ühegi kuriteo koosseisu ei tuvastatud; lisaks politseile hindas lapse abivajadust 23.05.2022 uuesti lastemaja, lastemaja spetsialisti hinnangul väärkohtlemine kinnitust ei leidnud. 18.05.2022 lastemajateenuse kokkuvõtte (dtl 31) kohaselt teatas 18.05.2022 KOV lastekaitsespetsialist, et on tulnud teade kahtlusega lapse isa kohatu seksuaalkäitumise osas (magab lapsega ühes voodis alasti); 23.05.2022 laps koos emaga XXX Lastemajas, toimus lapse ärakuulamine; seksuaalse väärkohtlemise kahtlus kinnitust ei leidnud. Kostja väitel tema eelviidatud anonüümseid kaebuseid ei saatnud, lapse viis ta 23.05.2022 lastemajja KOV lastekaitsespetsialisti korraldusel.
Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et kaebused oleks koostanud või lasknud koostada kostja. Et kostja viis lapse 23.05.2022 ärakuulamisele, ei tähenda, et ka lastemaja menetluse oleks initsieerinud kostja. Kohus ei nõustu hagejaga, et asjaolud nagu millises koolis laps käib, millises lasteaias laps käis, et lapsel on konkreetne klassiõde ning et hageja sõidutas lapse koos selle klassiõega 16.02.2022 trenni, oleksid olemuslikult sellised, millest sai teada vaid kostja. Selliseid asjaolusid võis lisaks pooltele teada mistahes nende või kummagi lapsega suhtlev isik. Et anonüümseid kaebusi hakati saatma ajal, kui pooltevahelised suhted halvenesid, ei ole kohtu hinnangul piisav omistamaks kaebuste koostamist kostjale. Hageja on välja toonud, et kostja on väidetavale seksuaalsele väärkohtlemisele viidanud ka teistes kohtuasjades. Kohus leiab, et ka vastav ei võimalda teha järeldusi eelviidatud kaebuste koostaja kohta. Kostja on esitanud hageja endise abikaasa T.P 17.09.2020 e-kirja (dtl 321-322), milles T.P süüdistab hagejat pedofiilias ja oma laste ahistamises kooselu kestel, mis ei ole kooskõlas hageja käsitlusega, X kohaselt kõikvõimalikud väited, mis seostavad hagejat laste väärkohtlemisega, pärinevad kostjalt.
Hageja on kostjale teiseks ette heitnud, et kostja kutsus talle 24.04.2022 pahatahtlikul eesmärgil kiirabi, et hageja paigutataks sundravile. Kohtule esitatud ambulatoorse epikriisi (dtl 32-34) kohaselt toodi hageja (patsient) 24.04.2022 psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga; patsiendile 6 kutsunud kiirabi abikaasa, kelle sõnul on patsient olnud viimasel ajal emotsionaalselt ebastabiilsem, kurvameelsem, nutlikum, ärevam; täna kahtlustanud abikaasa, et patsient üritab tablettidega suitsiidi teha; patsient ise suitsiidplaani ei avalda, selgitab situatsiooni kui arusaamatust, mis sai alguse hommikul tekkinud konfliktist, enda sõnul pakkis lihtsalt ravimid järgmisteks päevadeks kaasa, kuna plaanis mõned päevad mujal ööbida; möönab afektlabiilsust, episoodilist melanhoolsust ja nutlikkust viimase paari kuu jooksul. Epikriisis on objektiivse leiuna märgitud meeleolu alanemine, perioodiline alaväärsustunne, enesesüüdistusmõtted, ärevus; diagnoositi täpsustamata depressiivne episood, ravina määrati depresioonivastane ravim.
Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, et kostja kutsus kiirabi ilmselt põhjendamatult ning hageja väidetud pahatahtlikul eesmärgil. Et väljakutse ei olnud ilmselt põhjendamatu, tõendab ainuüksi asjaolu, et kiirabi viis hageja psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Üldteadaolevalt ei vii kiirabi kedagi kaasa isiku seisundit eelnevalt üle vaatamata üksnes väljakutses esitatud väidete alusel. Lõpliku otsustuse selle kohta, kas isikul on või ei ole erakorralise abi vajadus teeb meditsiiniteenuse osutaja. Asjaolust, et hagejat haiglasse sisse ei võetud, ei ole võimalik teha järeldust, et kiirabi oli kutsutud teadlikult ilma põhjuseta. Et hageja väidetavalt tegelikult enesetapuga seotud mõtteid avaldanud ei olnud, ei tähenda, et kostjale ei võinud tema avaldustest või käitumisest jääda mulje, et hageja plaanib suitsiidi. Seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja eesmärgid suitsiidikahtluse väljatoomisel kiirabiväljakutses olid selgelt pahatahtlikud.
Hageja on kostjale kolmandaks ette heitnud laimavate anonüümkirjade saatmist. Kohtule on esitatud L.J adresseeritud anonüümkiri (dtl 35), milles on hoiatatud teda hageja esindamise eest ning nimetatud hagejat manipulaatoriks, petmistega tegelevaks, pedofiilia suunda kalduvaks ning suliks ja kelmiks. Samuti on esitatud anonüümkiri M.Ole (dtl 36), milles M.Ole on ette heidetud perekonna lõhkumist ja lapse saamist armukesega, kirjas väidetu kohaselt M.O endine abikaasa N.S ei ole tema lapse tegelik isa. Veel on esitatud anonüümkirjad U.Pile (dtl 40), S.T (dtl 39) ja O.S (dtl 392). U.Pit on kirjas hoiatatud oma XXX naabriga, so hagejaga, suhtlemise eest; väidetud, et hagejat on korduvalt karistatud laste vägistamise ja seksuaalse väärkohtlemise eest, et ta ahistas oma endist abikaasat, et ta lasti töölt pedofiiliasüüdistusega lahti, et ta elatub narkootikumide vahendamisest ning laimab oma endist vägisi aheldatud naist; hagejat on nimetatud tõpraks, värdjaks, monstrumiks jms. XXX lasteaia direktorit S.T on kirjas hoiatatud X isa, so hageja eest, märkides, et ta on tuntud pedofiil, vägistaja ja narkomaan; et eelmisel aastal püüdis ta vägistada X klassikaaslast; et hageja oli ahistanud lasteaias lapsi, mistõttu talle oli pandud lasteaeda sisenemise keeld. Kirja kohaselt peaks S.T tegema hageja suhtes kuriteoteate seoses X rühmakaaslaste ahistamisega. Kirjas on veel välja toodud, et kaasa tuleb tunda hageja naisele, kes läks tema juurest minema, sest hageja on mh naisepeksja ja -ahistaja; tänu heale sõbrale pääses õnnetu naine selle suli küüsist ning on nüüd õnnest säravana uues peres. Lasteaiakasvatajat O.S on temale adresseeritud kirjas süüdistatud pedofiili, so hageja, tegude varjamises, kuidas hageja seksuaalselt väärkohtles oma tütre lasteaiarühmas lapsi; ning kutsutud teda üles politseile avaldust tegema. Hageja tõi täiendavalt välja, et kui kohus oli ühisvara jagamise asjas rahuldanud K.S tunnistajana ülekuulamise taotluse, siis sai K.S ähvarduskirja (dtl 240), X sisu ja ülesehitus sarnaneb anonüümkirjadele; kirjale on alla kirjutatud B.C nimi, millise nimega isikut hageja ei tunne.
Kohtule on esitatud M.O 11.11.2022 kiri hagejale (dtl 38), milles on märgitud, et 19.10.2022 võttis temaga ühendust endine abikaasa N.S, kes andis talle teada, et kostja oli temale helistanud ja väitnud, et hagejal ja M.Ol on intiimsuhe ning et M.S on hageja poeg; kostja survestas N.S-i tegema DNA-testi M.S isaduse tõestamiseks, N.S olevat selle peale vastanud, et tema jaoks ta seda testi tegema ei hakka. Seoses nimetatud telefonikõnes väidetavalt avaldatuga kuulas kohus tunnistajana üle N.S, kelle ütluste (dtl 529-531) kohaselt helistas kostja talle ning küsis, kas tunnistaja on teadlik, et M.O ja hageja suhtlesid rohkem kui sõpradena; et tegelikult M.S ei ole mitte tunnistaja, vaid hageja poeg; ning mainis ka DNA testi tegemise võimalust.
Kohus leiab, et asjaolu, et kostja oli avaldanud N.S-ile kahtlust, et tema ja M.O ühise lapse isa on tegelikult hageja, ei ole piisav järeldamaks, et kuna M.Ole saadetud anonüümkirjas oli M.Ole samuti ette heidetud abieluvälise lapse saamist, siis anonüümkirja pidi koostama või koostada 7 laskma kostja, veel enam, et kõik hageja viidatud anonüümkirjad on saatnud kostja. Kohus ei nõustu ka, et kirjades oli esitatud selliseid andmeid, mida sai teada ainult kostja. Kõik hageja poolt esiletoodu, sh teda esindanud advokaadi isik ning asjaolu K.S tunnistajana ülekuulamise kohta, samuti poolte kooselu kestus, sai lisaks mõlemale poolele teada olla ka mistahes nende lähikondsele isikule, kellele nad võisid olla oma asjadest rääkinud. Hageja endine abikaasa T.P on oma 17.09.2020 e-kirjas (dtl 321-322) märkinud suhtest hagejaga, et „Ainult siis oli okei mu töölkäimine kui ma Q.N parteiliinipidi ministreid nõustasin. Neil kordadel kui mujal tööl käisin, saatis sinna absurdseid anonüümkirju, anonüümkirju ka koju.“ T.P on ka oma seletuses (dtl 318320) hagejale ette heitnud anonüümkirjade saatmist. Nimetatu ei viita sellele, et anonüümkirjade probleem poolte lähikonnas oleks seostatav ainult kostja isikuga. Hageja on märkinud, et kõigi anonüümkirjade ülesehitus ja nendes esitatud süüdistused on stiililt samasugused, kuid tõendatud ei ole, et vastav ülesehitus ja stiil oleksid omased kostjale. Kohus ei nõustu hageja väitega, et anonüümkirjade stiil oleks selgelt samasugune nagu on kostja 14.05.2022 e-kirjas (dtl 78, tõlge dtl 79-81). 14.05.2022 e-kiri on erinevalt anonüümkirjadest venekeelne, st teavet selle kohta, kuidas kostja ennast eesti keeles kirjalikult väljendab, ei sisalda. Midagi stiililiselt eripärast, mis korduks samuti anonüümkirjades, ei nähtu kohtu hinnangul ka kostja 04.08.2022 e-kirjast (dtl 82). Ainuüksi asjaolust, et nii kostja e-kirjad kui anonüümkirjad sisaldavad hageja suhtes süüdistavad tooni või et mõlemates on esitatud (erineva sisuga) nõudmisi, ei ole võimalik tuletada, et anonüümkirjad kirjutas kostja. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saatnud hageja kohta laimava sisuga anonüümkirju.
Kohus leiab, et tõendatud ei ole ka hageja väide, et kostja oleks poolte ühisest kodust välja kolides võtnud ära kappi peidetud sularaha 50 000 eurot, mis kuulus hagejale. Väited seoses pärast kodust lahkumist tehtud kulutuste ulatuste ning selleks kasutatud vahendite päritoluga on oletuslikud. Sularaha olemasolu tõendamiseks esitas hageja C.N 14.03.2019 testamendi (dtl 41), milles sisalduvad ka kinnitused, et C.N annab üle ja hageja võtab vastu C.N elu jooksul kogutud säästud sularahas 275 000 eurot, kuid teavet hagejal 2022.a.-l. olnud sularaha ja selle hoidmise kohta tõend ei sisalda. Seetõttu ei ole ka asjassepuutuvad kostja tõendid, millega kostja soovis tõendada, et hagejal tegelikult väidetud ulatuses sularaha ei olnudki, C.N talle 275 000 eurot tegelikult üle ei andnud, so tunnistajate ülekuulamise protokollid (dtl 246-254, dtl 255-265), SKA vastus (dtl 267275). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
Hageja on kostjale ette heitnud, et kostja süüdistas 17.10.2022 alusetult hageja tuttavat N.Gi hageja ülesandel kostja sõiduki pildistamises, mistõttu hageja oli sunnitud oma tuttava ees vabandama. Esitatud N.Gi e-kirja (dtl 42) kohaselt 17.10.2022 kostja pöördus N.Gi poole nende ühises töökohas XXX ja ütles talle, et N.G lõpetaks tema jälgimise ja tema auto pildistamise ja hagejale piltide saatmise; kostjale olevat öelnud, et N.G pildistab, kostja tütar. Kohus leiab, et nimetatu endast hageja suhtes jämeda tänamatuse väljendamist kujutada ei saa. Kui kostja arvas, et N.G on tema autot pildistanud ja hagejale pilte saatnud, siis ei ole N.Gi poole pöördumine vastava tegevuse lõpetamise nõudega objektiivselt hukkamõistetavaks tegevuseks.
Hageja on kostjale ette heitnud ka 14.05.2022 ja 04.08.2022 e-kirjades (vastavalt dtl 78, tõlge dtl 79-81 ja dtl 82) avaldatut. Nähtuvalt e-kirjadest sisaldavad need valdavalt emotsionaalses toonis etteheiteid hagejale seoses lõppenud kooseluga ning ühise lapsega suhtlemisega, kohati ebaviisakaid väljendusi. Kostja on esitanud omalt poolt hageja saadetud kirju kostjale (al dtl 323), kostja leiab, et hageja saadetud kirjad olid kostja omadest solvavamad. Nähtuvalt esitatust on ka hageja kirjad kostjale koostatud emotsionaalses, kohati ebaviisakas, ironiseerivas, toonis ning sisaldavad erinevaid etteheiteid.
Kohus on seisukohal, et asjaolu, et poolte omavahelised suhted on seoses pikaajalise kooselu purunemise ning ühise lapsega seotud erimeelsustega halvad, ei ole piisav kostjale jämeda tänamatuse ette heitmiseks seoses aastaid varem sõlmitud kinkelepinguga. Emotsionaalses toonis, ka objektiivselt põhjendamatute ja ebaviisakate avalduste tegemine nt tülitsemise käigus ei ole lähisuhetes tavapäratu ka juhul, kui suhe üldiselt konfliktne ei ole. Iga üksikut sellist avaldust kohtu hinnangul mõistlikult jämeda tänamatuse väljenduseks pidada ei saa. 8
Hageja on leidnud, et kostja on olnud jämedalt tänamatu ka seeläbi, et avaldas ülalviidatud telefonikõnes N.S-ile väljamõeldud ja laimavaid väiteid hageja ja M.O kohta, X tõttu hageja oli sunnitud oma sõprade ees vabandama. Kohus leiab, et kui kostja arvas, et hagejal ja M.Ol on suhe, millest on sündinud ka laps, siis iseenesest sellise kahtluse avaldamine objektiivselt hukkamõistetav ei ole. Kohus leiab ka, et tunnistaja ütlused selle kohta, kuidas tunnistajal ei ole kunagi tekkinud sellist muljet, et hageja ja M.O vahel võiks olla midagi enamat, ei tähenda, et sellist ettekujutust ei võinud tekkida kostjal.
Hageja leiab, et kostja on olnud jämedalt tänamatu veel seeläbi, et kostja rikkus 12.05.2022 06.03.2023 ühise lapse ülalpidamise kohustust ning põhjustas lapsele hingelisi üleelamisi sellega, et ta kolis kodust välja ilma lapseta. Nähtuvalt kohtule esitatud Harju Maakohtu 27.05.2024 otsusest tsiviilasjas XXX (dtl 277-282) vaieldi ülalpidamisnõudes esitatud hagi raames eelkõige ülalpidamiskohustuse ulatuse üle ning seoses sellega, kas kostja on andnud ülalpidamist vahetult eluaseme tagamisega olukorras, kus eluase kuulub kostjale, kuid sellel lasub hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Kohus leiab, et ülalpidamisnõudele sisuliste vastuväidete esitamine iseenesest endast jämeda tänamatuse avaldamist ei kujuta, isegi olukorras, kus kohus asub asja lahendamisel seisukohale, et vastuväited ei olnud põhjendatud. Hageja on välja toonud, et tema eesmärgiks kinkelepingu sõlmimisel oli ühisele lapsele elukoha tagamine. Vastavat kostja ülalpidamisnõudele esitatud vastuväited ei puuduta. Kohus leiab, et pooltel tekkinud erimeelsused seoses lapsega suhtlemise korraldusega 07.10.2013 kinkelepinguga ei seondu ning seoses vastavaga endast jämeda tänamatuse avaldamist kujutada ei saa, poolte seonduvalt esitatud tõendeid kohus ei hinda.
Hageja on kostjale ette heitnud veel ühise lapse raha omastamist. Kohtule on esitatud konto väljavõte (dtl 232-233), millest nähtuvalt on perioodil 30.03.2022-05.05.2022 tehtud lapse kontolt ülekandeid kostja kontole kogusummas 22 000 eurot. Kostja väitel tema asjassepuutuvaid ülekandeid ei teinud, kostja internetipangale oli ligipääs hagejal. Kostja on esitanud notariaalse volikirja (dtl 285-287), millest nähtuvalt kostja oli 20.03.2019 andnud hagejale üldvolituse tema esindamiseks kõigi tehingute ja toimingute tegemisel, sh krediidiasutustes kontode käsutamise õigus ning õigus võtta vastu internetipanga turvaelemente (p 7). Kostja tühistas volikirja 12.05.2022 avaldusega (dtl 290). Kohus leiab, et kui lapse kontole oli internetipangas juurdepääs läbi kostja konto, siis olukorras, kus kostja konto käsutamise õigus oli lisaks kostjale ka hagejal, ei tõenda ainult ülekannete tegemise fakt, et ülekanded tegi kostja. Ka juhul, kui oleks tõendatud, et ülekanded tegi kostja, ei piisa ainult ülekannete tegemise faktist tuvastamaks, et vastavaga tekitati lapsele kahju. Hageja on välja toonud, et osaliselt kandis kostja raha hilisemalt hageja kontole. Lapse vara valitsemise õigus on lapsevanematena nii hagejal kui kostjal. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostjale etteheidetav lapse vara enda kasuks pööramine.
Hageja on välja toonud, et kostja on avaldanud tema kohta laimavaid väiteid tsiviilasja XXX raames (so suhtluskorra vaidlus). Kohtule on esitatud kostja menetlusdokument nimetatud asjas (dtl 396-399), X p-s 2.2.2 on märgitud, et kostja on hagejapoolse pikaajalise vaimse ja füüsilise vägivalla ohver, edasiselt on hagejale ette heidetud lapse väärkohtlemist, mis seisneb kostjast võõrandamises. Samas asjas toimunud ärakuulamise protokollist (dtl 401-412) nähtuvalt täpsustas kostja esindaja ärakuulamisel, et väide füüsilisest vägivallast oli temapoolne eksimus. Kohus leiab, et esitatust nähtuvalt ei ole kostjale etteheidetav hageja suhtes teadlikult valeväite esitamine. Kostja ei ole tuginenud tsiviilasjas XXX füüsilise vägivalla etteheitele, vastav viidatud menetlusdokumendis sisaldunud väide on parandatud. Väited seoses vaimse vägivalla või lapsest võõrandamisega kujutavad endast sisuliselt hinnanguid, mis kajastavad seda, kuidas kostja oma peresuhetes toimunut tajus. Kohus leiab, et vastav 07.10.2013 kinkelepinguga ei seondu ning kostja väited seoses vastavaga endast jämeda tänamatuse avaldamist kujutada ei saa.
Kohus asub seisukohale, et hageja etteheited kostjale seoses jämeda tänamatuse üles näitamisega põhjendatud ei ole. Kostja ei ole olnud hageja või tema lähedase suhtes jämedalt tänamatu. Seetõttu ei tekkinud hagejal ka õigust kinkelepingust taganemiseks ning vastavad tahteavaldused 9 olid toimeta. Kuivõrd hageja kinkelepingust kehtivalt taganenud ei ole, puudub hagejal nõue kinkelepingu alusel saadu tagastamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata.
Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus seoses hagi rahuldamata jätmisega 13.12.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud
TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Kostja esitatu (dtl 481-483, 516-517, 522-523) kohaselt tekkis tal kokku kulu 4 833,33 eurot, so kulu lepingulisele esindajale.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Kostja on esitanud rongipiletid (dtl 500), X kohaselt tekkis esindajal kulu seoses 15.04.2025 kohtuistungile sõitmisega 36 eurot.
Kostja väljatoodu kohaselt osutati talle õigusteenust hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, detailne toimingute loend on toodud õigusteenuse arvete spetsifikatsioonides (dtl 485, 487, 489, 491, 493, 495, 497, 499) ning dtl 517 ja
Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud määruskaebuse 13.12.2023 hagi tagamise määrusele, põhjendatud ei ole seoses vastavaga märgitud ajakulu 30 minutit, so 84 eurot (70 eur + km). Mõistlikult vajalikuks ei olnud kohtu hinnangul kulutada hageja menetluskuludele vastamiseks enam kui pool tundi (28.05.2025 toiming), vastavale märgitud ajakulu on 1,5 tundi, kulu on kohtu hinnangul põhjendamatu ühe tunni ulatuses, so 170,8 eurot (sh km). Ülejäänud kostja märgitud toimingute osas leiab kohus, et need on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Kohus ei nõustu hagejaga, et põhjendamatud olid toimingud seoses taotluse esitamisega hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks, sest taotlus jäi rahuldamata. Tegemist ei olnud ilmselt põhjendamatu, korduva vms taotlusega.
Kohus leiab, et tasu 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu ei ületa. Kostjale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 4 578,53 eurot (4833,33 - 84 - 170,8), X kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja hagejalt.
TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale