2-23-2242/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2242 Tsiviilasi Q.N hagi S.U vastu kinnisasja mõttelise osa omandi üleandmiseks kohustamiseks Hagihind 250 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Q.N (isikukood XXX) Hageja esindaja: Aase Sammelselg (e-post XXX) Kostja: S.U (isikukood XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik (e-post XXX) Kohtuistungi aeg 22.05.2025 Resolutsioon 1. Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta rahuldamata Q.N nõuded kohustada S.U-d andma hageja omandisse ½ suurune mõtteline osa kinnistust registriosa nr-ga XXX ning nõusolek kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks.

3.Jätta menetluskulud Q.N kanda.

4.Mõista Q.N-ilt välja menetluskulu 4 578,53 eurot S.U kasuks.

5.S.U-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Q.N-il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

6.Tühistada 13.12.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-23-2242 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras kinnistusraamatusse registriosasse XXX eelmärke kandmise.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, X tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue 1. Hageja ja kostja sõlmisid 07.10.2013 kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale ½ mõttelist osa kinnisasjast asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Kinkelepingu sõlmimise hetkel toimus kinnisasjal maja ehitamine, mis valmis 2014. aastal. Kinkimise põhjuseks oli hageja raske haigus ja sellest tulenev hirm, et veel sündimata ühine laps jääb kodutuks. Pooled abiellusid XXX ning elasid kinnisasjal valminud majas koos kuni 11.05.2022. 2022. aasta märtsis muutusid suhted oluliselt halvemaks, kulmineerudes XXX abielu lahutamisega. Alates 2022. aasta 18. veebruarist on kostja esitanud hageja kohta alusetuid süüdistusi ning kaebusi eesmärgiga hageja mainet kahjustada. Kostja on näidanud üles jämedat tänamatust, mistõttu taganes hageja kinkelepingust 21.09.2022 taganemisavaldusega. Lisaks 21.09.2022 taganemisavalduse tegemise eelselt ilmnenud kostja jämedale tänamatusele, on kostja olnud jämedalt tänamatu ka korduvalt pärast taganemisavalduse tegemist. Sellega seoses tegi hageja oma 23.03.2023 menetlusdokumendis korduva taganemisavalduse.

Kostja edastas 2022.a. politseile, XXX meditsiiniõele ja Haabersti Linnaosavalitsuse lastekaitsespetsialistile anonüümse kirja, milles süüdistab hagejat nende ühise alaealise tütre seksuaalses väärkohtlemises ning viimase klassiõe ahistamises. Meditsiiniõde ja lastekaitsespetsialist said kirja 18.02.2022, politseile laekus avaldus 01.03.2022. Asjaolud, mis kirjades olid avaldatud, olid teada üksnes kostjale. Kaebuse koostaja teadis lapse lasteaeda ja kooli, klassikaaslast ja konkreetsete päevade liikumisi. Hageja tütre ja tema klassiõe päevakava, sh ühine treening võimlemisklubis XXX oli teada üksnes pereliikmetele. Hageja sai kirjadest teada 07.03.2022 politseilt. Kirjad pidi koostama või korraldama nende koostamise kostja, sest selle ja sarnase info aktiivne levitamine algas 2022. aasta alguses, so samal ajal kui kostjal tekkis uus suhe ja abikaasadevahelised suhted halvenesid. Kostja on väidetavale seksuaalsele väärkohtlemisele viidanud ka teistes kohtuasjades, eelkõige lapsega suhtlemise korra üle peetavas vaidluses, millest järeldub, et kostja jagab ja levitab eeltoodud kirjas sisalduvaid etteheiteid.

Kostja pöördus 18.05.2022 avaldusega lastemaja poole teatega selles, et hageja magab lapsega ühes voodis alasti. Kostja pöördus 23.05.2022 lapsega lastemajja, hindamaks lapse abivajadust ja võimalikku väärkohtlemise kahtlust. Hageja sai sellest teada 12.07.2022 politsei vastuskirjast.

Hageja suhtes kriminaalmenetlust ei algatatud ning väärkohtlemise kahtlus kinnitust ei leidnud.

Kostja esitas hageja kohta alusetuid ränki süüdistusi hageja kahjustamiseks.

24.04.2022 kutsus kostja ootamatult ja omaalgatuslikult hagejale kiirabi. Kostja kutsus kiirabi väidetava enesetapukatse kahtluse tõttu, kuid tegelikult hagejal enesetapuga seonduvaid mõtteid ei olnud ning selliseid mõtteid ei olnud ta ka avaldanud. Kiirabi kutsumisega soovis kostja saavutada, et hageja paigutataks sundravile ning hageja mainet kahjustada. Hageja möönab, et peresuhete halvenemise tõttu esines tal meeleolu kõikumisi ja kurvameelsust, kuid tema seisund ei tinginud kiirabi kutsumist.

Kostja saatis hageja laimamiseks täiendavalt anonüümkirju. Hageja esindaja vandeadvokaat L.J sai 2023.a. alguses anonüümse kirja, milles hoiatatakse teda hageja esindamise eest, sest hageja on manipulaator, pettur, pedofiil, suli ja kelm, kelle esindamine võib kaasa tuua mitmeid ebameeldivusi. Hageja sai sellest kirjast teada 2023.a. veebruaris. Hageja arvates ei ole kolmandatel isikutel teavet selles, millised kohtuasjad poolte vahel on ning kes hagejat kohtus esindas. Seega sai selle kirja koostada üksnes kostja või kostjalt saadud teabe põhjal keegi kostja tuttavatest. 2022.a. oktoobris sai anonüümkirja poolte ühine tuttav M.O, milles oli märgitud, et N.S ei ole M.O lapse M.S isa ning ähvardusega, et kui M.O eeltoodut ise meedia vahendusel ei tunnista, teevad seda anonüümkirja saatjad ise. N.S-ile 19.10.2022 tehtud telefonikõnes väitis kostja, et M.S on hoopis hageja laps ning survestas N.S-i tegema isaduse tuvastamiseks DNA testi, mis kinnitab, et M.Ole saadetud anonüümkirja ning kõigi teiste anonüümkirjade saatja oli kostja.

2 M.O andis temale saadetud kirjast hagejale teada ning seostas selle kohe kostja poolt N.S-ile tehtud telefonikõnega põhjusel, et ka kirjas oli viidatud abieluvälisele suhtele.

Kostja saatis anonüümkirja ka XXX lasteaia direktor S.T, milles märkis, et hageja on pedofiil, vägistaja ja narkomaan, on ahistanud lapsi, värdjas, pätt, monstrum, naisepeksja ja -ahistaja, suli, elab haisvas ja räpases hurtsikus. Kiri saabus 03.02.2023. Hageja arvates ei ole mingit kahtlust, et sellise sisuga kirja võis kirjutada üksnes isik, kellele oli teada poolte lapse lasteaed ja kool, poolte lahutus, kostja uue suhe ja elukorraldus pärast hageja juurest lahkumist. Samuti on kirjas sisalduvad alusetud etteheited seostatavad varasema laimukampaaniaga. Sarnase kirja sai 2022.a. sügisel XXX lasteaia õpetaja O.S. 24.01.2023 sai anonüümkirja hageja XXX kinnistu naaber U.P.

T.Varek tegi kirjast pildi ja saatis selle hagejale. Kirja kohaselt on hagejat mitmeid kordi karistatud laste vägistamise ja nende seksuaalse väärkohtlemise eest, hageja on tõbras, pätt, värdjas jms, kes on kostjat 16 aastat ahistanud ja türanniseerinud, U.Pist halvasti rääkinud, elatunud narkootikumide vahendamisest ning laimanud oma endist vägisi aheldatud naist. Nii S.T kui U.Pile saadetud kirjas on kostjat iseloomustatud positiivselt. Kõikidel anonüümkirjadel on üks ja sama muster, mistõttu on ilmselge, et need on koostatud ja edastatud kostja poolt. Keegi võõras ei võiks teada, et poolte kooselu kestis just 16 aastat või et kostja lahkus perekonna juurest tänu uuele suurepärasele sõbrale, kes kasvatab üksi poega. Kostja jäme tänamatus väljendub mh anonüümkirjades esitatud valedes. Pärast seda kui hageja oli taotlenud poolte ühisvara jagamise asjas K.S tunnistajana ülekuulamist ja kohus selle taotluse rahuldas, saadeti ähvarduskiri K.Sle. Kohtule esitatud erinevad, kolmandatele isikutele saadetud anonüümkirjad on struktuurilt sarnased K.Sle saadetud kirjaga, mis tõendab, et kirjad koostas või korraldas nende koostamise kostja. Et kohus oli rahuldanud K.S ülekuulamise taotluse teadsid ainult menetlusosalised.

Kostja omastas hageja raha. Hageja ema kinkis hagejale, mis oli vormistatud testamendina, mh 275 000 eurot sularaha, millest 50 000 oli hageja peitnud kappi dokumentide vahele. Kellelgi peale kostja ei olnud sularahale ligipääsu ega teadnud selle olemasolust. Kostja lahkus kodust võttes kaasa nii dokumendid kui ka raha. Kostja on sellisel viisil saadud dokumenti kasutanud teises kohtumenetluses (XXX), mis kinnitab tema poolt dokumentide ja raha ära võtmist. Hageja arvates kinnitab sularaha omastamist muu hulgas asjaolu, et kostja on peale kodust lahkumist teinud märkimisväärseid kulutusi, mis ei kajastu maksekontol (sh kulutused riietele, õigusabile jm).

Kostja on väljendanud alusetut paranoiat justkui oleks hageja kolleeg N.G kostjat jälitanud, viimase autot pildistanud ning pilte hagejale edastanud. Kostja süüdistas 17.10.2022 temaga koos töötanud N.Gi selles, et viimane on hageja ülesandel pildistanud kostja sõidukit ja neid pilte hagejale saatnud. N.G oli sellisest süüdistusest väga häiritud ning teatas toimunust ka hagejale.

Kostja esitatud süüdistav väide oli vale. Hageja oli sunnitud kostja käitumise tõttu oma tuttava ees vabandama.

Kostja on hageja vastu jämedalt tänamatu olnud ka hagejale saadetud e-kirjades. Kostja 14.05.2022 e-kiri sisaldab arvukaid alusetuid ja valesid etteheiteid hagejale. Kirja teine lõik sarnaneb stiililt anonüümkirjadele. Kostja survestab oma 04.08.2022 e-kirjas hagejat, et viimane kingiks kostjale emalt päranduseks saadud korteri, ka sisalduvad selles e-kirjas alusetud süüdistused ja solvangud.

Taaskord on kasutatud sama stiili kui eeltoodud anonüümkirjades, so: tee nii nagu ma soovin ja kõik laabub, kui ei tee, lähevad asjad halvasti. Kostja heitis hagejale 14.05.2022 e-kirjas ette kostja emale ajuinfarkti põhjustamist. 04.08.2022 kirjas on kostja süüdistanud hagejat valetamises ja lapse võõrandamises.

Kostja väljendas jämedat tänamatust mh hageja laimamisega eelviidatud 2022.a. oktoobris toimunud telefonikõnes N.S ees. Kostja süüdistas hagejat abieluvälises suhtes M.Oga, sh viimasega ühise lapse saamises, tegemist oli ilmse väljamõeldisega, millel ei olnud mingit alust ja X ainsaks eesmärgiks sai olla ebameeldivuste tekitamine hagejale.

Kostja ei täitnud ühise lapse ülalpidamiskohustust ning põhjustas lapsele hingelisi üleelamisi seoses kodust väljakolimisega. Hageja, kostja ja nende ühine laps elasid asjassepuutuval 3 kinnisasjal koos kuni 11.05.2022, mil kostja lahkus kodust mingeid selgitusi andmata ning asus elama uue elukaaslase juurde. X Q.N oli ülalpidamise saamiseks sunnitud esitama kohtule elatishagi (XXX), millele kostja vaidleb vastu. Kostja huvi lapsega suhtlemise vastu on seotud elatise tasumise kohustusest vabanemise sooviga, mitte vanemalt oodatava hoolivusega. Kostja majanduslik seisund oli lapsele ülalpidamise andmiseks piisav.

Kostja omastas ühise lapse raha. Kostja võttis poolte ühise lapse maksekontolt ajavahemikus 30.03.2022 kuni 05.05.2022 kokku 22 000 eurot. Maksekorraldustel näidatud selgitustel (lastetoa elemendid, lastetoa remont) ei ole mingit seost tegelikkusega. On ilmne, et kostja tegi sellel perioodil kodust lahkumiseks ettevalmistusi ja püüdis enda majanduslikku seisu parandada.

Omastamisele viitab eriti ilmekalt viimase makse aeg, mis on 6 päeva enne lapse elukohast lahkumist. On ilmne, et makse selgitus (lastetoa remont) ei vasta makse tegelikule eesmärgile.

Kostja on osa lapselt omastatud raha hilisemalt kandnud üle hageja maksekontole, kuid see ei muuda olematuks lapse vara omastamise toime panemist.

Kostja avaldas hageja kohta laimavaid väiteid kohtule esitatud avaldustes tsiviilasjas XXX. Kostja väitis, et oli hageja aastaid kestnud vaimse ja füüsilise vägivalla ohver; samuti et hageja on poolte ühist last väärkohelnud ja teda kostjast võõrandanud. Kohtuistungil selgitas kostja täpsustuseks, et hageja oli ühel korral vihastanud ja visanud televiisoripuldi diivanile. Kostja advokaat selgitas, et väited hageja poolt osutatud füüsilise vägivalla kohta olid menetlusdokumenti sattunud tema eksimuse tõttu. Siiski ei pidanud kostja ega ka kostja advokaat vajalikuks hageja ees vabandada.

On ilmne, et hagejat laimava sisuga dokument esitati kohtule kostja nimel ja teadmisel. Kostjal oli võimalik hageja laimamine ära hoida, kuid ta seda ei teinud.

Kostja väide, nagu ei oleks hageja 21.09.2022 taganemisavalduses jämedale tänamatusele tuginenud, on vale. Korduvas taganemisavalduses on selgelt märgitud, et lisaks esmasele taganemisavaldusele eelneval ajal avaldatud jämedale tänamatusele, on korduva taganemisavaldusega hõlmatud ka ajaliselt pärast esmase taganemisavalduse esitamist toimunud jämeda tänamatuse avaldused.

Hageja palub: kohustada kostjat andma hageja omandisse ½ suurune mõtteline osa kinnistust registriosa nr-ga XXX ning kohustada kostjat andma nõusolek tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks.

Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagiavaldusel ja taganemisavaldusel puudub ühisosa.

Taganemisavalduses ei ole märgitud, milles väidetav jäme tänamatus seisneb. Õigusteooria kohaselt tuleb taganemisavalduses välja tuua taganemise aluseks olevad asjaolud. Hageja ei ole kinkelepingust taganedes tuginenud ühelegi konkreetsele asjaolule. Osad hagis märgitud episoodid on ajas hilisemad kui taganemisavaldus. Taganemisavaldus, mis ei sisalda ühtegi taganemisalust, on hageja poolt soovitud tagajärje saavutamiseks kõlbmatu. Hageja on menetluses välja toonud täiendavaid asjaolusid, millest hageja pidi teada saama enam kui aasta tagasi ja millele tuginemise õiguse on hageja seega minetanud, ning millele hageja ei ole ka menetluses tehtud täiendavas taganemisavalduses tuginenud. Kinnistule on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus hageja kasuks, mistõttu kinkelepingust taganemine ei mõjuta tema elu mistahes viisil. Ta saab ka ilma selleta kinnistut tasuta ning tähtajatult kasutada.

Kostja ei ole olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu. Kostja viis lapse 23.05.2022 lastemajja KOV lastekaitsespetsialisti korraldusel. Ka hageja endine abikaasa on kirjeldanud, kuidas hageja on vägivaldne ning on seksuaalselt väärkohelnud oma lapsi varasemast kooselust, mis tõendab hageja käitumismustrit.

Ühtegi hagis märgitud anonüümkirja ei ole koostanud ega saatnud kostja. Kirjad ei sisalda asjaolusid, mis olnuks teada ainult kostjale. Kostja peab tõenäoliseks, et kirjad on koostanud hageja ise selleks, et süüdistada kostjat nende kirjutamises. Seda kinnitab asjaolu, et hageja on kasutanud neid kirju ka teistes pooltevahelistes menetlustes selleks, et luua kostjast negatiivsest kuvandit, 4 kirjades olev info on teada hagejale ning puuduvad tõendid selle kohta, et keegi kolmas oleks neid kirju üldse kunagi saanud. Kirjade saamise aeg on tõendamata.

Kostja kutsus 24.04.2022, mil pooled elasid veel koos, hagejale kiirabi. See oli tingitud hageja akuutsetest haigusnähtudest ning kiirabi soovitas kostjal kutsuda perearst. Kostja soovis hagejat aidata.

Kostja ei ole omastanud hageja sularaha. Hagejal ei ole väidetud summas sularaha olnudki.

Kostja ei ole N.Gile väitnud mitte midagi hageja kohta. Kostja väidetav vestlus kolmanda isikuga ei saa isegi teoreetiliselt olla tänamatus hageja vastu.

Põhjendamatu on etteheide solvavate e-kirjade saatmise kohta. Mitte hageja ei saada kostjale solvavaid e-kirju, vaid vastupidi: hageja saadab kostjale kirju, mis on alandava ja solvava sisuga.

Tavaliselt järgnevad need menetlusdokumentidele või kohtuistungitele pooltevahelistes tsiviilasjades.

Kostja väidetavad avaldused N.S-ile ei ole tõendatud.

Kostja ei ole jätnud poolte ühist last ülalpidamiseta. Kostja on kogu kooselujärgse aja pakkunud lapsele vahetut ülalpidamist tagades talle elukoha, samuti on kostja tasunud elatist.

Ülalpidamiskohustuse täitmise osas on vaidlus eraldiseisvas kohtumenetluses. Väidetav teisele isikule elatise maksmata jätmine ei saa kuidagi olla tänamatus hageja suhtes. Valed on ka väited, et kostja kolis välja, hülgas lapse ja ei soovi temaga suhelda. Kostja ei võtnud välja kolides last kaasa, sest hageja ei lasknud seda teha. Kostja soovib väga lapsega suhelda ning pooleli on tsiviilasi nr XXX kostja poolt esitatud suhtluskorra kindlaksmääramise nõudes. Enne kohtumenetlust üritas kostja saavutada võimalust lapsega suhelda perelepituses, kuid lepitusmenetluse katkestas ilma põhjendusi esitamata hageja.

Kostja ei ole võtnud lapse kontolt 22 000 eurot. Viidatud maksed tegi hageja ise, kasutades kostja id-kaarti. Sel perioodil oli hagejal notariaalse volikirja alusel kostja täielik esindusõigus, mh õigus käsutada kostja pangakontosid ja kasutada tema internetipanka. Ilmselt üritas hageja enne kooselu lõppu saavutada kostja vastu etteheiteid ja nõudeid tehes notariaalse volikirja alusel toiminguid.

Seoses tsiviilasjas XXX tehtud avaldustega seisneb hageja etteheide menetlusdokumendis kasutatud ühes sõnas „füüsiline“. Nimetatud sõna sai hagiavaldusse ekslikult ning vastav eksimus oli menetluslikult korrigeeritud, millele viitab hageja ka ise. Esindaja poolt menetluses esitatud väite kaudu ei saa sisustada esindatava tänamatust, kuna tegemist on vaid menetlusõigusliku esindussuhtega. Menetluses omapoolsete seisukohtade väljendamine ei saa olla kostjale etteheidetav kui hageja au teotamine ega ka kui jäme tänamatus.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 07.10.2013 lepingu, millega hageja kinkis kostjale ½ mõttelist osa kinnisasjast asukohaga XXX (leping dtl 13-22). Kinkelepingu eseme omand on kostjale üle läinud (väljavõte kinnistusraamatust dtl 23). 21.09.2022 tegi hageja avalduse kinkelepingust taganemiseks (dtl 26-27). Hageja on välja toonud, et korduvaks taganemisavalduseks tuleks lugeda ka tema 23.03.2023 menetlusdokumenti. Hageja nõuab kostjalt kinkelepingu alusel saadu tagastamist.

4.VÕS (võlaõigusseadus) § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

5.VÕS § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale 5 või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Pooled vaidlevad, kas kostja on näidanud kinkija või tema lähedase vastu üles jämedat tänamatust.

6.Riigikohus on selgitanud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks.

Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. /…/ Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (3-2-1-153-06, p 12).

7.Hageja on kostjale ette heitnud esiteks kostja alusetut süüdistamist ühise lapse väärkohtlemises, sh teadvalt valekaebuste esitamist. Kohtule esitatud PPA 12.07.2022 vastuskirja (dtl 28) kohaselt laekus 01.03.2022 politseile posti teel anonüümne avaldus, et hageja luusib ringi XXX juures ja meelitab karamellidega oma autosse erinevaid tüdrukuid; et 16.02.2022 meelitas ta oma autosse A.O ja sõitis temaga kuni õhtuni ringi. Samuti sisaldas avaldus teavet selles, et hageja seksuaalselt väärkohtleb oma tütart ning et kui tütar käis veel lasteaias, siis hageja ahistas tema rühmakaaslaseid, mistõttu lasteaed oli sunnitud kehtestama hagejale lasteaia territooriumile sisenemise keelu. Samasisulise avalduse said posti teel ka XXX ja Haabersti LOV lastekaitsespetsialist. Politsei kontrollis avalduses toodud väiteid, ühegi kuriteo koosseisu ei tuvastatud; lisaks politseile hindas lapse abivajadust 23.05.2022 uuesti lastemaja, lastemaja spetsialisti hinnangul väärkohtlemine kinnitust ei leidnud. 18.05.2022 lastemajateenuse kokkuvõtte (dtl 31) kohaselt teatas 18.05.2022 KOV lastekaitsespetsialist, et on tulnud teade kahtlusega lapse isa kohatu seksuaalkäitumise osas (magab lapsega ühes voodis alasti); 23.05.2022 laps koos emaga XXX Lastemajas, toimus lapse ärakuulamine; seksuaalse väärkohtlemise kahtlus kinnitust ei leidnud. Kostja väitel tema eelviidatud anonüümseid kaebuseid ei saatnud, lapse viis ta 23.05.2022 lastemajja KOV lastekaitsespetsialisti korraldusel.

8.Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et kaebused oleks koostanud või lasknud koostada kostja. Et kostja viis lapse 23.05.2022 ärakuulamisele, ei tähenda, et ka lastemaja menetluse oleks initsieerinud kostja. Kohus ei nõustu hagejaga, et asjaolud nagu millises koolis laps käib, millises lasteaias laps käis, et lapsel on konkreetne klassiõde ning et hageja sõidutas lapse koos selle klassiõega 16.02.2022 trenni, oleksid olemuslikult sellised, millest sai teada vaid kostja. Selliseid asjaolusid võis lisaks pooltele teada mistahes nende või kummagi lapsega suhtlev isik. Et anonüümseid kaebusi hakati saatma ajal, kui pooltevahelised suhted halvenesid, ei ole kohtu hinnangul piisav omistamaks kaebuste koostamist kostjale. Hageja on välja toonud, et kostja on väidetavale seksuaalsele väärkohtlemisele viidanud ka teistes kohtuasjades. Kohus leiab, et ka vastav ei võimalda teha järeldusi eelviidatud kaebuste koostaja kohta. Kostja on esitanud hageja endise abikaasa T.P 17.09.2020 e-kirja (dtl 321-322), milles T.P süüdistab hagejat pedofiilias ja oma laste ahistamises kooselu kestel, mis ei ole kooskõlas hageja käsitlusega, X kohaselt kõikvõimalikud väited, mis seostavad hagejat laste väärkohtlemisega, pärinevad kostjalt.

9.Hageja on kostjale teiseks ette heitnud, et kostja kutsus talle 24.04.2022 pahatahtlikul eesmärgil kiirabi, et hageja paigutataks sundravile. Kohtule esitatud ambulatoorse epikriisi (dtl 32-34) kohaselt toodi hageja (patsient) 24.04.2022 psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga; patsiendile 6 kutsunud kiirabi abikaasa, kelle sõnul on patsient olnud viimasel ajal emotsionaalselt ebastabiilsem, kurvameelsem, nutlikum, ärevam; täna kahtlustanud abikaasa, et patsient üritab tablettidega suitsiidi teha; patsient ise suitsiidplaani ei avalda, selgitab situatsiooni kui arusaamatust, mis sai alguse hommikul tekkinud konfliktist, enda sõnul pakkis lihtsalt ravimid järgmisteks päevadeks kaasa, kuna plaanis mõned päevad mujal ööbida; möönab afektlabiilsust, episoodilist melanhoolsust ja nutlikkust viimase paari kuu jooksul. Epikriisis on objektiivse leiuna märgitud meeleolu alanemine, perioodiline alaväärsustunne, enesesüüdistusmõtted, ärevus; diagnoositi täpsustamata depressiivne episood, ravina määrati depresioonivastane ravim.

10.Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, et kostja kutsus kiirabi ilmselt põhjendamatult ning hageja väidetud pahatahtlikul eesmärgil. Et väljakutse ei olnud ilmselt põhjendamatu, tõendab ainuüksi asjaolu, et kiirabi viis hageja psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Üldteadaolevalt ei vii kiirabi kedagi kaasa isiku seisundit eelnevalt üle vaatamata üksnes väljakutses esitatud väidete alusel. Lõpliku otsustuse selle kohta, kas isikul on või ei ole erakorralise abi vajadus teeb meditsiiniteenuse osutaja. Asjaolust, et hagejat haiglasse sisse ei võetud, ei ole võimalik teha järeldust, et kiirabi oli kutsutud teadlikult ilma põhjuseta. Et hageja väidetavalt tegelikult enesetapuga seotud mõtteid avaldanud ei olnud, ei tähenda, et kostjale ei võinud tema avaldustest või käitumisest jääda mulje, et hageja plaanib suitsiidi. Seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja eesmärgid suitsiidikahtluse väljatoomisel kiirabiväljakutses olid selgelt pahatahtlikud.

11.Hageja on kostjale kolmandaks ette heitnud laimavate anonüümkirjade saatmist. Kohtule on esitatud L.J adresseeritud anonüümkiri (dtl 35), milles on hoiatatud teda hageja esindamise eest ning nimetatud hagejat manipulaatoriks, petmistega tegelevaks, pedofiilia suunda kalduvaks ning suliks ja kelmiks. Samuti on esitatud anonüümkiri M.Ole (dtl 36), milles M.Ole on ette heidetud perekonna lõhkumist ja lapse saamist armukesega, kirjas väidetu kohaselt M.O endine abikaasa N.S ei ole tema lapse tegelik isa. Veel on esitatud anonüümkirjad U.Pile (dtl 40), S.T (dtl 39) ja O.S (dtl 392). U.Pit on kirjas hoiatatud oma XXX naabriga, so hagejaga, suhtlemise eest; väidetud, et hagejat on korduvalt karistatud laste vägistamise ja seksuaalse väärkohtlemise eest, et ta ahistas oma endist abikaasat, et ta lasti töölt pedofiiliasüüdistusega lahti, et ta elatub narkootikumide vahendamisest ning laimab oma endist vägisi aheldatud naist; hagejat on nimetatud tõpraks, värdjaks, monstrumiks jms. XXX lasteaia direktorit S.T on kirjas hoiatatud X isa, so hageja eest, märkides, et ta on tuntud pedofiil, vägistaja ja narkomaan; et eelmisel aastal püüdis ta vägistada X klassikaaslast; et hageja oli ahistanud lasteaias lapsi, mistõttu talle oli pandud lasteaeda sisenemise keeld. Kirja kohaselt peaks S.T tegema hageja suhtes kuriteoteate seoses X rühmakaaslaste ahistamisega. Kirjas on veel välja toodud, et kaasa tuleb tunda hageja naisele, kes läks tema juurest minema, sest hageja on mh naisepeksja ja -ahistaja; tänu heale sõbrale pääses õnnetu naine selle suli küüsist ning on nüüd õnnest säravana uues peres. Lasteaiakasvatajat O.S on temale adresseeritud kirjas süüdistatud pedofiili, so hageja, tegude varjamises, kuidas hageja seksuaalselt väärkohtles oma tütre lasteaiarühmas lapsi; ning kutsutud teda üles politseile avaldust tegema.

Hageja tõi täiendavalt välja, et kui kohus oli ühisvara jagamise asjas rahuldanud K.S tunnistajana ülekuulamise taotluse, siis sai K.S ähvarduskirja (dtl 240), X sisu ja ülesehitus sarnaneb anonüümkirjadele; kirjale on alla kirjutatud B.C nimi, millise nimega isikut hageja ei tunne.

12.Kohtule on esitatud M.O 11.11.2022 kiri hagejale (dtl 38), milles on märgitud, et 19.10.2022 võttis temaga ühendust endine abikaasa N.S, kes andis talle teada, et kostja oli temale helistanud ja väitnud, et hagejal ja M.Ol on intiimsuhe ning et M.S on hageja poeg; kostja survestas N.S-i tegema DNA-testi M.S isaduse tõestamiseks, N.S olevat selle peale vastanud, et tema jaoks ta seda testi tegema ei hakka. Seoses nimetatud telefonikõnes väidetavalt avaldatuga kuulas kohus tunnistajana üle N.S, kelle ütluste (dtl 529-531) kohaselt helistas kostja talle ning küsis, kas tunnistaja on teadlik, et M.O ja hageja suhtlesid rohkem kui sõpradena; et tegelikult M.S ei ole mitte tunnistaja, vaid hageja poeg; ning mainis ka DNA testi tegemise võimalust.

13.Kohus leiab, et asjaolu, et kostja oli avaldanud N.S-ile kahtlust, et tema ja M.O ühise lapse isa on tegelikult hageja, ei ole piisav järeldamaks, et kuna M.Ole saadetud anonüümkirjas oli M.Ole samuti ette heidetud abieluvälise lapse saamist, siis anonüümkirja pidi koostama või koostada 7 laskma kostja, veel enam, et kõik hageja viidatud anonüümkirjad on saatnud kostja. Kohus ei nõustu ka, et kirjades oli esitatud selliseid andmeid, mida sai teada ainult kostja. Kõik hageja poolt esiletoodu, sh teda esindanud advokaadi isik ning asjaolu K.S tunnistajana ülekuulamise kohta, samuti poolte kooselu kestus, sai lisaks mõlemale poolele teada olla ka mistahes nende lähikondsele isikule, kellele nad võisid olla oma asjadest rääkinud. Hageja endine abikaasa T.P on oma 17.09.2020 e-kirjas (dtl 321-322) märkinud suhtest hagejaga, et „Ainult siis oli okei mu töölkäimine kui ma Q.N parteiliinipidi ministreid nõustasin. Neil kordadel kui mujal tööl käisin, saatis sinna absurdseid anonüümkirju, anonüümkirju ka koju.“ T.P on ka oma seletuses (dtl 318320) hagejale ette heitnud anonüümkirjade saatmist. Nimetatu ei viita sellele, et anonüümkirjade probleem poolte lähikonnas oleks seostatav ainult kostja isikuga. Hageja on märkinud, et kõigi anonüümkirjade ülesehitus ja nendes esitatud süüdistused on stiililt samasugused, kuid tõendatud ei ole, et vastav ülesehitus ja stiil oleksid omased kostjale. Kohus ei nõustu hageja väitega, et anonüümkirjade stiil oleks selgelt samasugune nagu on kostja 14.05.2022 e-kirjas (dtl 78, tõlge dtl 79-81). 14.05.2022 e-kiri on erinevalt anonüümkirjadest venekeelne, st teavet selle kohta, kuidas kostja ennast eesti keeles kirjalikult väljendab, ei sisalda. Midagi stiililiselt eripärast, mis korduks samuti anonüümkirjades, ei nähtu kohtu hinnangul ka kostja 04.08.2022 e-kirjast (dtl 82). Ainuüksi asjaolust, et nii kostja e-kirjad kui anonüümkirjad sisaldavad hageja suhtes süüdistavad tooni või et mõlemates on esitatud (erineva sisuga) nõudmisi, ei ole võimalik tuletada, et anonüümkirjad kirjutas kostja. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saatnud hageja kohta laimava sisuga anonüümkirju.

14.Kohus leiab, et tõendatud ei ole ka hageja väide, et kostja oleks poolte ühisest kodust välja kolides võtnud ära kappi peidetud sularaha 50 000 eurot, mis kuulus hagejale. Väited seoses pärast kodust lahkumist tehtud kulutuste ulatuste ning selleks kasutatud vahendite päritoluga on oletuslikud.

Sularaha olemasolu tõendamiseks esitas hageja C.N 14.03.2019 testamendi (dtl 41), milles sisalduvad ka kinnitused, et C.N annab üle ja hageja võtab vastu C.N elu jooksul kogutud säästud sularahas 275 000 eurot, kuid teavet hagejal 2022.a.-l. olnud sularaha ja selle hoidmise kohta tõend ei sisalda. Seetõttu ei ole ka asjassepuutuvad kostja tõendid, millega kostja soovis tõendada, et hagejal tegelikult väidetud ulatuses sularaha ei olnudki, C.N talle 275 000 eurot tegelikult üle ei andnud, so tunnistajate ülekuulamise protokollid (dtl 246-254, dtl 255-265), SKA vastus (dtl 267275). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.

15.Hageja on kostjale ette heitnud, et kostja süüdistas 17.10.2022 alusetult hageja tuttavat N.Gi hageja ülesandel kostja sõiduki pildistamises, mistõttu hageja oli sunnitud oma tuttava ees vabandama.

Esitatud N.Gi e-kirja (dtl 42) kohaselt 17.10.2022 kostja pöördus N.Gi poole nende ühises töökohas XXX ja ütles talle, et N.G lõpetaks tema jälgimise ja tema auto pildistamise ja hagejale piltide saatmise; kostjale olevat öelnud, et N.G pildistab, kostja tütar. Kohus leiab, et nimetatu endast hageja suhtes jämeda tänamatuse väljendamist kujutada ei saa. Kui kostja arvas, et N.G on tema autot pildistanud ja hagejale pilte saatnud, siis ei ole N.Gi poole pöördumine vastava tegevuse lõpetamise nõudega objektiivselt hukkamõistetavaks tegevuseks.

16.Hageja on kostjale ette heitnud ka 14.05.2022 ja 04.08.2022 e-kirjades (vastavalt dtl 78, tõlge dtl 79-81 ja dtl 82) avaldatut. Nähtuvalt e-kirjadest sisaldavad need valdavalt emotsionaalses toonis etteheiteid hagejale seoses lõppenud kooseluga ning ühise lapsega suhtlemisega, kohati ebaviisakaid väljendusi. Kostja on esitanud omalt poolt hageja saadetud kirju kostjale (al dtl 323), kostja leiab, et hageja saadetud kirjad olid kostja omadest solvavamad. Nähtuvalt esitatust on ka hageja kirjad kostjale koostatud emotsionaalses, kohati ebaviisakas, ironiseerivas, toonis ning sisaldavad erinevaid etteheiteid.

17.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et poolte omavahelised suhted on seoses pikaajalise kooselu purunemise ning ühise lapsega seotud erimeelsustega halvad, ei ole piisav kostjale jämeda tänamatuse ette heitmiseks seoses aastaid varem sõlmitud kinkelepinguga. Emotsionaalses toonis, ka objektiivselt põhjendamatute ja ebaviisakate avalduste tegemine nt tülitsemise käigus ei ole lähisuhetes tavapäratu ka juhul, kui suhe üldiselt konfliktne ei ole. Iga üksikut sellist avaldust kohtu hinnangul mõistlikult jämeda tänamatuse väljenduseks pidada ei saa.

8 18. Hageja on leidnud, et kostja on olnud jämedalt tänamatu ka seeläbi, et avaldas ülalviidatud telefonikõnes N.S-ile väljamõeldud ja laimavaid väiteid hageja ja M.O kohta, X tõttu hageja oli sunnitud oma sõprade ees vabandama. Kohus leiab, et kui kostja arvas, et hagejal ja M.Ol on suhe, millest on sündinud ka laps, siis iseenesest sellise kahtluse avaldamine objektiivselt hukkamõistetav ei ole. Kohus leiab ka, et tunnistaja ütlused selle kohta, kuidas tunnistajal ei ole kunagi tekkinud sellist muljet, et hageja ja M.O vahel võiks olla midagi enamat, ei tähenda, et sellist ettekujutust ei võinud tekkida kostjal.

19.Hageja leiab, et kostja on olnud jämedalt tänamatu veel seeläbi, et kostja rikkus 12.05.2022 06.03.2023 ühise lapse ülalpidamise kohustust ning põhjustas lapsele hingelisi üleelamisi sellega, et ta kolis kodust välja ilma lapseta. Nähtuvalt kohtule esitatud Harju Maakohtu 27.05.2024 otsusest tsiviilasjas XXX (dtl 277-282) vaieldi ülalpidamisnõudes esitatud hagi raames eelkõige ülalpidamiskohustuse ulatuse üle ning seoses sellega, kas kostja on andnud ülalpidamist vahetult eluaseme tagamisega olukorras, kus eluase kuulub kostjale, kuid sellel lasub hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Kohus leiab, et ülalpidamisnõudele sisuliste vastuväidete esitamine iseenesest endast jämeda tänamatuse avaldamist ei kujuta, isegi olukorras, kus kohus asub asja lahendamisel seisukohale, et vastuväited ei olnud põhjendatud. Hageja on välja toonud, et tema eesmärgiks kinkelepingu sõlmimisel oli ühisele lapsele elukoha tagamine. Vastavat kostja ülalpidamisnõudele esitatud vastuväited ei puuduta. Kohus leiab, et pooltel tekkinud erimeelsused seoses lapsega suhtlemise korraldusega 07.10.2013 kinkelepinguga ei seondu ning seoses vastavaga endast jämeda tänamatuse avaldamist kujutada ei saa, poolte seonduvalt esitatud tõendeid kohus ei hinda.

20.Hageja on kostjale ette heitnud veel ühise lapse raha omastamist. Kohtule on esitatud konto väljavõte (dtl 232-233), millest nähtuvalt on perioodil 30.03.2022-05.05.2022 tehtud lapse kontolt ülekandeid kostja kontole kogusummas 22 000 eurot. Kostja väitel tema asjassepuutuvaid ülekandeid ei teinud, kostja internetipangale oli ligipääs hagejal. Kostja on esitanud notariaalse volikirja (dtl 285-287), millest nähtuvalt kostja oli 20.03.2019 andnud hagejale üldvolituse tema esindamiseks kõigi tehingute ja toimingute tegemisel, sh krediidiasutustes kontode käsutamise õigus ning õigus võtta vastu internetipanga turvaelemente (p 7). Kostja tühistas volikirja 12.05.2022 avaldusega (dtl 290). Kohus leiab, et kui lapse kontole oli internetipangas juurdepääs läbi kostja konto, siis olukorras, kus kostja konto käsutamise õigus oli lisaks kostjale ka hagejal, ei tõenda ainult ülekannete tegemise fakt, et ülekanded tegi kostja. Ka juhul, kui oleks tõendatud, et ülekanded tegi kostja, ei piisa ainult ülekannete tegemise faktist tuvastamaks, et vastavaga tekitati lapsele kahju. Hageja on välja toonud, et osaliselt kandis kostja raha hilisemalt hageja kontole.

Lapse vara valitsemise õigus on lapsevanematena nii hagejal kui kostjal. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostjale etteheidetav lapse vara enda kasuks pööramine.

21.Hageja on välja toonud, et kostja on avaldanud tema kohta laimavaid väiteid tsiviilasja XXX raames (so suhtluskorra vaidlus). Kohtule on esitatud kostja menetlusdokument nimetatud asjas (dtl 396-399), X p-s 2.2.2 on märgitud, et kostja on hagejapoolse pikaajalise vaimse ja füüsilise vägivalla ohver, edasiselt on hagejale ette heidetud lapse väärkohtlemist, mis seisneb kostjast võõrandamises. Samas asjas toimunud ärakuulamise protokollist (dtl 401-412) nähtuvalt täpsustas kostja esindaja ärakuulamisel, et väide füüsilisest vägivallast oli temapoolne eksimus. Kohus leiab, et esitatust nähtuvalt ei ole kostjale etteheidetav hageja suhtes teadlikult valeväite esitamine. Kostja ei ole tuginenud tsiviilasjas XXX füüsilise vägivalla etteheitele, vastav viidatud menetlusdokumendis sisaldunud väide on parandatud. Väited seoses vaimse vägivalla või lapsest võõrandamisega kujutavad endast sisuliselt hinnanguid, mis kajastavad seda, kuidas kostja oma peresuhetes toimunut tajus. Kohus leiab, et vastav 07.10.2013 kinkelepinguga ei seondu ning kostja väited seoses vastavaga endast jämeda tänamatuse avaldamist kujutada ei saa.

22.Kohus asub seisukohale, et hageja etteheited kostjale seoses jämeda tänamatuse üles näitamisega põhjendatud ei ole. Kostja ei ole olnud hageja või tema lähedase suhtes jämedalt tänamatu.

Seetõttu ei tekkinud hagejal ka õigust kinkelepingust taganemiseks ning vastavad tahteavaldused 9 olid toimeta. Kuivõrd hageja kinkelepingust kehtivalt taganenud ei ole, puudub hagejal nõue kinkelepingu alusel saadu tagastamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata.

23.Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus seoses hagi rahuldamata jätmisega 13.12.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Menetluskulud 24. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

25.Kostja esitatu (dtl 481-483, 516-517, 522-523) kohaselt tekkis tal kokku kulu 4 833,33 eurot, so kulu lepingulisele esindajale.

26.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

27.Kostja on esitanud rongipiletid (dtl 500), X kohaselt tekkis esindajal kulu seoses 15.04.2025 kohtuistungile sõitmisega 36 eurot.

28.Kostja väljatoodu kohaselt osutati talle õigusteenust hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, detailne toimingute loend on toodud õigusteenuse arvete spetsifikatsioonides (dtl 485, 487, 489, 491, 493, 495, 497, 499) ning dtl 517 ja 522.

29.Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud määruskaebuse 13.12.2023 hagi tagamise määrusele, põhjendatud ei ole seoses vastavaga märgitud ajakulu 30 minutit, so 84 eurot (70 eur + km). Mõistlikult vajalikuks ei olnud kohtu hinnangul kulutada hageja menetluskuludele vastamiseks enam kui pool tundi (28.05.2025 toiming), vastavale märgitud ajakulu on 1,5 tundi, kulu on kohtu hinnangul põhjendamatu ühe tunni ulatuses, so 170,8 eurot (sh km). Ülejäänud kostja märgitud toimingute osas leiab kohus, et need on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Kohus ei nõustu hagejaga, et põhjendamatud olid toimingud seoses taotluse esitamisega hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks, sest taotlus jäi rahuldamata. Tegemist ei olnud ilmselt põhjendamatu, korduva vms taotlusega.

30.Kohus leiab, et tasu 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu ei ületa. Kostjale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 4 578,53 eurot (4833,33 - 84 - 170,8), X kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja hagejalt.

31.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 10

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.