) § 94 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. U.S on kirjeldanud P.Y eostamise asjaolusid ning Y.Y ei eita, et on lapse isa. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 15E-GE1405 saab Y.Y 99,99997% tõenäosusega olla P.Y bioloogiline isa. Seega leidis maakohus, et eelpoolnimetatud ekspertiisiakt 2 2-15-8616 ning hageja seadusliku esindaja poolt esitatud asjaolud, mis annavad aluse eeldada lapse põlvnemist kostjast ning milliseid asjaolusid ei ole kostja ümber lükanud, annavad seadusliku aluse tuvastada P.Y põlvnemine Y.Y-st .
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt
p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt
lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuna kostja ei ole lapse eostamist soovinud, ei pea ta õigeks, et tal oleks mingeid moraalseid ja materiaalseid kohustusi lapse ees. Kostja väidab ka, et hageja esindaja sooritas seksuaalvägivalla tema suhtes, kuid tõendeid kostja oma väidete kinnituseks esitanud ei ole ning hageja esindaja ei ole neid omaks võtnud. Seega puuduvad tõendid, mis annaksid õiguse kohustatud isiku, s.o kostja, vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest. Poolte vastastikused süüdistused teise poole moraalituse kohta jätab kohus alaealise lapse huvidest lähtudes tähelepanuta. Perekonnaseaduse (
) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2015 on 195 eurot ja alates 01.01.2016 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja elatist
lg-s 1 sätestatud määras.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla
Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks P.Y-le veel 2 alaealist last abielust Z-ga. Samas on kostja kinnitanud, et tema abikaasa koos lastega elab Eestis, abikaasa ei tööta. Kostja ise elab Soomes, on registreeritud töötu, kes enda sõnul peab töötu abirahadest (88 eurot päev, maha arvestada maksud 25%) üleval ka oma Eesti peret. Eeltoodust nähtub kostja ja tema praeguse pere materiaalsed võimalused elada kahes riigis ja mitte töötada olukorras, kus kostja on töövõimeline. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1118-12 (p 15) on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustustest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama
lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega leidis maakohus, et kuigi kostjal on veel lapsi, puudub alus elatise vähendamiseks alla 3 2-15-8616 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõuded on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Maakohus leidis, et
MS § 143 p 1 alusel DNA eksperiisitasu 171 eurot, mis tuleb eeltoodust lähtudes jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada kaevatava otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses leidis kostja, et maakohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega. Kuna hageja väited on vastuolulised, seega on hageja esindaja ütlused ebausaldusväärsed. Hageja esindaja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid, et hageja esindaja oleks korduvalt pöördunud kostja poole isaduse tuvastamiseks. Peale DNA testi tulemusi esitas kostja kohtule omapoolse seisukoha. Maakohus ei andnud sellele seisukohale hinnangut ning jättis põhjendamatult arvestamata kostja ütlused. Kohtu seisukoht ja põhjendused, et Y.Y ei ole eitanud P.Y isadust on väär. Kuigi ekspertiisiakt nr 15E-GE1405 kohaselt saab järeldada, et P.Y on eostatud Y.Y spermatosoididest ei tähenda see seda, et Y.Y oleks eostanud P.Y vabatahtlikult. Seega lapse eostamine ei ole toimunud poolte vastastikusel nõusolekul. Kohus jättis analüüsimata hageja vastuse kostja seisukoha kohta, mis iseloomustab selgelt hageja esindaja vaenulikku hoiakut kostja suhtes. Kohus jättis ka väljaselgitamata, hageja esindaja motiivid, miks ta üldse hageja sünnitas, olles eelnevalt juba 3 lapse ema ja kostjast lahutatud 5 aastat ning teades, et kostjal on uus pere. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja seetõttu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 11.04.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja vaidlustanud vaid maakohtu otsust osas, millega maakohus tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Vastates apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses kordab kostja juba maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus hinnangu andnud. 4 2-15-8616 Perekonnaseadusest ei tulene, et vaid poolte eelneval kokkuleppel eostatud laste suhtes on võimalik tuvastada põlvnemist. Hageja esindaja on usutavalt toonud esile asjaolud, mille kohaselt ta 2004.a suvel elas koos kostjaga Soomes ühisel elamispinnal ja magasid koos. Kaasas olid ka hageja esindaja ja kostja ühised lapsed (t.l. 76). Sama on kinnitanud poolte ühine laps C (t.l.79). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja küll väidab, et hageja esindaja sooritas seksuaalvägivalla tema suhtes, kuid tõendeid kostja oma väidete kinnituseks esitanud ei ole ning hageja esindaja ei ole neid omaks võtnud. Seega puuduvad tõendid, mis annaksid õiguse kohustatud isiku, s.o kostja, vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest. Asjaolu, et kostja hageja esindajaga rohkem lapsi ei soovinud, ei välista põlvnemise tuvastamist ega vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest. Ülaltoodu alusel ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja esindaja ei ole menetluskulude kindlaksmääramiseks taotlust esitanud. Allkirjastatud digitaalselt: Reet Allikvere Margo Klaar Ulvi Loonurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.