← Eesti

2-24-18072/13

Obsah (12)§ 113§ 101§ 208§ 220§ 223§ 218§ 217§ 2171§ 221§ 190§ 115§ 127

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-18072 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2026, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi V.H hagi OÜ Narva Autoturg vastu lepingu järgi

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Hageja II palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot ja viivise põhinõudelt (5000 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja I 01.10.2024 kostjalt sõiduki Volvo XC90 (reg-nr XXX) hinnaga 2600 eurot. Hageja I õde hageja II sõitis autoga pühapäeval (06.10.2024), et minna esmaspäeval tehnoülevaatusele. Auto süttis sõidu ajal põlema. Hageja II pääses, kuid sõiduk hävis. Sõiduki müümisel väitis kostja, et see on töökorras ja sõidukõlbulik ega vaja investeeringuid. Ekspertiisi järgi põhjustas põlengu sõiduki mootoriruumi paiskunud kütuseaurude süttimine, mis tekkis neljanda silindri kütusepihusti ebaõigest kinnitamisest. Sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ja tehnonõuetele ning sõidukil ei olnud keskmist kvaliteeti. Kahju ja kostja tegevus on põhjuslikus seoses. Hageja I kandis kahju, sest ta maksis ekspertiisi eest 300 eurot. Ekspertiis oli vajalik süttimise põhjuse tuvastamiseks. Hageja I soovib tagasi saada ostuhinda ja ekspertiisikulu. Hageja I taganes hagiavalduses müügilepingust. Hageja II oli sõidukis, kui see põlema süttis. Hageja II on sõiduki põlema süttimisest hirmunud ning kogu kogemus põhjustas ohu tema elule ja tervisele ning stressi ja kannatusi. Hageja II kardab pärast juhtunud autoga sõita. Hageja II hindab mittevaraliseks kahjuks 5000 eurot. Kostja ei rahuldanud hagejate nõudeid kohtuväliselt. 2. Kostja ei vastanud hagile. 3. Asjas toimus 13.02.2026 istung, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus määras hagejale II täiendavad tähtajad selgituste ja tõendite esitamiseks. 4. Hageja II teatas 16.02.2026. a kirjalikus avalduses, et loobub mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõudest. 2

(5)2-24-18072 KOHTU PÕHJENDUSED I
  1. Hageja II on esitanud avalduse mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõudest loobumiseks.
  2. Kohus ei ole hageja II nõuet lahendanud, mistõttu võib hageja II nõudest loobuda. Kohus ei pea vajalikuks küsida kostjalt seisukohta nõudest loobumise kohta TsMS § 429 lg 3 alusel. Kohus määras 13.02.
  3. a istungil tähtajad avaldustele vastamiseks, mistõttu oli kostjal võimalus omapoolne seisukoht esitada. Kostjal ei saa olla menetluskulusid, sest ta ei osalenud menetluses. Kohus võtab hageja II nõudest loobumise vastu ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Hagist loobumise vastuvõtmine ei riku olulist avalikku huvi (TsMS § 429 lg 4).
  4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja II uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise vastuvõtmisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti (vt TsMS § 432). Kohus lahendab menetluskuludega seotud taotlused allpool. II
  5. Hageja I hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  6. Hageja I nõuab kostjalt sõiduki ostuhinda 2900 eurot ja ekspertiisi tegemise eest tasutud 300 euro hüvitamist. Hageja tugineb sellele, et tema ja kostja vahel oli müügileping ning kostja rikkus lepingut, müües talle lepingutingimustele mittevastava asja. Hageja taganes lepingust hagiavalduses ja soovib lepingu tagasitäitmist. Hageja nõue ostuhinna tagastamiseks võib rahuldamisele kuuluda

§ 101

lg 1 p 4 ja § 189 lg 1 alusel, ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise nõude aluseks on

§ 101

lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 ja viivisenõude aluseks § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg

  2. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on hagis välja toodud asjaolud lepingu sõlmimise (aeg, vorm), lepingutingimuste (eraldi kokku ei lepitud), sõiduki üleandmise, ostuhinna tasumise, sõiduki seisukorra ja põlengu põhjuse kohta omaks võtnud. Kohus järeldab hagis esile toodud ja kostja omaks võetud asjaoludest, et poolte vahel oli kehtiv müügileping, täpsemalt tarbijalemüügileping

§ 208lg-te 1 ja 4 mõistes.

Tehing ei seondu hageja majandus- ja kutsetegevusega, samas kui kostja sõlmis tehingu majandusja kutsetegevuses. 11. Lepingust taganemiseks ja lepingu tagasitäitmiseks peavad olema täidetud taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Vastaspoolele peab olema esitatud taganemisavaldus (

§ 220

lg 1, § 223 lg-d 3 ja 6, § 188 lg 1), kostja peab olema lepingut oluliselt rikkunud (

§ 223

lg-d 1 ja 5) ja kostja peab selle eest vastutama (

§ 218

). Müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega). Tarbijalemüügi puhul sätestab

§ 217

1 lg 3 objektiivsed vastavusnõuded.

§ 2171

lg 3 p 2 järgi peab asi olema muu hulgas seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ning arvestades müüja enda poolt või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute, sealhulgas tootja poolt asja suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või märgistusel.

§ 2171 lg 5 järgi on vastupidavus asja võime säilitada tavapärase kasutamise korral oma funktsioonid ja toimivus. Müüja vastutab 3

(5)2-24-18072 müüdud asja puuduse eest eelkõige, kui puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218lg 1, § 214).

Seejuures eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et ühe aasta jooksul asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (

§ 218

lg 22), sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale kahe kuu jooksul või oli põhjus teha seda hiljem (

§ 220

–221), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221

lg 1 p 2) (vt mh RKTKo 14.03.2019, 2-17-1937, p 16; 30.09.2015, 3-21-100-15, p 21; RKTKo 30.05.2013, 3-2-1-34-13, p 14; 08.02.2012, 3-2-1-156-11, p 19). 12. Kostja andis lepingu alusel hagejale sõiduki Volvo XC90 (reg-nr XXX) ja hageja maksis selle eest 2600 eurot. Pooled lepingutingimustes eraldi kokku ei leppinud. Seega pidi müüdud ese olema

§ 2171

lg 3 p 2 järgi sellelt tavaliselt oodatava vastupidavusega, mida tarbija võib mõistlikult oodata. Praegusel juhul süttis sõiduk viiendal päeval pärast selle üleandmist põlema ja hävis. Hageja esitatud ekspertiisi järgi oli neljanda silindri kütusepihusti kinnitatud ebaõigesti, mille tõttu paiskusid sõiduki mootoriruumi kütuseaurud ja sõiduk süttis. Kohtu hinnangul selline sõiduk

§ 2171 lg 3 p-s 2 sätestatud tingimustele ei vasta.

2600 eurot maksva sõiduauto puhul võib eeldada, et see on sõidukõlbulik pärast selle üleandmist veel mõnda aega. Tegemist on varjatud puudusega, mida tavainimene ei saanud ülevaatamisel kindlaks teha. Isegi kui tegemist oli kasutatud sõidukiga, võib eeldada, et tehniline seisukord on selline, et see ei sütti põlema. Ühtlasi oli sõiduki seisukord oluliselt halvem sellest, mida võis ostja arvestades sõiduki vanust ja müügihinda mõistlikult oodata. Tegemist on ka tõsise mittevastavusega

§ 223lg 1 p 4 ja lg 5 tähenduses.

Sõidukit ei olnud selle hävimise tõttu võimalik enam taastada. 13. Kostja vastutab mittevastavuse eest. Võib eeldada, et puudus oli olemas lepingu sõlmimise ajal (

§ 218lg 22).

Sõiduk anti üle 01.10.2024 ja süttis põlema 06.10.2024. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis osutaks, et puuduse oleks põhjustanud hageja I. Hagejal I on õigus lepingust taganeda puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega määramata

§ 223lg 3 alusel, sest tegemist on tõsise mittevastavusega.

  1. Hageja teavitas kostjat mittevastavusest 08.10.2024 ning tegi taganemisavalduse hagiavalduses 28.11.
  2. Hageja on lepingust kehtivalt

§ 220lg-t 1 arvestades taganenud.

Hageja ostuhinna tagastamise nõue 2600 eurot on seega põhjendatud. Hageja I ei pea saadut

§ 190lg 1 p 3 arvestades kostjale välja andma.

15. Kohus leiab, et

§ 115

lg 1 ja § 128 lg 3 alusel on põhjendatud hageja kahju hüvitamise nõue ekspertiisikulude saamiseks. Hageja kulutused on põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega. Kahju on

§ 127lg-s 2 nimetatud eesmärgiga hõlmatud.

16. Hageja on nõudnud ka viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kohus saab kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni lahendi tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudelt kuni nõude tasumiseni (TsMS § 367). Viivise nõue on põhjendatud (

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1).

Kostja on olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Kostja ei rahuldanud hageja nõuet kohtuväliselt. Viivis põhinõudelt (2900 eurot) seadusjärgses määras on ajavahemiku 28.11.2024 kuni 27.03.2026 eest viivisekalkulaatori järgi 411,09 eurot. Kohus mõistab TsMS § 367 järgi kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhinõudelt otsuse tegemisele järgnevast päevast seadusjärgses määras kuni põhinõude (2900 eurot) täitmiseni. 4

(5)2-24-18072
  1. Kohus muudab TsMS § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hinda, sest on selle valesti määranud. Tegemist ei ole hagejate ühise nõudega kostja vastu, mille puhul määratakse hagihind nõude väärtuse järgi (TsMS § 134 lg 2). Hagejad on kostja vastu esitanud erinevad nõuded erineval alusel, mille puhul tuleb hagihinda arvestada kummagi hageja puhul eraldi (RKTKo 05.01.2011, 3-2-1-116-10, p 49). Hageja I puhul on TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi hagihind koos ühe aasta eest arvestatud viivisega 3258,29 eurot (2900 + 358,29 = 3258,29). Hageja II puhul on TsMS § 132 lg 2 alusel hagi hind 5617,74 eurot (5000 + 617,74 = 5617,74). III
  2. Kohus jätab hageja II nõuete menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja II kanda. Kohtu hinnangul on hageja II osa lepingulise esindaja kuludest 35%, s.o 3,5 tundi ja 525 eurot (1500 x 0,35 = 525), ja hageja I osa 65%, s.o 6,5 tundi ja 975 eurot (1500 x 0,65 = 975). Hageja II menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostjal ei ole hageja II nõudega seonduvalt menetluskulusid, sest ta ei ole menetluses osalenud.
  3. Kohus tagastab nõudest loobumise tõttu hagejale II osa riigilõivust. Hagejad tasusid hagihinda arvestades riigilõivu nõutust vähem, mistõttu teeb kohus riigilõivuga tasaarvestuse. Hageja I oleks pidanud maksma riigilõivu 385 eurot ja hageja II 560 eurot. Hagejad maksid riigilõivu 700 eurot. Kohus loeb hageja I eest riigilõivu tasutuks 385 euro ulatuses ja hageja II eest 315 euro ulatuses. Hagist loobumise tõttu peab hageja II olema maksnud riigilõivu 280 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale II ülejääva 35 eurot (315 - 280 = 35).
  4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja I menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sh riigilõiv ja lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 144 p 1).
  5. Hageja I menetluskulud on riigilõiv 385 eurot ja tema osa lepingulise esindaja kuludest 975 eurot (koos käibemaksuga) (1500 x 0,65 = 975). Hageja I esindaja toimingute tegemisele kulunud aeg on 6,5 tundi ja esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud tingimustele ning on esitanud TsMS § 176 lg-le 5 vastava kinnituse. Tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega võib TsMS § 175 lg 1 mõistes pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Tunnihinda ei saa pidada ülemääraseks. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista menetluskulu 1360 eurot (385 + 975 = 1360).
  6. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.