Obsah (9)

§ 31§ 1§ 86§ 33§ 39§ 150§ 35§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Konsultant Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Kai Härmand Melmariin Salumäe 30.03.2026, Tallinn 2-25-22650 Menetlusosalised ja nende V

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

1. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku osakapital on 2 500 eurot, kuid on asutatud sissemakset tegemata. Võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik on olnud alates 2 asutamisest N P (isikukood xxx), kes on ka tegelik kasusaaja. Võlgniku juhatuse liige menetluse käigus ajutise halduriga koostööd ei teinud. AS SEB Pank selgitusel on võlgniku kontod suletud 02.12.2025 panga algatusel ning kontode sulgemise ajal oli kontodel kokku 2 303,48 eurot, mis on hoiustatud pangasisesel raamatupidamislikul vahekontol. SEB kontolt võib järeldada, et võlgnikul on Wise konto, mida on kasutatud alates 2025.a veebruarist. Muud vara võlgnikul ei ole. Äriregistri järgi ei kuulu võlgnikule äriühingute osasid, puuduvad andmed sõidukite või väikelaevade samuti kinnisasjade kohta. Võlgniku nimele on registreeritud domeen sinu24.ee, kuid ajutise halduri hinnangul ei oma domeen rahalist väärtust. Võlgnikul võib olla nõue asutaja vastu sissemakse tasumiseks. 2024.a majandusaasta aruandes (lisa 11) kajastuvad nõuded ja ettemaksed kokku summas 199 657 eurot ning varud väärtuses 368 918 eurot. Võlgnikul on rahalisi vahendeid kokku 2 303,48 eurot.
2. Võlgniku suhtes toimub täitemenetlus xxx, kus sissenõudja on xxx (tegelikult xxx) ja nõude jääk 1 508,21 eurot. Täitemenetlus on algatatud 03.12.2025, aluseks on 26.11.2025 kohtulahend tsiviilasjas 2-25-xxx ning täitemenetluse kulud on kokku 489,80 eurot. Samuti toimub võlgniku suhtes üks inkassomenetlus.
3. Võlgniku SEB Pank kontodelt nähtub, et alates 19.02.2021 kandis N P võlgniku kontole kokku 18 430 eurot ning võlgniku kontolt on talle kantud 259 580 eurot (ei hõlma makseid, kus oli viide palgale). Sularaha pandi viimasel viiel aastal kontole 93 690 eurot, sularaha on välja võetud 479 975 eurot.
4. Pärast eeldatavat võlgniku tegevuse lõpetamist ja vara võõrandamist septembris 2025 on võlgniku kontolt tehtud ebatavalisi ülekandeid: 1) xxx OÜ-le on kantud 25.0903.10.2025 126 673 eurot selgitusega „leping M7/1“. Enne seda ei ole nimetatud äriühingule ega tema poolt ülekandeid tehtud. 2) xxx OÜ-le on kantud 25.09.202508.10.2025 178 799 eurot selgitusega „leping VT1-402“. Ka sellele äriühingule või tema poolt ei ole varasemalt ülekandeid tehtud. Tegingud võivad olla tagasivõidetavad.
5. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2025.a oktoobri lõpuks. Selleks ajaks oli muutunud sissenõutavaks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudest 72 554,81 eurot, mis on siiani tasumata. Ka xxx esitas võlgnikule esimese nõude oktoobris. Ajutise halduri hinnangul võib olla pankroti põhjuseks raske juhtimisviga või kuritegu.
6. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Kristjan Aava (

§ 31lg 6 esimene lause).

12. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

13. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 86lg 1, § 90).

Samuti on võlgniku juhatuse liige kohustatud esitama haldurile nõutud dokumendid äriühingu majandustegevuse kohta. 14. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 3 15. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 1,2 ja lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

16.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

17. Ajutine haldur palub määrata tasu suuruseks 2569,40 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur palub määrata, et ajutise halduri tasule lisandub käibemaks ning tasu makstakse välja Advokaadibüroole Palmits & Partnerid, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 177,20 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 18.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 2569,40 eurot koos käibemaksuga (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

1. Võlausaldaja tasus 23.12.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 5000 eurot. Seega makstakse ajutise halduri tasus välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Võlausaldaja menetluskulud
2. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (

§ 150lg 1 p 1).

Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks

§ 150lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

1. Võlausaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 2638,77 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2113,12 eurot (käibemaksuta) ning tegevuskulu 105,65 eurot. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid võlausaldaja menetluskuludele, kuid kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete 4 kohaselt (TsMS § 174 lg 8), s.o hindab nende põhjendatust sõltumata võlgniku vastuväidete puudumisest.
2. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.
3. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlausaldajal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja võlausaldajale õigusteenust 8,45 tundi keskmise tunnitasuga 230 eurot, millel lisanud 5 % bürookulusid, kokku 2218,77 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks: kõik kirjeldatud toimingud olid vajalikud ning lepinguline esindaja ei kulutanud nende toimingute tegemisele ebamõistlikult palju aega. Ka lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud.
4. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 2638,77 eurot.
5. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt

§-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12). (allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand kohtunik 5