← Eesti

2-16-10942/18

Obsah (8)§ 623§ 619§ 620§ 356§ 171§ 174§ 177§ 625

Tsiviilasi nr: 2-16-10942 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-10942 Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2017, Tallinn Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtukoosseis Tsiv

§ 623

lg 4 ja 194 lg 1 alusel on avalduse lisatud Saksamaa Commerzbank AG tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantii Ilotrükk OÜ kasuks summas 208 000 eurot, mis moodustab 120% kohtuotsusega avaldaja kasuks väljamõistetud põhisummast. Maakohtu määrus

  1. Harju Maakohus võttis 17.08.2016 määrusega avalduse menetlusse, rahuldas avalduse ning tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Würzburgi Maakohtu (Landgericht Würzburg) 11.02.2016 kohtuotsuse asjas nr 1 HK O 2397/14, millega mõistetakse Ilotrükk OÜlt Koenig & Bauer AG kasuks välja 172 974,08 eurot (osasumma, mille moodustab Euroopa maksekäsu nõuete ID 5, ID 7, ID 9, ID 11, ID 13, 1D 14 summa ELi hoiatusasjas 1981-14-8) koos intressidega 8 protsendi-punkti üle baasintressimäära (ID 5): osasummast 7773,27 eurot alates 22.juulist 2013, (ID 7): osasummast 7773,27 eurot alates 22.augustist 2013, (ID 9): osasummast 7773,27 eurot alates 22.septembrist 2013, (ID 11): osasummast 7773,27 eurot alates 22.oktoobrist 2013, (ID 13, 14): osasummast 141 881,00 eurot alates 22.novembrist
  2. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning määras, et avaldajal on õigus 2
  6. esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Määruse põhjenduste kohaselt kohaldatakse

§ 619

lg 1 p 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis käesolevas seadustiku sätestatud üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/

  1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012,
  2. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikkel 66 lg 1 kohaselt käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes
  3. jaanuaril 2015 või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes. Käesolevas asjas taotleb avaldaja kohtulahendi tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist lahendi suhtes, mille menetlus on algatatud
  4. Seega kuulub kohaldamisele määrus (EÜ) nr 44/2001 (edaspidi Brüsseli I määrus). Brüsseli I määruse artikkel 38 lg 1 kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Brüsseli I määruse artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Brüsseli I määruse artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades Brüsseli I määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on Brüsseli I määruse artiklis 54 sätestatud nõuetekohaselt täidetud tunnistuse välja andnud 19.04.2016, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele kostja/puudutatud isiku suhtes. Kohtuotsuse tunnustamata jätmise asjaolusid ei esine. Määruskaebus
  5. Puudutatud isik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata; alternatiivselt peatada menetlus kuni vahekohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni; menetluskulud jätta vastustaja kanda ja temalt välja mõista.
  6. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik on kohtuotsusest tuleneva vastustaja nõude tasaarvestanud määruskaebuse esitaja nõudega VÕS § 197 lg 1 alusel.
  7. Lisaks 24.11.2010 müügilepingule sõlmiti määruskaebuse esitaja ja vastustaja vahel 12.09.2011 ka teine trükimasina müügileping, mille ese oli puudustega. Kuna vastustaja puuduseid ei kõrvaldanud, taganes määruskaebuse esitaja 12.09.2011 müügilepingust ja nõudis tasutud summa 374 683,64 eurot tagastamist. Kuna vastustaja tasutud summasid ei tagastanud, esitas määruskaebuse esitaja vastustajale nõuete tasaarvestuse avalduse. 12.09.2011 müügilepingust taganemisest tuleneva makstud summade tagastamise nõude osas on Saksa Vahekohtu 3 Instituudis (Deutsche Institution für Schiedsgerichtsbarkeit e.V) vahekohtumenetlus nr DIS-SV-KR-608-/
  8. käimas Würzburgi Maakohus jättis poolte nõuded teineteise vastu tasaarvestamata, kuna määruskaebuse esitaja nõude lahendamiseks on kokku lepitud vahekohtualluvus. Ka Würzburgi Maakohus on kohtuotsuses määruskaebuse esitaja tasaarvestuse avalduse kohta leidnud, et lepingutes sisalduv tasaarvestuse keeld ei ole üldjuhul kehtiv, ehk sisuliselt võis määruskaebuse esitaja oma nõude vastustaja nõudega tasaarvestada. Würzburgi Maakohus ei saanud määruskaebuse esitaja tasaarvestuse avalduse kohta sisulist seisukohta võtta menetluslikel põhjustel, sest leping, millest tuleneb määruskaebuse esitaja kohtuotsusega tunnustatud nõudest suurem nõue, allub vahekohtumenetlusele. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole seaduse mõttega kooskõlas olukord, kus tasaarvestust takistab vahekohtukokkulepe ning vastustajal tekib õigus kuritarvitada menetluslikku segadust.
  9. Brüsseli I määruse artikkel 34 punkti 1 kohaselt ei tunnustata otsust, kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse. Sisuliselt sama on sätestatud ka

§ 620

lg-s 1, mille kohaselt kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega.

  1. Antud juhul üritab vastustaja tekitada määruskaebuse esitajale üksnes pöördumatut kahju ära kasutades olukorda, kus vastustaja on saanud kohtuotsuse ajaliselt varem ega oota pahatahtlikult vahekohtumenetluse lõppu, mille tulemusena peab vastustaja tasuma määruskaebuse esitajale hoopis põhinõudena 374 683,64 eurot, mis ületab 201 709,56 euro võrra (374 683,64-172 974,08) määruskaebuse esitajalt kohtuotsuse alusel vastustaja kasuks välja mõistetud summat.
  2. Järelikult on kohtuotsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ehk avaliku korraga. On selge, et vähemalt käesolevas menetluses vastustaja poolt kätte saadud tasaarvestuse avalduse järgselt vastustajal määruskaebuse esitaja vastu nõue puudub. Samuti tekiks nõuete tasaarvestuse tunnustamata jätmisel olukord, kus toimub mitu ajaliselt erinevat täitemenetlust poolte vahel, kelle nõuded oleks võimalik tasaarvestada. Sellise tõlgenduse korral peaksid täiturid müüma ühele isikule ja teisele isikule kuuluva vara, et neile mõlemale vastavas ekvivalendis raha üle kanda.
  3. Lisaks võib paralleelsete täitemenetluste korral tekkida olukord, kus ühe isiku vara müügist võib jätkuda teisele raha üle kandmiseks täitedokumendi täitmiseks, aga vastupidi mitte. Käesoleval juhul on vastustaja näol tegemist Saksa äriühinguga, kelle majanduslikku seisu ei saa määruskaebuse esitaja mitte kuidagi teada ega kontrollida. Seega tekiks eeltoodud juhul määruskaebuse esitajale kahju tema poolt vastustajale tasutud rahasumma ulatuses. Ka ei välistaks määruskaebuse esitajale kahju tekkimist vastustaja poolt esitatud pangagarantii, sest see on väljastatud ainult kohtuotsuse tühistamise või muutmise tõttu määruskaebuse esitajale tekkiva kahju hüvitamise tagamiseks. Eeltoodud moel määruskaebuse esitajale kahju tekkimine oleks aga välistatud täitmisele kuuluvate nõuete tasaarvestamise korral.
  4. Määruskaebuse esitaja leiab, et ülalviidatud vastustaja käitumine, kohtuotsuse ennatlik tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine on antud juhul vastuolus avaliku korraga ehk TsÜS § 138 lg 1 kohase hea usu põhimõttega ega saa seetõttu TsÜS § 86 lg 1 kohaselt omada õiguslikke tagajärgi.
  5. Alternatiivselt taotleb määruskaebuse esitaja käesoleva menetluse peatamist kuni vahekohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni. Brüsseli I määruse artikkel 40
  6. 4 punkti 1 ja artikkel 43 punkti 3 kohaselt kohaldub käesoleva määruskaebuse menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustik.

§ 356

lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kui kohus asub seisukohale, et ei saa samuti menetluslikel põhjustel määruskaebuse esitaja tasaarvestuse avaldust arvestada, kuna see kuulub lahendamisele vahekohtus, palub määruskaebuse esitaja peatada menetlus käesolevas asjas kuni vahekohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui tema nõue vahekohtus rahuldatakse, ei saa enam olla ka menetluslikke takistusi nõuete tasaarvestuse tunnustamiseks ning sellisel juhul langeb ära vajadus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Menetluse edasine käik 18. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis avaldajalt vastust. 19. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata ning rahuldamata menetluse peatamise taotlus; menetluskulud jätta vastustaja kanda ja mõista avaldaja kasuks välja viimse poolt kantud menetluskulud ning viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1. 20. Avaldaja on seisukohal, et kohtulahendi täidetavaks tunnistamine ei ole vastuolus avaliku korraga. Brüssel I määruse art 45

(2)kohaselt ei või mitte mingil juhul kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu. Eelnevast tuleneb, et kohtuotsuse täidetavaks tunnistamiseks võiks Eesti kohus keelduda üksnes juhul, kui see oleks ilmses vastuolus Eesti avaliku korraga, eelkõige määruskaebuse esitaja põhiõiguste ja -vabadustega. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Lahendi täidetavaks tunnistamine Eestis ei saa ühelgi juhul olla vastuolus Eesti avaliku korraga, kuna täpselt samadel asjaoludel Eestis tehtud kohtulahend oleks Eestis täidetav ning vastustajal oleks selle alusel võimalik koheselt täitemenetlus algatada.
  1. Määruskaebuse väidete kohaselt on Saksamaa vahekohtus pooleli vaidlus määruskaebuse esitaja nõude üle vastustaja vastu. Seega puudub käesoleval ajal igasugune alus väita, et määruskaebuse esitajal oleks põhjendatud nõue, mida ta saaks muude eelduste esinemisel vastustaja nõudega tasaarvestada. Sealjuures on oluline, et kuna poolte vahelisele suhtele kohaldub Saksa õigus, siis ei ole määruskaebuses toodud VÕS-i viidete alusel võimalik väita, et tasaarvestuse eeldused üldse täidetud oleksid. Kohtuotsuse kirjeldavast ja põhjendavast osast nähtub, et poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise lubatavus on vaieldav, kuna müügilepingus sisaldub tasaarvestuskeeld.
  2. Määruskaebuses esitatud väidetele hinnangu andmine asja sisulist analüüsimist, mis Brüssel I art 45
(2)kohaselt ei ole ühelgi juhul lubatud. 5 Määruskaebuse esitaja on kõik samad argumendid esitanud Saksa kohtule, kuid viimane on need arbitraažiklausli tõttu asja lahendamisel arvestamata jätnud. Eesti kohtul ei ole kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise raames õigust Saksa kohtuga vastupidisele seisukohale asuda ning väita, et kirjeldatud asjaoludel ei peaks kohtuotsus määruskaebuse esitaja suhtes täidetav olema. Võlgniku vaieldav vastunõue ei muuda kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist avaliku korraga vastuolus olevaks.
  1. Isegi, kui määruskaebuse esitaja vastunõue leiaks Saksamaa vahekohtus tunnustamist ja kõik tasaarvestuse eeldused oleksid täidetud, siis ei ole see aluseks kohtuotsuse täidetavaks tunnistamata jätmisele. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamine annab kõnealusele kohtulahendile Eestis samasuguse õigusjõu nagu Eesti kohtu poolt tehtud kohtulahendil. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamine ei võta võlgnikult õigust kasutada täitemenetluse algatamisel TMS-is sätestatud õiguskaitsevahendeid, kui selleks peaks alus esinema.
  2. Määruskaebuses toodud põhjendustel kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumine oleks ilmses vastuolus Euroopa Liidu kohtulahendite vastastikuse tunnustamise ja täitmise reeglistiku eesmärgiga. Brüssel I määruse üheks eesmärgiks on tagada, et liikmesriikide kohtulahendite vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks võimalikult kiire ja lihtne ning teise liikmesriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamata jätmine saab põhineda üksnes väga erandlikel asjaoludel.
  3. Brüssel I määruse art 37
(1)ega 46
(1)sätestatud alust menetluse peatamiseks ei esine. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et kohtuotsuse üle oleks Saksamaal vaidlus pooleli, mis annaks põhjendatud aluse arvata, et kohtuotsus tühistatakse või seda muudetakse oluliselt. Määruskaebuse esitaja vastunõude rahuldamine vahekohtus ei muuda kohtuotsust sisuliselt valeks ega kehtetuks. Kohtuotsus jääb kehtima ja on täidetav olenemata vahekohtu otsusest. 26. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja kõik menetluse peatamise taotluse põhjendamiseks esitatud asjaolud ja väited esitanud Saksamaa kohtule. Samadel alustel kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluse peatamine ei ole enam lubatud. Täidetud ei ole ka

§ 356lg-s 1 sätestatud menetluse peatamise eeldused.

Kohtuotsuse täidetavus ei ole kuidagi sõltuvuses vahekohtu otsusest ega määruskaebuse esitaja vastunõude tunnustamisest. Menetluse peatamiseks on alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-22-15, p 12). Kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine ei saa vahekohtu otsusest sõltuda, kuna lisaks määruskaebuse esitaja vastunõude põhjendatusele tuleks analüüsida ka tasaarvestuse lubatavust, mis Brüssel I art 45

(2)alusel ei ole välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluse raames lubatud.
  1. Harju Maakohus jättis määruskaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. rahuldamata ja edastas 6 Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 29.

§ 619

lg 1 p 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis käesolevas seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/

  2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 art 66 lg 1 alusel on maakohus õigesti leidnud, et käesoleval juhul kuulub välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisel kohaldamisele määrus (EÜ) nr 44/2001 (edaspidi Brüssel I).
  3. Brüssel I art 45 kohaselt keeldub kohus, kellele esitatakse artikli 43 või artikli 44 alusel apellatsioonkaebus, kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest või tühistab selle ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata. Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu.
  4. Määruskaebuse esitaja on väitnud, et käesoleval juhul esineb alus kohtuotsuse täidetavaks tunnistamata jätmiseks Brüssel I art 34 p 1 kohaselt, kuna see oleks selges vastuolus Eesti Vabariigi avaliku korraga. Avaliku korraga vastuolus olevaks peab määruskaebuse esitaja kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist põhjusel, et arvestades poolte vahelisi vaidlusi vahekohtus ning teostatud tasaarvestust, ei oleks avaldaja tohtinud ennatlikult kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetlust algatada ning on seetõttu käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja oma õigusi kuritarvitavalt.
  5. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Hea usu põhimõttega vastuolus ei ole käitumine, mis on õiguspärane ning puuduvad ka asjaolud, mille alusel oleks võimalik lugeda käitumine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-1-10 p 13). Würtzburgi Maakohtu otsus on viivitamatult täitmisele kuuluv tagatise vastu summas 120 protsenti vastavalt täitmisele kuuluvast summast (tlk 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada hea usu ja avaliku korra põhimõttega vastuolus olevaks olukorda, kus sissenõudja soovib realiseerida kohtulahendist tulenevat nõudeõigust ja algatab välisriigis selleks vajaliku formaalse kohtumenetluse kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Selline käitumine ei ole puudutatud isiku õigusi kuritarvitav.
  6. Määruskaebuse esitaja seisukohta ei toeta ka väide tehtud tasaarvestuse kohta. Olenemata sellest, kas see oli lubatav või mitte, ei või Brüssel I art 7 36 ja 45 lg 2 kohaselt välisriigi kohus kohtulahendi tunnustamisel ja täidetavaks kuulutamisel mingil juhul kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu. Määruses ei ole ette nähtud erinorme tasaarvestuse puhuks. Seega ei saa ringkonnakohus määruskaebuse esitaja poolt teostatud tasaarvestust käesolevas menetluses sisuliselt hinnata.
  7. Brüssel I art 34 p 1 kohaselt saaks ringkonnakohus kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise tühistada ja määruskaebuse rahuldada vaid juhul, kui see oleks määruskaebuse esitaja põhiõiguste ja –vabadustega vastuolus. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul ei esine.
  8. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud alternatiivse taotluse menetluse peatamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata.
  9. Puudutatud isik on menetluse peatamise avalduses tuginenud

§ 356lg 1.

  1. Ringkonnakohus selgitab, et Brüssel I art 37 lg 1 kohaselt võib selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, menetluse peatada, kui kohtuotsus on tavalises korras edasi kaevatud. Art 46 lg 1 kohaselt võib kohus, kellele kaebus esitatakse, artikli 43 või 44 alusel menetluse peatada selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on selle otsuse peale esitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud; viimasel juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul tuleb kaebus esitada.
  2. Eeltoodust tulenevalt sätestab Brüssel I selgelt määratletud eeldused, milliste esinemisel on kohtul võimalik menetlus peatada. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole

§ 356

lg 1 kohaldatav, kuna määrus ei sätesta õigust peatada kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetlus teise käimasoleva menetluse tõttu. Sellele, et kohtuotsus, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotletakse, oleks tavalises korras edasi kaevatud või et kaebuse esitamise tähtaeg poleks möödunud, määruskaebuse esitaja tuginenud ei ole.

  1. Lisaks osutab ringkonnakohus, et Riigikohus on Brüssel I määrust tõlgendades selgitanud: /„Tulenevalt Euroopa Kohtu seisukohtadest, ei lasu kohtul iseenesest kohustust menetluse peatamiseks, kui talle on vastav taotlus esitatud. Brüssel I määruse üheks eesmärgiks on tagada, et liikmesriikide kohtotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks võimalikult kiire ja lihtne. Seega saavad kohtud tunnustamise või täitmise menetluse peatada üksnes erandjuhtudel. Seejuures saavad kohtud menetluse peatamise otsustamisel arvesse võta üksnes neid asjaolusid, mida kaebuse esitaja ei saanud kohtuasja lahendamisel välisriigis esitada./“ (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-47-09, p 12).
  2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik tasaarvestuse argumendi esitanud ka Würzburgi maakohtus (tlk 17). Seega ei esine käesoleval juhul neid erandlikke asjaolusid, mis tingiks menetluse peatamise põhjusel, et puudutatud isikul puudus nende esitamise võimalus kohtuasja lahendamisel. 8
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
  4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

44. Harju Maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid kindlaks määranud, seega ei määra menetluskulusid kindlaks ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

45. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 625. Määruse resolutsiooni p.

3 ei ole edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud Krista Kirspuu Iko Nõmm Ande Tänav kohtunik kohtunik kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.