Tsiviilasi nr: 2-16-113564 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-113564 Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav,

) § 340¹ lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama sätte 2. lõike kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 8.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 9. Kohus leiab, et kui hageja soovib esitada laenulepingust tulenevaid nõudeid, kuid ei suuda kohtule selgitada, kes olid laenulepingu osapooled ning kellelt on ta oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu millisel õiguslikul alusel omandanud, puudub hagil rahuldamise perspektiiv. Vastavalt VÕS (võlaõigusseadus) § 8 lg 2 on leping täitmiseks kohustuslik lepingupooltele. Kui hageja soovib esitada lepingust tulenevaid nõudeid, on oluline, kes olid vastava lepingu pooled ning mil viisil on hageja ühe lepingupoole õigusjärglaseks saanud. Kui hageja ei ole lepingupool ega lepingupoole õigusjärglane, ei saa hagejal olla ka lepingust tulenevaid õiguseid. Kuivõrd hageja on jätnud täitmata kohtu korralduse selgitada, kelle vahel leping sõlmiti ja kuidas omandas hageja laenuandja õigused, leiab kohus, et hageja ei soovi asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja tuua. Kui hagejal nimetatud soov puudub, ei ole kohtul asjaolusid võimalik välja selgitada ka eelmenetluses. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 340

¹ lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus

1. Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes kohtumääruse tühistada ning saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Kohus on vaidlustatavas määruses asunud seisukohale, et kuivõrd hagiavaldus on puudustega, neid kohtu hinnangul ei kõrvaldatud esineb alus tuginedes

§ 3401lg-le 2 hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Hageja eeltooduga ei nõustu põhjusel, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§ 371. 12.

Hageja leidis, et 06.09.2016 koostatud määruses aluseid, mis on sätestatud

§ 371

ning mis annaksid aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks esile toodud ei ole. Samuti on arusaamatu kohtu seisukoht, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil. 13. Hageja on antud menetluses esitanud hagiavalduse lisadega, milles on esile toonud alused, millele nõue tugineb, samuti tõendanud oma nõuet vastava lepinguga ning 2

§ 662lg 3 määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Kohus leiab, et määruskaebuse rahuldamine võib kõne alla tulla juhul, kui hageja toob välja asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud, milliste osas on kohus selgitusi nõudnud. Kohus teeb hagejale ettepaneku oma määruskaebust vastavalt täiendada, tuues välja, kes olid hageja nõuete aluseks oleva laenulepingu osapooled ning kellelt on hageja oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu millisel õiguslikul alusel omandanud. Hagejal on võimalik oma määruskaebust nimetatud asjaoludega täiendada 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kui hageja täiendusi ei esita, jääb kohus seisukohale, et asja lahendamiseks olulisi hageja faktiväiteid ei ole võimalik välja selgitada ka eelmenetluses, kuivõrd hagejal väidete esitamise soov puudub. Ka juhul, kui kostja hagile ei vasta, saab kohus rahuldada hagi üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Asjaoludest, mis hageja on hetkel kohtu ette toonud, ei nähtu, et hagejal võiks olla kostja vastu nõue. Seetõttu on kohus ka hagi menetlusse võtmisest keeldunud seoses perspektiivitusega. Käesolevaga annab kohus hagejale võimaluse oma faktiväidete täiendamiseks. 16. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.09.2016 võlgnikule edastatud venekeelse teate, mille alusel on nõue üleantud TCM Estonia OÜ-le ning palus selle asja juurde võtta. 17. Harju Maakohus võttis määruskaebuse 27.09.2016 määrusega menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohtumääruse kohaselt andis kohus hagejale pärast määruskaebuse esitamist 12.09.2016 määrusega täiendavalt võimaluse avaldada kohtule, kes olid hageja nõuete aluseks oleva laenulepingu osapooled ning kellelt on hageja oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu millisel õiguslikul alusel omandanud. Hageja esitas vastuseks 12.09.2016 kohtumäärusele 14.09.2016 ühe tõendi. Ühtegi faktiväidet hageja kohtule ei esitanud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik asuda muule järeldusele, kui et hagejal puudub soov tuua kohtu ette asja lahendamiseks olulisi faktiväiteid. Kohus on hagejalt faktiväiteid nõudnud korduvalt, kuid hageja eirab kohtu nõudmisi. Seoses sellega jääb kohus seisukohale, et asja lahendamiseks olulisi hageja faktiväiteid ei ole võimalik välja selgitada ka eelmenetluses. Asjaoludest, mis hageja on hetkel kohtu ette toonud, ei nähtu, et hagejal võiks olla kostja vastu nõue. 3

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul hagi menetlusse võtmisest ennatlikult keeldunud.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi käiguta ning andnud hagejale tähtaja hagis esinenud puuduste kõrvaldamiseks (tlk 50). Kohtu määratud tähtajaks hageja esitatud puudusi suuremas osas ei kõrvaldanud. Maakohus on hagejale sisuliselt andnud täiendava tähtaja hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks veel määruskaebusmenetluses (tlk 65), kuid ka selle aja jooksul on hageja jätnud hagiavalduses esinenud puudused kõrvaldamata.
3. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu

§ 363

lg 1 p 2-3 regulatsioonile, mille kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

1. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagejal ei ole õnnestunud ka vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade määramisele kohtule esitada seadusele vastavat hagiavalduse teksti. Nii ei ole endiselt võimalik hagiavaldusest endast aru saada, kuidas ja millistel asjaoludel on hagejast saanud hagis väidetud nõude õigusjärglane. Hagiavalduses ja selle täpsustuses puuduvad selged ja konkreetsed faktilised asjaolud, millest oleks kohtul võimalik üheselt aru saada, et hagejal on väidetav nõue kostja vastu. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et kui hageja ei soovi hagiavalduses esitatud ebatäpseid faktilisi asjaolusid kohtule selgitada, puudub esitatud hagil perspektiiv ning sellega taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada ka eelmenetluses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-13 selgitanud, et „Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud“ (p 16).
2. Ringkonnakohus selgitab, et seadusandja on

§ 363lg 1 p 1-3 nõuded kehtestanud eesmärgipäraselt.

Nendega tagatakse tsiviilkohtumenetluse keskse põhimõtte rakendamine, mille kohaselt ei saa kohus teist korda menetleda vaidlust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel (

§ 371lg 1 p 4, 5, 7 ja § 423 lg 1 p 4 ja 5).

Lisaks võimaldab hagi eseme ja hagi aluste selge esitamine kohtul lahendada tagaseljaotsuse tegemise nõuet, kuivõrd

§ 407lg 1 2.

lause kohaselt loetakse hageja (hagiavalduse tekstis) esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Viimasele põhimõttele on hageja tähelepanu juhtinud ka maakohus määruskaebusmenetluses, selgitades, et isegi kui kostja hagile ei vasta, saab kohus rahuldada hagi üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses (tlk 66).
2. Määruskaebuses on hageja asunud seisukohale, et hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamine oleks maakohtul tulnud lahendada asja sisulisel läbivaatamisel pärast hagi menetlusse võtmist. Ringkonnakohtule jääb esitatud seisukohta arvestades arusaamatuks, mis takistas hagejat kõrvaldamast hagiavalduse puudusi ning esitamast hagiavalduse korrektset tervikteksti selleks ettenähtud tähtaja jooksul enne hagi menetlusse võtmist. 4

§ 372lg 6).

28. Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

29. Käesolev määrus on

§ 372lg 5 alusel edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm 5