← Eesti

2-16-11635/34

Tsiviilasi nr: 2-16-11635 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11635 Tsiviilasi N.O (N.F) hagi N.F-i (N.F) vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.10.2016 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 440 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.O apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): N.O (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja D.M (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Lembit Nurk (epost: XXX) 1

(6)Tsiviilasi nr: 2-16-11635 Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): N.F (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  1. Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2015 otsus osas, millega N.F-ilt jäeti välja mõistmata N.O kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi august 2015-mai 2016 eest summas 440 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.10.2016 otsus muutmata.
  2. N.O apellatsioonkaebus rahuldada.
  3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada. 3.3 Välja mõista N.F-ilt N.O kasuks alates 01.08.2016 elatis summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni N.O täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 3.4.Välja mõista N.F-ilt N.O kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi august 2015mai 2016 eest summas 440 eurot. 3.
  4. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele N.F-ilt N.O ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates 31.10.
  5. 3.
  6. Jätta N.O menetluskulud maa ja ringkonnakohtus N.F-i kanda, N.F-i menetluskulud jätta tema enda kanda.
  7. Keelduda asja juurde võtmast apellatsioonkaebusele lisatud Q püsiva töövõimetuse tuvastamise otsust nr
  9. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  10. N.O (hageja) esitas 01.08.2016 hagiavalduse N.F-i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.
  11. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. Pärast lapse vanemate lahkuminekut jäi hageja elama koos emaga ja kostja võttis osa lapse kasvatamisest rahalise abi osutamisega. Lapse vanemad sõlmisid 04.05.2013 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja maksma hagejale elatist summas 160 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks lepiti kokku, et lisaks elatisele võtab kostja osa lapse muude suuremate ühekordsete väljaminekute katmisest 50% ulatuses, kui teda õigeaegselt sellest ette teavitatakse. 2
(6)Tsiviilasi nr: 2-16-11635
  1. Olukord muutus 2014 – 2015 kui lapse emal tuvastati töövõime kaotus 70%. Ema on korduvalt palunud kostjal suurendada lapsele makstavat elatist. Viimati palus lapse ema kostjal maksta suuremat elatist 01.06.2016 teatises. Kostja ei ole lapse ema palvetele reageerinud. Kuivõrd lapse ema ei saa tervislikel põhjustel rahuldada lapse vajadusi samas mahus nagu ta seda varem tegi, lasub teisel vanemal kohustus anda lapsele ülalpidamist suuremas summas.
  2. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt perioodi august 2015 – mai 2016 eest summas 440 eurot ja alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras. Tagasiulatuva elatise nõue on tingitud sellest, et hoolimata hageja ema korduvatest palvetest keeldus kostja 1,5 a jooksul elatise suurendamisest, samuti keeldus kostja tasumast poolt lapse puhkusereisi kuludest, mistõttu lapse ema oli sunnitud võtma laenu. Kostja vastuväited
  3. Kostja hagi ei tunnista. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt maksab kostja lapsele elatist alates juunist 2016 seaduses sätestatud määras. Kostja asus vabatahtlikult maksma elatist miinimummääras pärast lapse emalt vastava nõude saamist. Seega on põhjendamatu tagasiulatuva elatise nõue. Lisaks maksab kostja lapse muude kulude eest. Kostja märgib, et laps ei ela emaga, vaid vanaema juures.
  4. Kostjal on veel teine laps, kellele peab kostja ülalpidamist andma. Kostja sissetulek on ca 1200 eurot kuus ning ta peab üleval kahte alaealist last. Kostja annab hagejale ülalpidamist miinimummääras ja hageja ei ole esitanud tõendeid lapse kulude kohta, et nõuda elatist teises summas. Esimese astme kohtu otsus
  5. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.08.2016 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hageja tagasiulatuva elatise nõude summas 440 eurot jättis kohus rahuldamata. Kohus kuulutas viivitamata täitmisele elatise, mis muutus sissenõutavaks alates 31.10.2016, menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
  6. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid vanemad kokkuleppe, et kostja kohustub hagejale alates 2013.a maist tasuma elatist 216 eurot kuus, kostja tasus nimetatud määras elatist kuni juunini 2016.a. Kuivõrd kostja on juunini 2016 maksnud elatist alla kehtiva miinimumi, on ta rikkunud kohustust anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kostja poolt lapse kontole kantud raha arvel ei saa lugeda täidetuks kostja kohustust anda lapsele ülalpidamist, sest vanemate vahel ei olnud kokkulepet, et kostja tasub elatist, makstes raha lapse kontole. Kuna hageja nõuab elatise maksmist elatise miinimummääras tuleb selles nõudes hagi rahuldada.
  7. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuva perioodi eest august 2015-mai 2016 summas 440 eurot. Asjas puudub vaidlus, et peale seda kui lapse ema saatis kostjale 01.06.2016 teatise, milles nõudis elatise tasumist kehtivas miinimummääras hakkas kostja elatist tasuma vastavalt nõudele. Hageja ei esitanud tõendeid, et enne 01.06.2016 nõudis hageja elatise tasumist suuremas määras, kui nägi ette vanemate vahel 2013 sõlmitud kokkulepe. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna see paneks kostja tõenäoliselt raskesse olukorda. Kostja igakuine sissetulek on 1 200 eurot ning kostja peab elatist tasuma veel ühele lapsele Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine summas 440 eurot ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-16-11635
  1. Hageja taotles otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist ning kohus leiab, et elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates 31.10.2016 on taotlus põhjendatud.
  2. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
  3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse osas, millega kohus jättis hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi august 2015-mai 2015 eest 440 euro ulatuses rahuldamata ja menetluskulude jaotusele. Hageja palus teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks tagasiulatuv elatis 440 eurot, menetluskulud jätta kostja kanda.
  4. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei olnud hagejal esitada kirjalikke tõendeid selle kohta, et hageja ema on varasemalt elatise suurendamist nõudnud. Kohus oleks pidanud arvestama kaudseid tõendeid, hageja ema töövõimetust. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja ema tema poole pöördus. Kohus ei nõudnud välja tõendeid kostja sissetulekute kohta, põhjendades seda asjaoluga, et kostja juba esitas oma vastuses hagile andmed sissetulekute kohta. Samas leidis kohus, et kostjalt tagasiulatuva elatise nõudmise korral paneks see kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda.
  5. Maakohus on jätnud arvestamata tõendid hageja ema puude kohta, mis ei võimalda tal enam töötada ja saada sissetulekut endises mahus. Samuti ei ole kohus arvestanud hageja füüsilisi andmeid, mis näitavad, et need ületavad temavanuste omi umbes pooleteistkordselt. Need asjaolud viitavad kohtu kallutatust kostja kasuks.
  6. Hageja palub võtta asja materjalide juurde hageja ema püsiva töövimetuse tuvastamise otsuse, mis on koostatud 17.11.2016, mis näitab, et hageja ema töövõimetuse % on tõusnud 80 %-ni. Otsuse tegemisel palub hageja seda arvesse võtta. Vastus apellatsioonkaebusele
  7. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osas, millega N.F-ilt jäeti välja mõistmata N.O kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi august 2015-mai 2016 eest summas 440 eurot ja menetluskulude jaotuse osas tühistada. Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.10.2016 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  9. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu tagasiulatuva elatise perioodi august 2015 - mai 2016 eest summas 440 eurot saamiseks. Apellatsioonkaebus esitati maakohtu otsusele vaid osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuva elatise summas 440 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust vaid osas, kas tagasiulatuv elatis summas 440 eurot jäeti ebaõigesti kostjalt välja mõistmata ning kas sellest tulenevalt jaotati menetluskulud valesti.
  10. PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Käesolevas asjas puudub poolte 4
(6)Tsiviilasi nr: 2-16-11635 vahel vaidlus hageja vanemate vahel kokkuleppe sõlmimises, et alates 2013.a tasub kostja hagejale elatist 160 eurot igakuiselt. Seega tuleb käesolevas asjas PKS § 100 lg 3 teise lause järgi hageja tagasiulatuva elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, so vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Seejuures tuleb arvestada, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvat elatist välja mõista.
  1. Tagasiulatuva elatise nõudmisel tugineb hageja sellele, et hoolimata korduvatest palvetest ei tasunud kostja hagejale elatist suuremas määras kui hagejate vanemate vahel 2013.a kokku lepiti (tlk 19). Seega tugineb hageja sellele, et kostja ei tasunud hageja ülalpidamiseks elatist määras, mis oleks taganud hageja igapäevaste vajaduste rahuldamise. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada.
  2. a moodustas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 195 eurot ja 2016.a 215 eurot. Seega ei taganud vanemate kokkulepe elatise maksmise suuruse kohta lapse põhivajaduste rahuldamist.
  3. Maakohus asus seisukohale, et tõendamata jäi hageja väide selle kohta, et enne 01.06.2016 nõudis lapse ema kostjalt elatise tasumist seaduses sätestatud miinimummääras ning tõendamist leidis kostja väide, et tagasiulatuv elatis paneks kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et tagasiulatuv elatisenõue ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hageja väite tõendatuse analüüsimisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja poolt avaldatu. Ringkonnakohus osutab, et vastuses hagile on kostja ise avaldanud, et hageja on tihti pöördunud vahetult kostja poole raha saamiseks. Millal ja milliseid summasid ning missuguste kulude katmiseks on hageja kostjalt raha palunud ning kas ja millises ulatuses on kostja hageja palvetele vastanud kostja vastusest ei nähtu. Küll aga nähtub kostja avaldatust see, et kostja pidi juba enne hagi esitamist aru saama vajadusest tasuda hagejale tema vajaduste katmiseks suuremas määras elatist. Need asjaolud muudavad ringkonnakohtu arvates usutavaks ka hageja väited, et tema ema on kostjalt juba enne hagi esitamist palunud suuremas määras elatise tasumist. Ringkonnakohus osutab, et PKS § 100 lg 3 teise lause järgi ei välista ega piira vanemate kokkulepe lapse seadusest tuleneva nõude esitamist.
  4. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates ka maakohtu seisukoht, et tagasiulatuva elatise summas 440 euro maksmine paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda. Tõendatud on see, et tagasiulatuva elatise nõude perioodil ei katnud kostja poolt tasutud elatis hageja põhivajadusi ning kostjal oli teada, et hageja ülalpidamiseks tasutud igakuisest elatisest ei piisa. Kostja on avaldanud, et tema sissetuleku suuruseks on 1 200 eurot kuus. Hoolimata sellest, et peale hageja on kostjal ülal pidada veel üks alaealine laps, ei ole ringkonnakohtu arvates tagasiulatuva elatise väljamõistmine, arvestades kostja sissetuleku suurust summas 440 eurot kostjale ebamõistlikult koormav. Järjepidevalt lapse põhivajaduse katmiseks elatisena väiksema summa tasumine võib hilisemas kohtumenetluses kaasa tuua märkimisväärse suurusega võlgnevuse tuvastamise ning kohustatud isikul tuleb sellega arvestada. Vastasel juhul puuduks PKS § 108 regulatsioonil mõte. 5
(6)Tsiviilasi nr: 2-16-11635
  1. Ringkonnakohus leiab, et keelduda tuleb asja juurde võtmast apellatsioonkaebusele lisatud Q püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 1407977, kuna kaebuse lahendamiseks ei ole esitatud tõend asjakohane. Menetluskulude jaotus
  2. Kuna lõpptulemusena hagi rahuldatakse siis TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15 p. 22). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.