2-16-124203/60

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-124203 Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 28.12.2017 otsus muutmata.
2. B.V apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Poolte menetluskulud jätta B.V kanda. Menetluskulude rahalist suurust ringkonnakohus kindlaks ei määra.
4. Jätta B.V apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, tema pangakontode väljavõtted, tähelepanuta.
5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Eelnev menetluskäik
6. 15.10.2016 esitas K.C avalduse B.V vastu maksekäsu kiirmenetluses elatise väljamõistmiseks. 20.10.2016 esitas võlgnik nõudele vastuväite, mis saabus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda 24.10.
7. 03.11.2016 määrusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
8. Esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja elatist ei tasu.
9. Hageja igakuised vajadused moodustuvad järgmisest: - eluasemekulu 255.25 eurot, - toidukulu 218.90 eurot, - kooli kohustuse täitmisega seotud kulu 88.50 eurot, - riiete-jalatsite kulu 244.90 eurot, - soojamaareisikulu 330.00 eurot, - trennikulu 40.00 eurot, - koolivormikulu 23.00 eurot, - meelelahutuskulu 21.80 eurot.
10. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 250.00 eurot alates maksekäsu avalduse esitamisest, s.o alates 15.10.2016, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata kindlaks täitmise viis, s.o tasumine hageja seadusliku 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-124203 esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides „elatisraha“. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. selgitusse: Kostja vastuväited

1. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu. Kostjal puudub sissetulek, ta on töötu. Samuti tasub kostja elatist vahetult. Esimese astme kohtu otsus
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis B.Vlt poja K.C (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks välja igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 22.11.2016 kuni K.C täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.10.2025, K.C kasuks. B.Vl tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda M.X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse: „elatisraha“.
3. Lapse põhjendatud igakuisteks vajadusteks tuleb lugeda 475,80 eurot, millest kummagi vanema kanda jääb ½, s.o 237,90 eurot, mis vastab sisuliselt miinimumelatise määrale
4. aastal. Kostja ei ole nimetatud määras kostja vajaduste suurusele vastu vaielnud.
5. Kostja ei ole väitnud, et tema ülalpidamisel oleks rohkem alaealisi lapsi kui hageja, samuti ei ole kostja väitnud, et tema töövõimet oleks piiratud. Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et kostja on sissetulekut saanud Eesti Töötukassalt, samuti G OÜ-lt, W OÜ-lt ja Eesti Haigekassalt (II kd tl 140). Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva.
6. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on tasunud hagejale vaidlusalusel ajavahemikul elatist vahetult (II kd tl 167-186) 273.06 euro ulatuses. Kohus loeb nimetatud ulatuses elatise tasutuks ajavahemiku 15.10.2016-21.11.2016 eest (273.06 eurot - 215.00 eurot/kuus x 38 päeva). Seega tuleb kostjal elatist tasuda alates 22.11.
8. Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule seisundile, kuna kohus rahuldab nõude miinimumelatise määras. Samuti ei anna kohus hinnangut tõenditele väljaspool vaidlusalust ajavahemikku. Apellatsioonkaebus
9. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab elatise väljamõistmise tähtaega. Kostja avaldas, et on nõus alustama elatise väljamaksmisega 01.01.
10. Kostja avaldas, et koolivaheaegadel 23.12.16-08.01.17, 24.02.1705.03.17, 21.04.17-30.04.17, 09.06.17-31,08.17, 21.10.17-29.10.17 ja 23.12.1707.01.18 elas laps kostja juures Muul ajal 2017.a ostis kostja hagejale riideid, mänguasju, tasus meelelahutuse eest ning kandis üle taskuraha lapse arvele. Kostja tasub ka lapse mobiiltelefoni kulud. Vastus apellatsioonkaebusele
11. Vastustaja pidas 14.02.2018 esitatud menetlusdokumendis apellatsioonkaebust õigeks. Samas väitis vastustaja 27.03.2018 menetlusdokumendis, et laps ei elanud apellatsioonkaebuses nimetatud perioodil kostja juures, kuigi mõnikord magab seal. Hageja ei nõustu, et nimetatud aegadel oli laps täielikult kostja ülalpidamisel. Hageja nõustus kostja väitega, et kostja on ostnud muul ajal 2017.a hagejale asju, tasunud meelelahutuse ja telefoni kasutamisega seotu eest ning maksnud taskuraha. Ringkonnakohtu seisukoht 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-124203

1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatud hageja vajadusi, st seda, et hageja ülalpidamiseks kulub igakuiselt 475,80 eurot. Kostja ei vaidlusta ka seda, et tema kohustuseks on tasuda hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud minimaalmääras, st 2016.a igakuiselt 215 eurot kuus ja 2017.a 235 eurot kuus. Kostja vaidlustab elatise väljamõistmist kuni 31.12.2017 väites, et ta on hagejale ülalpidamist andnud vahetult. Kostja on nõus elatist tasuma väljamõistetud suuruses alates 01.01.
4. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 22.11.
5. Hageja palus elatise välja mõista maksekäsu kiirmenetluses alates 15.10.
6. Maksekäsu kiirmenetluses esitas hageja nõude 03.11.
7. Kostja poolt makseettepankule vastuväite esitamise tõttu esitas hageja hagiavalduse 23.11.
8. Seega esitas hageja elatise nõude ka tagasiulatuvalt, so 17 päeva eest. Maakohus arvestas otsuses kostja poolt hageja ülalpidamist vahetult 273,06 euro ulatuses ning luges elatise nimetatud summa eest tasutuks ajavahemiku 15.10.2016-21.11.2016 eest, st ka elatise võlgnevuse katteks enne hagi esitamist.
9. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2).
12. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et on elatise kuni 31.12.2017 tasunud hagejale vahetult, kuna hageja on koolivaheaegadel olnud tema ülalpidamisel, lisaks on kostja ostnud hagejale riideid, mänguasju, tasunud telefoniarved ja meelelahutuse eest.
13. Hageja vaidleb vastu, et ta on olnud mingil perioodil kostja täielikul ülalpidamisel. Hageja väidete järgi on ta koolivaheaegadel küll Narvas viibinud, kuid elanud sellel ajal oma vanaema juures, saades isaga vahetevahel kokku. Kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on kostja märgitud ajavahemikel kostja juures elanud, sh olnud kostja täielikul ülalpidamisel, siis elatise tasumist vahetult selles osas ringkonnakohus tõendatuks lugeda ei saa. Lisaks on asjas esitatud hageja seadusliku esindaja konto väljavõte (II kd, tlk 6-26), millest nähtuvalt on hageja ema oma emale ehk hageja vanaemale kandnud üle rahasummasid. Hageja väidete järgi tehti ülekanded selleks, et hageja vanaema saaks katta hageja kulud. Samuti nähtub hageja ema kontoväljavõtetest bussipiletite ost, millega hageja soovis tõendada, et sõidukulud Narva tasus samuti hageja seaduslik esindaja.
14. Maakohus leidis, et kostja tasus hageja ülalpidamiseks vahetult 273,06 eurot. Maakohus hindas sealjuures kostja esitatud tõendeid: erinevaid tšekke asjade ostmise kohta ja meelelahutusürituste pileteid (I kd, tlk 167-186). Arvestades tõenditest nähtuvaid kulutatud summasid ei ole maakohus kõiki kulusid ülalpidamiskohustuse täitmiseks arvestanud. Kuigi maakohtu otsusest ei nähtu, milliseid kulusid ta konkreetselt põhjendatuks ei pidanud, leiab ringkonnakohus, et põhjendatult on arvestamata jäetud kulud, mis on tehtud enne elatise nõude perioodi. Nimelt nähtub, 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-124203 esitatud kviitungitest, et need on väljastatud ka 2015.a ja 2016.a alguses ning keskel. Põhjendatult on arvestamata jäetud summade tasumine täiskasvanule ostetud kinopiletite eest. Põhjendamatult on maakohus aga samas ilmselt arvestanud hageja kasuks tehtud kuludena kõikidele kino lapsepiletitele kulunud summasid. Nimelt nähtub, et ühele seansile on ostetud mitu lapsepiletit, hageja vajas siiski vaid ühte piletit. Seega kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu elatise nõudeperioodil isegi sellistes summades kulutuste tegemine nagu maakohus arvestas. Siiski ei ole hageja selles osas apellatsioonkaebust esitanud, mistõttu tuleb arvestada sellega, et kostja on ülalpidamist vahetult täitnud summas 273,06 eurot. Muid tõendeid kostja maakohtus ei esitanud.

1. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ka enda pangakontode väljavõtted, tuues seal esile erinevad kulutused, mida ta on hageja ülalpidamiseks väidetavalt teinud. TsMS § 652 lg 3 p 1 järgi ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti ja tõend mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, lp 2 kohaselt asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
2. 21.08.2017 kirjaga (I kd, tlk 187) andis maakohus kostjale võimaluse tõendada, millises osas on ta ülalpidamiskohustust vahetult täitnud. Kohtuinfosüsteemi andmetel loeti kiri kostjale kättetoimetatuks 28.08.2017.a. Asjast nähtuvalt jäeti kiri kostja koduse aadressi postkasti, sest tähitud kirja ei saanud kättetoimetaja kostjale üle anda. Ringkonnakohus osutab, et ka varasemalt saadetud menetlusdokumendid sai kostja kätte samal viisil. Kättetoimetamist saab järeldada sellest, et kostja esitas temale saadetud menetlusdokumentidele seisukohad. Kostja maakohtule täiendavaid tõendeid hageja vahetu ülalpidamise kohta ei esitanud. Kuivõrd kostja ei ole ka TsMS § 652 lg 4 kohaselt uue tõendi esitamise lubatavust apellatsioonkaebuses põhjendanud, siis jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud kontoväljavõtted tähelepanuta.
3. Eeltoodud alusel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 5