) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tegi asja lahendamise raames kindlaks, et kaebaja eesmärgi - juurdepääs Piiri tn 4 kortermaja juurest avalikule teele - saavutamine on võimalik ja realistlik Põlva valla algatatud sundvalduse seadmise menetlusega. Vastustaja esitatust nähtuvalt on selleks alustatud kolmepoolseid läbirääkimisi, mille üheks osaliseks on Piiri tn 4 KÜ. Piiri tn 6 KÜ vastusest ilmneb, et nad on igati nõus juurdepääsu küsimuse lahendamiseks sundvalduse seadmisega. Kohtu seisukoht Nõue, vastustaja 4.
lg 2 p 6 alusel võib kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Kaebaja leiab, et ta on esitanud tuvastamiskaebuse muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Kohus sellega ei nõustu. 23.03.1994 vastu võetud ja kuni 30.06.2001 kehtinud korteriomandiseaduse § 15 lg 1 ja 2 alusel sai kinnistamisavalduse ning muud dokumendid korteriomandite kinnistamiseks esitada 2 eluruumide erastamise kohustatud subjekt (kui selle tegevus on lõpetatud, siis Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutus), korteriühistu või erastatud eluruumide omanikud ühiselt. Vabariigi Valitsuse 17.03.1995.a määrusega kinnitatud korteriomandi seadmise kord (30.09.1997.a muudatuste redaktsioonis) sätestas järgmist: * määruse punkt 3: eluruumide erastamise kohustatud subjekt pöördub avaldusega linnavõi vallavalitsuse poole, kes määrab kindlaks ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määrusega kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korrale ja Vabariigi Valitsuse 29.04.1997.a määrusega kinnitatud plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale; * määruse punkt 4: ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine vormistatakse linna- või vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse 1) maatüki asukoht ja suurus; 2) korralduse tegemise õiguslik alus; 3) isik, kelle taotlusel maatükk määrati; 4) korralduse tegemise otstarve. Korralduse lahutamatuks lisaks on maatüki asendiplaan mõõtkavas 1:500–1:5000; * määruse punkt 5: pärast maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramist esitab linna- või vallavalitsus vastavat litsentsi omavale isikule või vannutatud maamõõtjale 10 päeva jooksul avalduse katastrimõõdistamise (sealhulgas katastriüksuse toimiku koostamise ja katastriüksuse moodustamise) kohta. Katastriüksus moodustatakse plaani- või kaardimaterjali alusel juhul, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel. Katastrimõõdistamine toimub ja piiriprotokoll koostatakse õigusaktides ettenähtud korras. Linna- või vallavalitsus korraldab maatüki registreerimise riigi maakatastris riigi nimele. Registreeritud katastriüksuse plaani esitab katastripidaja linna- või vallavalitsusele; * määruse punkt 12: korteriomandite kinnistamiseks esitab eluruumide erastamise kohustatud subjekt notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse; ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani; tõendi ehitise ja ehitises paiknevate korterite omandiõiguse kohta; erastatud eluruumide ostu- ja müügilepingud; katastriüksuse plaani. Kohaliku omavalitsuse roll korteriomandite seadmise menetluses oli seega kindlaks määrata maaüksuse suurus ja piirid, korraldada katastriüksuse moodustamine ja registreerida see maakatastris. Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine tuli vormistada linna- või vallavalitsuse korraldusega. 5. Praegusel juhul andis Põlva Linnavalitsus 26.02.1998 korralduse nr 48-k, milles määras Piiri tn 6 elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 3957 m 2 (dtl 16). Korraldusest nähtub, et linnavalitsuse poole pöördus AS Põlva Maja ning asjas esitati A&O Maamõõdubüroo OÜ koostatud katastriüksuse toimik. Kohtule ei ole esitatud haldusakti, millega määrati Piiri tn 4 elamu teenindamiseks vajalik maa. Kinnistusraamatu kannetest nähtub, et see haldusakt on antud ning seda tehti enne 17.07.1998. Asja juurde võetud kinnistusraamatu väljavõtte põhjal toimus Piiri tn 4 korteriomandite esmakinnistamine 17.07.1998.a kinnistamisavalduse alusel 14.09.1998. Korteriomandite kinnistusraamatusse kandmise eelduseks oli, et kinnistusosakonnale esitati katastriüksuse plaan. 3 6. Kui halduskohtumenetlust reguleerivates normides on selge sõnaga ette nähtud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõue, siis tuleb kaebaja nõuet sellisena ka käsitleda. Kaebuse nõudeks on maatükkide suuruse ja piiride määramise (selle kohta antud haldusaktide) õigusvastasuse tuvastamine. Kohus märgib lisaks, et avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise nõude lahendamise raames on kohtu volitused piiratud sellega, et kindlaks teha vastava asjaolu esinemine. Kohus ei saa asjaolu kindlakstegemise nõude lahendamisel anda hinnangut tuvastatava asjaolu õiguspärasusele või õigusvastasusele, kuna selleks on ette nähtud erinõue. Kaebaja väide, et maatükkide suuruse ja piiride määramisel ei järgitud maakorralduse nõudeid, ei ole iseseisev tuvastamisnõue, vaid põhjendus sellele, miks maatükkide suurused ja piirid on kaebaja hinnangul määratud õigusvastaselt. 7.
lg 1 alusel on vastustaja Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse.
lg 2 sätestab, et riigiasutus on vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust. Kohtupraktikas kohaldatakse seda sätet ka kohaliku omavalitsuse üksusele ja selle koosseisu kuuluvale ametnikule.
lg 1 alusel teeb kohus vastustaja kindlaks vaidluse esemest lähtudes ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.
lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
jõustus 01.01.2012.
sätestab, et menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne selle seadustiku jõustumist, lõpeb seni kehtinud seaduse kohaselt. 4
-le eelneva, kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 5 alusel võis kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama seaduse § 9 lg 9 sätestas, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. 15.09.1993 kuni 31.12.1999 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 alusel tuli kaebus esitada halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Kohus märgib, et ka praegu kehtiva
lg 5 alusel võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates.
Kaebaja esitas 02.03.2006 Põlva Maavalitsusele ja Põlva Linnavalitsusele taotluse tühistada Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998.a korraldus nr 48-k, millega määrati Piiri tn 6 maaüksuse suurus ja piirid (dtl 14). Nagu eespool öeldud, on kaebaja esitanud kohtule arvukalt kaebusi seoses Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 kinnisasjade piiride ja pindaladega. Kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus varem. Kohus ei tee eeltoodut arvestades kaebajale ettepanekut esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
lg 3 ei seo määruse jõustumist sellega, kas jõustumine on märgitud kohtute infosüsteemi. Kaebaja on sama e-posti aadressi teatanud kohtule käesolevas kohtuasjas ning on selle aadressi vahendusel saatnud kohtule kaebuse ja täiendavaid avaldusi. 15.
lg 1 p 2 alusel ei saa kaebaja menetluse lõpetamise korral esitada kohtule uuesti kaebust samas nõudes ja alusel. Menetluse lõpetamise korral puudub vajadus lahendada asja sisulise lahendamisega seotud kaebaja taotlusi (näiteks tunnistajate ülekuulamiseks, kaebaja ülekuulamiseks vande all). 16. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub
Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu kaebaja kontole, millelt see tasuti (dtl 9). 17. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.