Tsiviilasi nr: 2-16-12520 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2017, Tallinn Tsivi

tja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): Y (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) 1

tja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Q (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

tjate lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni (epost:XXX) Istungi toimumise aeg 07.09.2017 RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 06.03.2017 otsus täielikult ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale maakohtule.
2. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4. Hagejale kuulub Juhtme tn 27 Rae vald asuval kinnisasjal paiknev korter nr 18.

tjate kaasomandisse kuulub kinnisasjal paiknev korter nr 20, mis asetseb korter nr 18 kohal. Korter nr 18 ja korter nr 20 moodustati 31.07.2007 avalduse ning sellele lisatud OÜ Tallinna TIB poolt 09.02.1999 koostatud ja Rae Vallavalitsuse poolt kinnitatud korteriomandite projekti alusel. Korteriomandite projekt on koostatud selliselt, et naabruses ja üksteise kohal asuvate korterite samasuguse sihtotstarbega ruumid asuvad kohakuti. Eeltoodud põhimõttest lähtudes näeb korteriomandite projekt ette ka korter 18 ja korter 20 siseplaneeringu, s.o tuba toaga, WC WC-ga, köök köögiga, esik esikuga kohakuti. 2. Hagejale teadaolevalt on

tjad korteri nr 20 ümber ehitanud ning muutnud hagejale kuuluva korteri nr 18 magamistoa kohal asuva 17,1 m² suuruse toa sihtotstarvet, võttes selle kasutusele saunana.

tjate poolt teostatud ümberehituse tulemusel on suurenenud korterist 20 korter 18 magamistubadesse

tuv müra. Samuti on korterisse nr 20 sauna ehitamine loonud olukorra, kus

tjate kuuluvast korterist

tuvad hageja magamistuppa saunas käimisega kaasnevad helid – vee solin, kerisele vee viskamine, vihtlemine, valju jutt jne, mille teke peaks korterelamu projekti kohaselt olema välistatud. 3. Eelpool kirjeldatud korteri ümberehitamise tagajärgede tõttu ei ole hagejal võimalik korter 20 asuva sauna all olevat magamistuba sihtotstarbeliselt kasutada samaaegselt sauna kasutamisega

tjate poolt. Samuti on korteri ja selle tehnosüsteemide ebaseaduslik ümberehitamine seadnud ohtu hageja ja hagejaga koos elavate isikute elu, tervise ja vara. 2

§ 12lg-st 3 ja § 15 lg-st 5.

Korteri nr 20 siseseinad on korteriomandite kaasomandi ese, millega seoses on

tjate õigused kitsendatud teiste korteriomanike, sh hageja õigustega. Kuna

§ 16

lg 1 järgi tuleb kaasomandi eseme muutmiseks sõlmida kõigi korteriomanikega kokkulepe, mida

tjad teinud ei ole, siis on igasugune korteriomandite projektiga vastuolus olev tegevus õigusvastane. 5. Hageja ei ole sõlminud

tjatega kokkulepet korteris asuvate ruumide sihtotstarve muutmise kohta. Kuna magamistoa saunaruumina kasutuselevõtuga on suurenenud korterist nr 20 lähtuvad negatiivsed mõjud, siis on

tjate tegevus õigusvastane tulenevalt

§ 11lg 1 p-st 1 ja AÕS § 74 lg-st 1.

6.

tjate poolt kohtule esitatud kaaskorteriomanike kirjalik nõusolek ei ole käsitletav kaasomanike nõusolekuna

§ 16

lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu, mille kohaselt tuleb ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Samuti seetõttu, et

sätestab korteriomanike häälteenamusega vastuvõetavate otsuste vastuvõtmiseks ette kindla korra, mida käesoleval juhul ei ole järgitud. Kaasomanike nõusolek ei ole ka kohane tõend, kuna sellel puudub kuupäev. 7.

tjate tegevuse näol on kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 6 p 2 ja 4 kohaselt tegu ehitamisega, mille teostamine eeldas EhS § 22 lg 1 tulenevalt ehitusloa olemasolu. Täna kehtiva EhS lisa 1 kohaselt on

tjate poolt teostatud ehitustööde teostamise eeldus Rae vallavalitsusele kooskõlastamiseks esitatud ehitusteatis ja ehitusprojekt, mida

tjad ei ole Rae vallavalitsuse poolt väljastatud teatest tulenevat teinud. 8. Hageja palub kohustada

tjaid taastama Juhtme tn 27-20 asuva korteriomandi siseplaneering vastavalt Juhtme 27 Rae vald korteriomandite projektile. Kohustus tuleb täita kolme kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Hageja palub mõista hageja menetluskulud

tjatelt solidaarselt välja.

tjate vastuväited hagile 9.

tjad vaidlevad esitatud nõudele vastu.

tjad ei vaidlusta, et hagejale kuulub Peetri alevikus Rae vallas Juhtme 27-18 korteriomand, mis asub kohakuti (all)

tjatele kuuluva korteriomandiga asukohaga Juhtme 27-20.

tjad ei vaidlusta ka seda, et on osaliselt muutnud oma korteriomandi ruumide planeeringut. 10.

tjad ei nõustu asjaoluga, et

tjad oleksid muutnud ruumide kasutamise sihtotstarvet. Korter on kasutatav jätkuvalt eluruumina. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt ületaks

tjate tegevus eluruumi tavakasutuse mõjusid. 11. Kõrvutades

tjate korteriomandi varasemat ja praegust planeeringut hageja korteriomandi planeeringuga nähtub, et ümberehitatud saunaruum oli

tjate poolt nii projektijärgselt kui ka tegelikkuses kasutuses duširuumina. Märgitud ruum 20-9 on see, kus

tjad on kumera vaheseina eemaldanud. See ruum 20-9 paiknes ja paikneb täna kohakuti hageja korteri ruumiga nr 18-6. Seega hageja etteheide, et magamistuppa

tavad saunas käimisega kaasnevad helid, on kohatu, kuna identsed helid

tavad tema magamistuppa ka duširuumi kasutamisega. 12.

tjad on teinud avaused nendele kuuluva korteriomandi kahte vaheseina, mis ei olnud kandvateks ega jäigastavateks konstruktsioonideks.

tjad on teinud avaused plaanil märgitud 20-7 ja 20-10 ruumide vahelisele ja avause 20-9 ruumi kumerasse seina. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Avauste tegemisel siseseintele ei olnud tegemist 3

tjad ei ole täiendavalt ühisomandis olevaid tehnosüsteeme muutnud ning ühendused on tehtud olemasoleva tehnosüsteemi baasil. 13.

tjate seisukohalt on siseseintesse avade tegemisega ja paari siseseina juurdeehitamisega (mis ei ole kandvad ega jäigastavad konstruktsioonid) korteris tegemist AÕS § 72 lg 1 olukorraga.

tjad on palunud siseseinte muudatustega kaasneva korteriomandi uuele planeeringule kaasomanike enamuse nõusolekut. Kõnealusel kinnistul on kokku 24 korteriomandit. Antud korteriomandid jagunevad 28 kaasomaniku vahel ning

tjatel on 23 kaasomaniku nõusolek, kellele kuulub kaasomanike häälte enamus. 14. Eelmärgitud planeeringu muudatused on

tjad teinud oma korteriomandis 7 aastat tagasi. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on hageja saanud korteriomandi omanikuks 18.12.2014. Hageja ega hagejale kuulunud korteriomandi endine omanik ei ole möödunud 7 aasta jooksul esitanud

tjatele ainsatki etteheidet väidetavalt häirivate helide vms osas.

tjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus 15. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt

tjate kasuks välja menetluskulude katteks 1782 eurot. 16. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus küsimuses, et hagejale kuulub korteriomand asukohaga Juhtme 27-18 Peetri alevik Rae vald ning

tjatele kuulub hageja korteri kohal asuv korteriomand asukohaga Juhtme 27-20 Peetri alevik Rae vald.

tjad on neile kuuluvas korteriomandis teinud ümberehitusi ning ehitanud oma korterisse sauna. Hageja on esitanud nõude kohustada

tjaid Juhtme 27-20 Rae vald asuvas korteriomandis endise olukorra taastamiseks, kuna

tjad on teinud ümberehitusi määral, mis nõuab kõigi kaasomanike nõusolekut, kuid seda

tjatel ei ole. Samuti on

tjate ümberehitusega hagejale kaasnenud negatiivsed mõjutused sauna kasutamisest tulenevate helide näol.

tjad vaidlevad esitatud nõudele vastu, kuna

tjad ei ole teinud olulisel määral ümberehitusi,

tjatel on ümberehitusteks enam kui poolte kaasomanike nõusolek ning hageja ei ole tõendanud, et

tjate ümberehitus põhjustaks hagejale negatiivseid mõjutusi. 17.

tjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et nad on Juhtme 27-20, Rae vald korteriomandis eemaldanud osa siseseintest ning ehitanud asemele uue ruumi, kus asub saun. Esialgse planeeringu kohalselt oli

tjate korteris asuv ruum nr 20-10 mõeldud toaks ja selle juures asuv ruum 20-9 mõeldud dusiruumiks.

tjad on oma korteriomandit muutnud selliselt, et duširuumi sein on lammutatud ja varasemalt ruumi 20-10 alla kuuluvat pinda kasutades on ehitatud suurem duširuum koos saunaga ning samuti muudetud siseseinte asukohta. 18. Kohus on seisukohal, et selliselt toimides ei ole

tjad asja või selle otstarvet oluliselt muutnud või väljunud asja tavakasutuse raamidest, tegemist ei ole kaasomandisse kuuluva eseme suure ehitusliku ümberkorraldusega. Kohus leiab, et olukorras, kus

tjad on korteriomandis asuvaid siseseinu ümber tõstnud, ei ole tegemist asja olulise muutmisega, kuna hageja ei ole tõendanud, et seinte asukoha ümbertõstmine mõjuks kahjulikult hoone konstruktsioonidele või kahjustaks muul viisil teiste kaasomanike huve. Samuti puudub alus asuda seisukohale, et

tjad oleksid seinte või korteriomandi sihtotstarvet mingil viisil muutnud. Nähtuvalt asjas 4

tjate korteriomand jätkuvalt kasutuses eluruumina (tlk 4853). 19. Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid, millest ilmneks, et sauna ehitamisega on kaasnenud toime, mis ületab teistele korteriomanikele omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja on välja toonud, et teda häirivad sauna kasutamisega kaasnevad helid, kuid kohus on seisukohal, et olukorras, kus

tjate korteriomandi samasse piirkonda oli ettenähtud dušinurk, ei ole tegemist oluliselt erinevate helidega, mida hageja on kohustatud taluma tavapärase korterelamu elukorralduse raames. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et sauna ehitamine oleks kaasa toonud negatiivseid mõjutusi hoone konstruktsioonidele, tekitanud majas liigniiskust vms. 20.

tjad on esitanud tõendi selle kohta, et

tjate poolt teostatud ümberehituse on heaks kiitnud enam kui pool Juhtme 27, Rae vald asuva kinnisasja kaasomanikest. Kuna kaasomanikud andsid heakskiidu

tjate poolt tehtud ümberehitusele on tegemist kaasomanike nõusolekuga AÕS § 72 lg 1 mõttes. 21. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

tjate lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on

tjatel kulunud õigusabile 1 782 eurot. Kohus leiab, et

tjate esindaja toimingud õigusabi osutamiseks on põhjendatud, tunni hind 132 eurot on mõistliku suurusega. Seetõttu tuleb hagejal

tjate kasuks välja mõista 1 782 eurot. Apellatsioonkaebus 22. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta

tja kanda ja menetluskulude tasumisega viivitamisel mõista välja viivis. 23. Hagejal on endise olukorra taastamise nõue, kuivõrd

tja ei olnud õigustatud ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta kaasomandi eseme suhtes ümberehitustöid tegema, st korterisse ehitama magamistoa asemel sauna. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et nagu piisaks antud juhul ümberehituseks heakskiitvast korteriomanike häälteenamusest ja, et ümberehitamine ei olnud oluline ning ei väljunud korteriomandi tavapärasest kasutusest. Maakohtu hinnangul tulnuks hagejal tõendada, et sauna ehitamine on juba kaasa toonud negatiivsed asjaolud nt liigniiskuse vms. Küsimus on eelkõige negatiivsete mõjutuste riskis ja selles, kas mõjutus või ka potentsiaalne mõjutus on piisav, et kaasomanikel oleks õigus otsustada, mida nende kaasomandi esemega tehakse. Seda eriti olukorras, kus ehitustöö tulem võib mõjutada otseselt ka teisi kortereid. Täiendavalt on hageja kirjeldanud, kuidas toakasutuse uus otstarve, st saun hagejat juba praegu oluliselt häirib. 24. Maja projekteerimisel on arvestatud seinte heli- ja niiskuskindlus, tuulutus ja ventilatsioon, elektrivõimsus, elektrijuhtmestik, kaitsmed ja kõik muud tehnosüsteemid ja lahendused vastavalt projektijärgsele ruumide kasutusotstarbele ja sellest lähtuvatele koormustele. Saunaruum on rajatud alale, mis oli planeeritud 100% toana. Ümberehituseks puudus ehitusluba. 25. Korteriomanikud võtavad vastu otsused üldkoosolekul, kuid üldkoosolekut ei ole toimunud. Seega on

tjate poolt 5

tjatele kuulus kuni 28.02.2017 ühisomandina korteriomand aadressil Juhtme tn 27 -

1. -Hagejale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand aadressil Juhtme tn 27 -
2. -

tjatele kuulunud korteriomand paikneb elamus aadressil Juhtme tn 27, Rae vald hagejale kuuluva korteriomandi kohal. -

tjad tegid neile kuulunud korteriomandi reaalosas ümberehitusi selliselt, et eemaldati projektijärgse duširuumi seinad ja täiendavalt osaliselt siseseinu, ehitati uued siseseinad, mille tagajärjel üks senine tuba on jagatud kaheks ning sellest ühte poolt ja senist duširuumi pinda kasutatakse vannitoa ja saunana. -

tjatel ehitusluba ümberehituste tegemiseks puudus. Samuti puudus neil kaasomanike kokkulepe ümberehituste tegemiseks. 29. Maakohus asus otsuses seisukohale, et

tjad on teinud kaasomandisse kuuluva asja ümberehituse, kuna nad eemaldasid osa korteriomandi reaalosas asuvatest siseseintest ning ehitasid siseseinad teise kohta. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukohaga, kuid täiendab seda. Lähtudes

§ 1

lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud ja elektrijuhtmed korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt selle kohta nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27;

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Käesolevast asjast nähtub, et korteri planeeringujärgse duširuumi seinad lammutati, üks tubadest jagati juurdeehitatud siseseinaga kaheks ning ühele senisele toapoolele rajati vannituba koos saunaruumiga. Seega ehitati ringi ka kaasomandis olevad ühiskommunikatsioonid, st vee- ja kanalisatsioonitorustik ja elektrijuhtmestik. Ka eelpooltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et

tjad on teinud kaasomandisse kuuluva eseme ümberehitusi. 30. Maakohus asus seisukohale, et

tjad ei muutnud ümberehitusega asja oluliselt ning ei väljunud korteriomandi tavakasutuse raamidest. Maakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et korteriomandi kasutamise sihtotstarvet ei ole

tjad muutnud, sest korteriomand on jätkuvalt kasutuses eluruumina. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. 31. Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad

§-d 10 ja 11.

§ 10

lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 10

lg-s 2 sätestatud korteriomaniku kohustust kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt tuleb mõista ka selliselt, et ei ole lubatud ümber paigutada siseseinu ja tehnosüsteeme, mille tagajärjel muutub korteriomandi reaalosas olevate ruumide kasutamise 6

§ 12

lg 3 järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt.

§ 12

lg 3 sätestatud seaduseks võib pidada näiteks ehitusseadust.

tjad on tuginenud sellele, et ümberehitus teostati umbes 7 a. tagasi. Sellel ajal kehtinud EhS § 2 lg 6 p 3 kohaselt oli ehitamine ka ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine. EhS § 12 lg 1 järgi tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ja lg 2 järgi peab ehitamiseks olema ehitusluba. EhS § 33 lg 3 kohaselt kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele (EhS § 32 lg 1). Ringkonnakohus on seisukohal, et korteriomanikel on õigus nõuda, et kõik korteriomanikud kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt kasutusloale. Kuigi pooled ei ole esile toonud millal ja milline kasutusluba elamule anti, võib eeldada, et kasutusluba anti elamule eeldusel, et see vastab projektijärgsele planeeringule. Käesolevast asjast nähtuvalt on

tjad elamu planeeringut ning kasutuses olevate ruumide sihtotstarvet muutnud. Ringkonnakohus leiab, et

tjate ümberehituse näol on tegemist asja olulise muutmisega. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Asjas puudub vaidlus, et kaasomanike kokkulepe ümberehituse tegemiseks

tjatel puudus. Kaasomanike enamuse poolt antud hilisem heakskiit ümberehitusele kaasomanike kokkulepet ei asenda.

1. AÕS § 72 lg 5 järgi kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on vaidluse lahendamiseks oluline kindlaks teha, kas ümberehitus ka sisuliselt rikub hageja huve. Hageja tõi hagis mh esile, et korteri ja selle tehnosüsteemide ebaseaduslik – pädevate isikute kontrollita – ümberehitamine on seadnud ohtu hageja ja hagejaga koos elavate isikute elu, tervise ja vara. Maakohus selgitas, et hageja kohustus on tõendada, et tema õigusi on kahjustatud (I kd, tlk 108 pöördel) Otsuses asus maakohus seisukohale, et hageja oma õiguste rikkumist ei tõendanud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
2. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus eristanud hageja väiteid selle kohta, et tema õigusi rikub planeeringu muutus, st siseseinte ümberpaigutamine, kui ka tehnosüsteemide ümberehitamine ilma pädevate isikute kontrollita. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et hageja väidetud ümberehitus on

tjate korteris toimunud. Kaasomanikel on

§ 10

lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lgst 5 ning AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja huvide kahjustamist tuleb käesolevas asjas esitatud asjaoludel eeldada. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja huvide kahjustamist saaks jaatada vaid juhul, kui

tjate ümberehituse tagajärjel on elamule tekkinud kahjustused. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et

tjate kohustus on käesolevas asjas tõendada seda, et nende poolt teostatud ümberehitus on elamule ja selle kasutajatele ohutu. Asjas esitati

tjate poolt asjatundja arvamus (I kd, tlk 121-132), milles asuti seisukohale, et mittekandvate vaheseinete ümberehitusega korteris Juhtme 27-20 ei ole kahjustatud ei naaberkorterite ega hoone kandekonstruktsioone ja püsivust. Lisaks oli asjatundja 7

tja korterisse sauna ette nähtud ei olnud. Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda, et sellist muutust, mis potentsiaalselt võib mõjutada kogu hageja korteriomandit, ei viidaks ellu või nagu antud juhul, et kõrvaldataks sellise nõusolekuta tehtud muudatuse tagajärjed. Vastuses apellatsioonkaebusele leidsid

tjad sisuliselt, et apellatsioonimenetluses on hageja oma väiteid muutnud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hagis tõi hageja esile, et korteri ja selle tehnosüsteemide ebaseaduslik – pädevate isikute kontrollita – ümberehitamine on seadnud ohtu hageja ja hagejaga koos elavate isikute elu, tervise ja vara. 35. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab hageja hagiavalduses märkima selgelt väljendatud nõude ja hagi aluseks olevad asjaolud. Hagis nõuab hageja

tjatelt Juhtme tn 27-20 asuva korteriomandi siseplaneeringu taastamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja nõue, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, selge. Hagis väidab hageja, et tema õigusi rikub ka tehnosüsteemide omavoliline ehitus. Hageja on vormistanud haginõude sõnastuses, milles eeldab sisuliselt, et koos planeeringujärgsete siseseinte taastamisega muudetakse endiseks ka tehnosüsteemide asukoht. Antud haginõude sõnastuses ei pruugi võimaliku hagi rahuldamise korral see hageja soovitud tulemust kaasa tuua. Sellest tulenevalt tuleks hagejal oma nõuet täpsustada. 36. Kuivõrd maakohus ei eristanud hageja väiteid selle kohta, et tema õigusi rikub planeeringu muutus, st siseseinte ümberpaigutamine, kui ka tehnosüsteemide ümberehitamine ilma pädevate isikute kontrollita, leidis ebaõigesti, et hageja õiguste kahjustamine on käesolevas asjas tõendamata, jättis sellest tulenevalt

tjatele selgitamata tõendamiskoormise ning see võis tuua kaasa lõppjäreldusena vale lõpplahendi, siis leiab ringkonnakohus, et ta ei saa ise lõpplahendit teha. Käesoleval juhul on ringkonnakohus sellises menetluslikus olukorras, kus ringkonnakohtul tuleks viia läbi uuesti eelmenetlus ning esitatud ja esitatavaid väiteid ja tõendeid arvestades teha esimesena nõude osas sisuline lahend. See ei ole kooskõlas TsMS §ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Kaebeõiguse realiseerimiseks peab menetlusosalisel olema võimalus tugineda konkreetsetele alama astme kohtu lahendis sisalduvatele rikkumistele, mis tuleks kõrvaldada. Asjas tuleb mõlemale poolele anda võimalus täpsustada oma väiteid, sh ka juhul, kui hageja soovib täpsustada oma nõuet või esitada alternatiivseid nõudeid. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus esitada soovi korral ka täiendavaid tõendeid. 37. Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik 8