Obsah (9)

§ 46§ 43§ 121§ 44§ 55§ 266§ 268§ 249§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-4497 15. detsember 2025 Karin

) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 2

§ 46

lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebuse kohaselt oli kaebaja otsuse tegemise ajal volikogu liige ning 27.02.2025.a istungi protokollist (dtl 11-14) nähtuvalt osales kaebaja vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel. Seega tehti otsuse vastuvõtmine kaebajale teatavaks selle tegemise päeval. Viimane päev tühistamiskaebuse esitamiseks oli 31.03.2025 (29.03.2025 oli laupäev). Kaebaja on kaebetähtaega oluliselt ületanud.

1. Kaebetähtaega ei saa arvestada vastustaja
2. ja 25.11.2025.a vastustest kaebajale. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta sai alles nendest vastustest teada, et volikogule ei esitatud ehitusmaksumust, finantsmõju hinnangut, kontsessioonilepingu punkti 3.5 võimaliku hüvitamiskohustuse ulatust või muid kaebuses nimetatud andmeid. Kaebaja kinnitusel oli ta vaidlustatud otsuse tegemise ajal volikogu liige ning teab seetõttu hästi, millised andmed ja dokumendid volikogule esitati või ei esitatud. Kaebetähtaega ei muuda ja ei pikenda see, et määruse punktis 3 nimetatud kohtuasjades väitis kaebaja tema kui volikogu liikme õiguste rikkumist, kuid praeguses kaebuses väidab kaebaja tema kui eraisiku õiguste rikkumist. Kui kaebaja sai esitada tähtaegselt kaebuse tema kui volikogu liikme õiguste rikkumise alusel, siis oli kaebajal võimalik esitada tähtaegselt ka kaebus tema kui eraisiku õiguste rikkumise alusel.
3. Kohus ei anna kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuna alused kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puuduvad. Kaebaja on juba kahel korral esitanud halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tegemise või kontsessioonilepingu sõlmimise peale (määruse punkt 3). See näitab, et kaebajal ei olnud objektiivseid või subjektiivseid takistusi esitada kaebus tähtaegselt.
4. Menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal õigust esitada uuesti kohtule sama nõuet samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

8. Kohtu hinnangul ei sõltu menetluse lõpetamine kaebetähtaja ületamise tõttu sellest, kas kaebajal on kaebeõigus või mitte. Halduskohus saab lahendada vaid tähtaegselt esitatud kaebust. Kohus siiski märgib, et ka kaebuse tähtaegsuse korral oleks kaebus kuulunud tagastamisele

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

1. Kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada vallavolikogu otsust kontsessioonilepingu sõlmimise ja sellega vallale rahalise kohustuse võtmise kohta. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, sh otsustada investeeringute tegemise ja kohustuste võtmise üle. Tegemist on otsustega, mille sisu sõltub valimiste tulemusena tekkinud poliitilisest tasakaalust volikogus. Kaebaja ei saa selliseid otsuseid vaidlustada põhjendusel, et need on tema hinnangul ebaotstarbekad, piisavalt põhjendamata vms. Kaebajale ei tulene subjektiivseid õigusi normidest, mis kehtestavad nõuded kohaliku omavalitsuse kohustuste suuruse või kohustuste võtmise korra kohta. Kaebaja kinnitab ka ise kaebuses, et kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks. Praeguses asjas puudub õigusnorm, mis annaks kaebajale õiguse esitada kaebus avaliku huvi kaitseks.
2. Õige ei ole kaebaja väide, et kohtupraktika kohaselt on maksumaksjal õigus vaidlustada haldusakte, mis loovad avalike vahendite kasutamisel õigusvastase, varjatud või läbipaistmatu finantsriski. Kohtupraktika on vastupidine (vt kohtuasja 3-20-1502). 3 Kohus taunib seda, et kaebaja on kaebuse koostamisel olnud hooletu. Kaebaja viitab kaebeõiguse osas lahenditele RKHK 3-17-1786, 3-3-1-86-15, 3-3-1-63-12, 3-20-1786/
3. Lühend RKHK tähendab üldiselt teadaolevalt Riigikohtu halduskolleegiumi. Kohus tegi kindlaks, et kohtuasjades 3-17-1786 ja 3-20-1786 ei ole tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid. Kohtuasjades 3-3-1-86-15 ja 3-3-1-63-12 on tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid, kuid nendes ei käsitleta küsimust, milline puutumus on piisav kaebeõiguse tekkimiseks. Mõlemas kohtuasjas esitas kaebuse isik, kellele kuulus selgelt tuvastatav subjektiivne õigus (vastavalt isik, kelle vanemahüvitist vähendati ja isik, kelle taotlust osta riigilt tema kasutuses olnud kinnisasjad ei rahuldatud). Tuvastamisnõue
4. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja väidetud volituste ületamisel puudub mistahes seos kaebaja subjektiivsete õigustega. Kohus märgib alustuseks, et õige ei ole kaebaja arusaam, nagu oleks lepingu sõlminud vallavalitsus. Lepingu sõlmimise otsustas vallavolikogu. Volikogu andis lepingu allakirjutamiseks volituse kahele konkreetsele füüsilisele isikule, kellest üks oli volikogu esimees ja teine vallavanem.

1. Kaebaja väidetud volituste ületamine seisneb selles, et lepingu punkti 3.5 sõnastus projektis ja alla kirjutatud lepingus on erinev. Punkt 3.5 oli lepingu projektis (dtl 31) sõnastatud järgmiselt. Juhul kui Kontsessioonilepingu lõppemisel ei lepita kokku Kontsessioonilepingu pikendamise tingimustes, on Kontsessionääril õigus saada hüvitist 50% ulatuses vastavalt ehituseksperdi poolt määratud ehitise kulumit arvestavale ehitusväärtusele. Punkt 3.5 on alla kirjutatud lepingus (dtl 17) sõnastatud järgmiselt. Juhul kui Kontsessioonilepingu lõppemisel ei lepita kokku Kontsessioonilepingu pikendamise tingimustes, on Kontsessionääril õigus saada hüvitist 50% ulatuses kõrgeimale tasemele vastava mõlema osapoole aktsepteeritud litsentseeritud ehituseksperdi poolt määratavale uusehitise ehitusväärtusele, millest on maha arvestatud ehitise füüsiline kulum. Sellisel juhul lõpetatakse ka hoonestusõiguse leping. Reavahetus punkti 3.5 tekstis on tehtud kohtu poolt eristamaks teksti kattuvat ja muutunud osa.
2. Vaidlustatud otsusega otsustas volikogu sõlmida kontsessioonilepingu. Lepingu projekt sisaldas punkti 3.5, millega nähti ette kontsessionääri õigus saada hüvitist juhul, kui lepingu lõppemisel (see on lepingu punkti 3.2 alusel 20 aastat arvates teenuse osutamise alustamisest) ei lepita kokku lepingu pikendamist. Kohustus oli siduv nii projektis kui ka alla kirjutatud lepingus toodud sõnastuses. Kohustus on mõlemas sõnastuses tingimuslik ehk tekib üksnes juhul, kui kontsessioonilepingut ei pikendata. Tegemist ei olnud pelgalt kohustuse, vaid soorituse ja vastusooritusega - kontsessionäär saab hüvitise ning maaomanik ehk Tapa vald omandab hoonestusõiguse lõpetamisega ehitise. Vastustaja on vastustes kaebajale kohaselt selgitanud, et hüvitise võimalikku suurust saab hinnata alles perioodil, kui kontsessioonileping lõpeb ja sõltumatud eksperdid on andnud oma hinnangu ehitise tegelikule väärtusele; ehituslik maksumus ei anna alust hüvitise suuruse prognoosimiseks muuhulgas põhjusel, et ehituse maksumus on kontsessionääri ärisaladus ja ei ole vastustajale teada; 4 lepingu punkt 3.5 realiseerub üksnes volikogu täiendava otsusega (dtl 41, 43).
3. Eeltoodu tähendab, et otsus selle kohta, kas pikendada kontsessioonilepingut või tasuda kontsessionäärile hüvitis ja omandada ehitis tehakse tulevikus. Kui see otsus tehakse, siis on samuti tegemist otsusega vastustajale kohustuste võtmise kohta, mille vaidlustamiseks kaebajal kaebeõigust ei ole (vt määruse punkte 8-10). Kaebaja väidetud volituste ületamine ei mõjuta kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus
4. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55

lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna see ei ole lubatav ja seda ei ole võimalik puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Kaebaja taotles vaidlustatud otsuse kehtivuse või täitmise peatamist ning kontsessioonilepingu täitmise peatamist. Kaebaja avaldustest tuleneb, et 30.06.2025.a kontsessioonileping nr 5-1/25/27-1 (dtl 15-28) on sõlmitud riigihanke tulemina. See nähtub ka avalikult kättesaadavast riigihangete registrist, tegemist on Tapa spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessiooniga (riigihanke viitenumber 279119). Riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest tekkinud vaidluste ehk hankeasjade lahendamiseks on seadusandja sätestanud erikorra (

§ 266-280).

Kaebeõigus on hankeasjades ette nähtud riigihankega otseselt seotud isikutele - pakkujale, taotlejale ja riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjale (

§ 268lg 1).

Kaebajal ei ole hankelepingu vaidlustamise õigust. Sel juhul ei saa kaebaja taotleda ka hankelepingu täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras. Vaidlustatud otsuse kehtivus ei mõjuta hankelepingu kehtivust. Sel juhul ei saa kaebajal ilmselgelt olla esialgse õiguskaitse vajadust vaidlustatud otsuse kehtivuse või täitmise peatamiseks

§ 249lg 1 tähenduses.

Lisaks on vaidlustatud otsus täidetud ning otsuse täitmisega lõppes ka selle kehtivus. Sel juhul ei saa otsuse kehtivust või täitmist enam peatada esialgse õiguskaitse korras. Menetluskulud, selgitused

1. Kaebaja ei tasunud kaebuse ega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu (riigilõivuseaduse § 60 lg 1 ja 6). Puuduvad õigusnormid, mis vabastaksid kaebaja praeguses kohtuasjas riigilõivu tasumisest. Kohus ei jäta kaebust käiguta riigilõivu tasumiseks, kuna menetluse lõpetamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral kuuluks riigilõiv tagastamisele.
2. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 5