Obsah (6)

§ 113§ 4034§ 403§ 4062§ 406§ 94

Tsiviilasi nr 2-25-104185 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-104185 Tsivii

1132 lg 2 sätestatust ning lepingu üldtingimuste p-st 7.

1. Sissenõudmisega seotud kulud on 50 eurot, mis koosnevad tasuliste kirjade saatmisest ja muudest kuludest.
2. Pärast viivisenõude täpsustamist (dtl 112) nõuab hageja kostjalt viivist arvestatuna 3499,73 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 21.09.2023 kuni hagi esitamiseni 26.03.2025 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 33,22% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1 ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1758,25 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist alates 27.03.2025 lepingujärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.

1. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et lepingud on sõlmitud sidevahendi abil. Kostja laenutaotlused on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel.
2. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. 30.04.2019 lepingu sõlmimisel on kostja sissetulekud tuvastatud vastavalt Swedbanki pangakonto analüüsile. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1352,73 eurot ning kohustused 276,24 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (118,14 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 958,35 eurot.
3. Lepingu põhitingimuste muutmisel 09.06.2020 (laenulimiit 3900 eurot) on sissetulekud tuvastatud vastavalt Swedbank pangakonto analüüsile. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1440,06 eurot ja kohustused 703,29 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (39,37 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 547,40 eurot. Lepingu põhitingimuste muutmisel 09.12.2020 (laenulimiit 4000 eurot) on kostja sissetulekud tuvastatud vastavalt Swedbank pangakonto analüüsile. Laenuandja võis järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Hagejale ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist kui taotluste täitmisel esitas kostja ebaõigeid andmeid. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
4. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja

§ 4034lg 7 järgse ümberarvestuse.

Kostja sai lepingu TL3565069 alusel laenu kokku 950 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1151,74 eurot. Arvestades tagasimaksed põhiosa katteks saab lugeda nõude tasutuks. Lepingu KK3407609 2 alusel sai kostja laenu kokku 5832 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6658,34 eurot. Arvestades tagasimaksed põhiosa katteks saab lugeda nõude tasutuks. Lepingu REF3890930 katteks on kostja tasunud laenuandjale 894,34 eurot ja hagejale 1100 eurot. Hageja on 24.07.2025 ümberarvestuses kostja tagasimaksed uuesti määranud ning selle kohaselt puudub kostjal võlgnevus hageja ees. KOSTJA VASTUS (dtl 320-325, 534-535, 545-546)

1. Kostja ei nõustu nõude suurusega ning palub tuvastada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine tarbijakrediidilepingute sõlmimisel, arvestada nõue ümber vastavalt seadusele, teha see kostjale teatavaks ning määrata kindlaks ümberarvestatud nõude suurus.
2. Kostja leiab, et kõiki kolme tarbijakrediidilepingut sõlmides (REF3890930, KK3407609 ja TL3565069) rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu kuuluvad nõuded ümberarvestamisele (

§ 403⁴ lg 7).

Refinantseerimislaenu korral tuleb hinnata, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nii refinantseerimislaenu andmisel, kui ka refinantseeritavate laenude andmisel enne kõike olukorras, kus krediidiandja refinantseerib enda antud varasemaid laenusid.

1. Hageja ei ole esitanud krediidilepingute nr KK3407609 ja TL3565069 ärakirja. Hageja esitatud kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja ei olnud krediidilepingu KK3407609 sõlmimisel krediidivõimeline. Krediidiandja võttis taotluse alusel arvesse sissetuleku 700 eurot, kohustused 322,37 eurot, majapidamiskulud 200 eurot ja kulud ülalpeetavatele 226 eurot. Juba taotluselt on näha, et kostja regulaarsed kulud ja kohustused on suuremad kui sissetulekud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohus on teinud 30.04.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-24-6738, mille punktis 16 selgitab, et peretoetust ei loeta laenusaaja regulaarse sissetuleku hulka. Lisaks ei ole laenutaotlusel küsitud infot ülalpeetavate kohta, kuigi kostja on märkinud ülalpeetavate kulud. Kostja sai 09.10.2018 Ühisraha OÜ-lt laenu 970 eurot, kuid 7 kuu pangakonto väljavõttelt ei nähtu mitte ühtegi tagasimakset selle laenu katteks. Hagejal kui professionaalsel laenuandjal pidi tekkima kahtlus, et selline käitumine võib viidata kostja krediidivõimetusele. Samuti sai kostja 19.03.2019 Bondora AS-ilt laenu 3500 eurot, kuid konto väljavõttelt ei nähtu, et kostja oleks tagasimakseid teinud. Ka see oleks pidanud krediidiandjas tekitama täiendavaid kahtluseid. Samuti ei ole hageja esitanud ühtki tõendit selle kohta, et krediidiandjal oleks olnud ülevaade kostja finantskohustuste täpse suuruse üle. Krediidi väljastamise hetkeks oli hagejale teada, et kostjal on vähemalt 3 finantskohustust, millest tasub vaid ühte (AS Swedbankile). Krediidiandja ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet vahetult enne TL3565069 laenu andmist. Kostja poolt esitatud taotluses on märgitud majapidamiskuludeks 0 eurot ja ülalpeetavaid märgitud ei ole. Hageja on jätnud täielikult kontrollimata kostja igapäevased kulud ning finantskohustused.
2. Hageja viitab hagis, et kostjal oli kohustus esitada enne lepingute sõlmimist õiged andmed enda finantsseisundi kohta. Krediidiandja ei ole teinud mitte ühtegi mõistlikku pingutust selleks, et kontrollida kostja esitatud andmete õigsust. Krediiditaotleja konto väljavõtte analüüs peaks olema esimene asi, mida krediidiandja teeb, et hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust ja krediidisaaja esitatud andmete õigsust. Lähtudes eeltoodust rikkus krediidiandja kohustust kontrollida tarbija esitatud andmete õigsust.
3. Juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, teeb kindlaks ümberarvestatud nõude suuruse, palub kostja, et talle võimaldataks võlanõude tasumine maksegraafiku alusel. Kostja on võimeline tasuma igakuiselt kuni 200 eurot. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
5. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 22.12.2022 laenulepingu (leping I), millest nähtuvalt refinantseeriti 30.04.2019 laenulepingust nr KK3407609 3 (leping II) tulenev kohustus Laen.ee ees summas 4351,98 eurot ja 06.06.2020 laenulepingust nr TL3565069 (leping III) tulenev kohustus Laen.ee ees summas 780,77 eurot (dtl 43-48). Laenusumma 5132,75 eurot tuli tagastada 120 osamaksena igakuiselt
6. kuupäevaks vastavalt maksegraafikule, osamakse (mis koosnes muutuvas suuruses põhiosast ja intressist) suuruseks oli 147,39 eurot kuus.
7. Poolte vahel sõlmitud leping ning refinantseerimise aluseks olevad lepingud on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 järgi. 17. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust.

Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas.

Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 18.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 19. Lepingu I krediidikulukuse määr oli 39,40% aastas ning selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2022 seisuga 16,30% aastas. Lepingute II ja III (dtl 497-498) krediidikulukuse määr oli 49% aastas, lepingut III muudeti 09.12.2020 ning nende sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2018 seisuga 20,01% aastas ja 30.11.2019 seisuga 20,61% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole

§ 4062lg 3 järgi tühised.

20. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 21.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 22. Vastutustundliku laenamise kohustust tuleb täita sõltumata laenu eesmärgist, st ka juhul, kui refinantseeritakse varasemad võlad. Seega 30.04.2019 lepingu sõlmimisel, millega kostjale võimaldati krediiti 3000 eurot (dtl 346), 09.06.2020 lepingu muutmisel ja krediidi suurendamisel 3900 euroni (dtl 498) ning 09.12.2020 lepingu muutmisel ja krediidi suurendamisel 4000 euroni (dtl 499) pidi krediidiandja kontrollima kostja võimelisust oma kohustusi täita. Kuna kostja 22.12.2022 lepinguga laenu juurde ei saanud, siis selle lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust uuesti hinnata polnud tarvis (

§ 4034lg 9).

23.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

§ 403

4 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema 4 krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

1. Hageja on kohtule esitanud 29.04.2019 kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedi ja samal kuupäeval esitatud laenutaotluse (dtl 67-69), millest nähtuvalt on kostja töötasu suuruseks 700 eurot, finantskohustused 283 eurot ja laen.ee 39,37 eurot, majapidamiskulud 200 eurot ja kulud ülalpeetavatele 226 eurot. Krediiditoimikust (dtl 73-74) nähtuvalt on 29.04.2019 kontrollitud Taust.ee ja Ametlike Teadaandeid. Laenuotsuse tegemisel on võetud arvesse kostja töötasu 737,16 eurot, töövõimetoetust 463,99 eurot ja sotsiaaltoetust 120 eurot ning finantskohustustena laene kogusummas 614,07 eurot, lisaks majapidamiskulud 225 eurot ja kulud ülalpeetavatele 339 eurot.
2. 06.06.2020 laenutaotluse andmetest (dtl 71-72) nähtuvalt on kostja töötasu 650 eurot, finantskohustused 126 eurot ja laen.ee 118,14 eurot ning majapidamiskulud 0 eurot. Krediiditoimikust (dtl 75-76) nähtuvalt on 06.06.2020 kontrollitud Taust.ee ja Ametlike Teadaandeid, tehtud kinnistusraamatusse päring. Laenuotsuse tegemisel on võetud arvesse kostja töötasu 648,13 eurot, töövõimetoetust 445,26 eurot ja sotsiaaltoetust 346,67 eurot ning finantskohustustena laene kogusummas 703,29 eurot, lisaks majapidamiskulud 150 eurot.
3. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
4. Hageja on kohtule tõendina esitanud kostja Swedbanki konto väljavõtte perioodi 01.10.2018 kuni 29.04.2019 (dtl 77-94) kohta ning automatiseeritud väljavõtte perioodi 09.12.2019 kuni 06.06.2020 (dtl 382-410) kohta. Kuigi formaalselt on laenuandja laenutaotluste saamisel kogunud kostja krediidivõime teadasaamise kohta andmeid sh küsinud pangakonto väljavõtet, ei ole kohtu hinnangul teostatud piisava põhjalikkusega andmete sisulist kontrolli, et veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses. Nimelt nähtub kogutud andmetest ja kostja kontode väljavõtetest, et kostjal on võetud teisigi tarbimislaene, mille pinnalt võib tekkida kahtlus, et kostja võib vajada laenuraha oma igapäevaste baasvajaduste rahuldamiseks sh võetud laenude tagasimaksmiseks. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostja sai peretoetust 520 eurot kuus, mille pinnalt tulnuks krediidiandjal tuvastada, mitu ülalpeetavat kostjal on ning arvestada ka ülalpeetavate kulude kandmisega (näiteks juunis 2020 aastal krediidi suurendamisel ei ole ülalpeetavatega üldse arvestatud). Lisaks ei ole peretoetuse arvestamine laenusaaja regulaarse sissetuleku hulka kooskõlas perehüvitiste seaduse eesmärgiga. Ka tegelikke majapidamiskulude suurust ei ole krediidiandja kindlaks teinud. Kuigi kostja on taotluse andmetes märkinud majapidamiskulude suuruseks 0 eurot tulnuks krediidiandja konto väljavõtete pinnalt tuvastada, kui suured on tegelikud majapidamiskulud. Samuti oleks võimalik küsida kostja infot kulude kohta, mida kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tehtud ei ole.
5. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu
6. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). 5
7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku, finantskohustuste ja majandamiskulude suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ning ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Krediidi suurendamisel detsembris 2020 ei ole üldse andmeid kogutud.
8. Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingute sõlmimist ja krediidilimiidi suurendamist kindlaks tehtud. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et krediidiandja oleks piisaval määral täitnud

§ 403

4 lg-s 6 sätestatud kohustust ning veendunud algselt kostjale laenu andmisel ja laenusumma suurendamisel kostja krediidivõimelisuses. 31. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingute osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 32. Hageja on esitanud kohtule 25.07.2025 menetlusdokumendis

§ 403

⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostjale on ümberarvestus kätte toimetatud 11.08.

1. Ümberarvestuse kohaselt on kostja saanud kahe esialgse lepingu alusel krediiti kokku 6782 eurot (lepingu nr TL3565069 alusel 950 eurot ja lepingu KK3407609 alusel 5832 eurot) ja teinud tagasimakseid summas 9804,42 eurot, mis tuleb arvestada nende lepingute põhiosa katteks. Seega on kostja kogu võlgnevuse tasunud ning hageja nõue ei ole põhjendatud.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
3. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
4. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning eelduslikult ei ole tal neid ka tekkinud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 6