Obsah (9)

§ 187§ 440§ 444§ 468§ 173§ 168§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tartu Maakohus Külli Puusep 20. märts 2026, Tartu kohtumaja 2-2

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. Rediem Capital AB esitas
2. augustil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.O vastu 1072 euro 55 sendi saamiseks. Kohus koostas
3. septembril 2025 makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Vastuväite esitamise tõttu lõpetas kohtunikuabi
4. oktoobril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
5. Tartu Maakohus kohustas
6. novembri 2025 määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas
7. novembril 2025 hagiavalduse J.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja kostja
8. juunil 2023 kostja kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr
9. Nõude ümberarvestuse tulemisel leiab hageja esindaja, et hagejal ei ole enam nõuet selle lepingu alusel ja hagis seda nõuet ei esita. 2.2 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja kostja sõlmisid
10. juunil 2023 kostja kauba (arvuti jm) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr
11. Kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Kostja sai laenu 708 eurot 77 senti, tagasimakseid on tehtud 464 eurot 97 senti. Põhiosa võlg on 708 eurot 77 senti– 464 eurot 97 senti = 243 eurot 80 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis on 10 eurot 98 senti. 2.3 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja kostja sõlmisid
12. juunil 2023 kostja kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr
13. Hageja selgitas ka selle lepingu puhul, et tal ei ole esitada veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta. Kostja sai laenu 1168 eurot 98 senti. Tasutud on 638 eurot 2 22 senti, mis on arvestatud põhiosa katteks. Põhiosa võlgnevus on 1168 eurot 98 senti – 638 eurot 22 senti = 530 eurot 76 senti. 2.4 Hageja alternatiivse nõude järgi võlgneb kostja kahe lepingu peale kokku põhiosana 774 eurot 56 eurot (243,80 + 530,76), millest alternatiivses nõudes 518 eurot 83 senti (243,80 + 275,03) on sissenõutav ja 255 eurot 73 senti muutub sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele
14. J.O esitas
15. detsembril 2025 seisukoha hagiavaldusele, milles võttis hagi õigeks ja nõustus hagiavalduses esitatud ümberarvestatud nõuete suurustega. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostja on kohtule
2. detsembril 2025 edastanud vastuse hagiavaldusele, milles on märkinud: „Kostja võtab hagi õigeks ja nõustub hagiavalduses esitatud ümberarvestatud nõuete suurustega.“. Kohtule nähtub sellest, et kostja õigeksvõtt on sisuline ega ole esitatud eksimuse tõttu. Kohus ei näe põhjuseid keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest, mistõttu rahuldab kohus hagi kohtuistungit pidamata. Kohus jätab kohtulahendist välja põhjendava osa.
3. Kohus selgitab, et mõistab kostjalt kohtulahendi tegemise aja seisuga põhivõlgnevuse kokku 664 eurot 95 (518,83+ 4x36,53) ja alates
4. aprillist 2026 osamaksetena. 7.

§ 468

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust esitada hagi. Praegusel juhul on kostja andnud põhjuse hagiavalduse esitamiseks, sest kohtueelsete läbirääkimiste tulemusel ei ole kostja asunud võlgnevust tasuma. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma, seetõttu jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

1. Hageja
2. märtsil 2026 koos hagiavaldusega esitatud menetluskuludele nimekirja järgi on hageja menetluskulud kokku 761 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv ja hageja õigusabikulud 496 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale omapoolset vastuväidet esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja see kulu on põhjendatud, põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
3. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi hagiavalduse koostamise eest 110 eurot tund. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamisele kulunud 2 tundi põhjendatud ajakulu: hageja on käsitlenud kahte lepingut ja teinud ümberarvestuse ning 3 110 eurot on mõistlik tunnihind. Edasiste toimingute eest on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot ning kohtu hinnangul on põhjendatud ka järgmised toimingud: tutvumine menetlusse võtmise määruse ja vastusega hagiavaldusele; tutvumine kohtu
4. detsembri 2025 kirja, kostja
5. detsembri 2025 vastusega ja hageja
6. detsembri 2025 vastuse koostamise eest; kompromissläbirääkimiste pidamine kostjaga (sh kostja kohtuvälise esindaja/usaldusisikuga), mitmete e-kirjade vahetamine ja menetluskulude nimekirja koostamine. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 496 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 761 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 761 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 11. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4