Obsah (10)

§ 9§ 16§ 20§ 635§ 641§ 642§ 646§ 76§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad ja Menetluse liik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja J

) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 9

lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse 4 esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 8.1.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 641

lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p 1 ja p 2 alusel töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, tööl ei ole kokkulepitud omadusi; ja kokkuleppe puudumisel tuleb hinnata, kas töö sobib otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, või vähemalt tavapäraseks otstarbeks.

§ 642

lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

§ 646

lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

§ 646

lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 8.2.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb lepingujärgne kohustus täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, milleks on ka kahju hüvitamise nõude esitamine töövõtja vastu

§ 115lg 1 alusel.

Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kahju nõude esitajal ehk antud asjas hagejal. Kohus on seda pooltele kirjalikult ka selgitanud (dtl 403-406).

1. Pooled sõlmisid lepingu kostja poolt fototeenuse osutamiseks 18.08 edastatud sõnumitega (dtl 12). Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et
2. aasta sügisel sõlmiti tasuline kokkulepe fotosessiooni(de) tegemiseks hinnaga 220 eurot / kaks tundi. Vaidlus seisneb 5 eelkõige selles, millised olid lepingu täpsed tingimused ja kas kostja täitis oma kohustuse lepingukohaselt. Hageja on käsitanud pooltevahelist suhet töövõtulepinguna ning väitnud, et kostja pidi tegema 18–20 riietuskomplektist vähemalt viis kvaliteetset töödeldud fotot iga komplekti kohta. Kostja omakorda ei ole töövõtulepingu olemasolule vastu vaielnud, kuid on järjekindlalt vaidlustanud, et pooled leppisid kokku just hageja kirjeldatud mahus, kvaliteedis ja vormis tulemuses. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja saavutama kokkulepitud tulemuse ja tellija maksma selle eest tasu. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Omaksvõtt vabastab tõendamisest üksnes ulatuses, milles vastaspool on asjaolu selgelt omaks võtnud. Käesolevas asjas on kostja omaks võtnud lepingu olemasolu, kuid mitte hageja väidetud üksikasjalikke tingimusi. Seega lasus hagejal kohustus tõendada nii lepingu sisu selles ulatuses, millele ta oma nõude rajas, kui ka selle rikkumine, kahju ja põhjuslik seos.
3. Hageja väitel rikkus kostja lepingut sellega, et töö ei vastanud kokkulepitud mahule ega kvaliteedile (vt dtl 3, ptk 2.2): 1) Fotode kvaliteet oli liiga madal (failid ca 300 kb), mistõttu neid ei saanud sotsiaalmeedias kasutada ega nõuetekohaselt töödelda. 2) Lubatud järeltöötlus (post-production) jäi tegemata või oli puudulik. 3) Fotode hulk ei vastanud kokkuleppele: kokkulepe nägi ette u 100 fotot (või vähemalt 75 fotot 15 pildistatud komplekti korral), kuid üle anti ligikaudu
4. 4) Ei tagatud vähemalt 5 fotot iga komplekti kohta. 5) Ei järgitud pildistamise juhiseid: modell polnud pildistatud täiskasvus (täispikkuses), jalad/jalatsid ja komplekti terviklik “look” ei olnud nähtav. Hageja hinnangul ei saanud fotosid seetõttu lepingu eesmärgil (Instagrami/Facebooki turunduses) kasutada, mis kujutab endast olulist lepingurikkumist.
5. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled nendes tingimustes kokku leppisid. 11.
6. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud lepingu sisu selles ulatuses, nagu see on hagi rahuldamiseks vajalik. Kohus juhtis 26.03.2025 selgituses (dtl 403-406) poolte tähelepanu sellele, et hagejal tuleb tuua täpselt välja, milles pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppisid, ning osundada konkreetselt, kus see asjaolu tõenditest nähtub. Selle peale viitas hageja 14.04.2025 seisukohas peamiselt kirjavahetusele, milles hageja kirjeldas soovitud tulemust sõnadega „18–20 riideeseme ühikut. Valmis on vähemalt 5 fotot logoga. Need 18–20 korrutada 5 tk. Meile nädala jooksul anti valmis“ ning kostja vastusele „kuid me võime teha 220 € (2 tundi)“ (dtl 410, p 4). Sellest tõendist nähtub küll kokkulepe vähemalt tasu ja fotosessiooni kestuse kohta, kuid sellest ei nähtu, et kostja võttis siduva kohustuse otsuse punktis 10 viidatud tingimustele (hageja kirjeldatud hulga, tehnilise taseme ja kompositsiooniga fotod) üle anda. 11.
7. Hageja on tuginenud kõigepealt sellele, et kostja tehtud fotode failimaht ja resolutsioon oli oluliselt väiksem, kui teisel fotograafil. Kohtu hinnangul näitab selline võrdlus eelkõige hageja rahulolematust ning tema ootust teistsuguse tulemuse suhtes, kuid ei tõenda, et pooled leppisid sellistes foto parameetrites kokku. Samuti ei tõenda teise fotograafi tööd, et ka kostja fotod peavad vastama samadele nõuetele – hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja pidi olema neist teadlik ja aktsepteeris neid nõudeid. Kostja ei ole omaks võtnud, et hageja saatis talle lingi teise fotograafi töödega ja kohtu toimikus vastavat tõendit selle saatmise kohta hagejalt kostjale ei ole. Hageja ei ole tõendanud 6 poolte kokkulepet konkreetses faili suuruses, resolutsioonis, formaatides või muudes objektiivselt kontrollitavates tehnilistes näitajates. 11.2.
8. Samuti ei ole tõendatud, et kostja töö ei vastanud

§ 641

lg 2 p 2 tähenduses tavapärastele nõuetele (ei sobinud sotsiaalmeedias kasutamiseks). Kostja on esitanud vastupidist kinnitavad arvamused (dtl 331-337; 341-348) ja põhistanud, et sellise suurusega (mahuga) fotosid oli võimalik kasutada sotsiaalmeedias. Kuigi hageja on esitanud vastupidised arvamused, mis fotode mahtu ja kvaliteeti kritiseerivad (dtl 303310), siis puudub kohtul alus eelistada hageja tõendeid. Hageja nendest arvamustest ei nähtu, milline on need esitanud isikute pädevus ja kogemus sellise hinnangu andmiseks, ning need on antud üksikute fotode kohta. Seega asub kohus seisukohale, et hageja kostja vastupidiseid tõendeid ja nendes esitatud arvamusi ümber lükanud ei ole ja hageja väide, et fotosid ei olnud võimalik kasutada sotsiaalmeedias, on tõendamata. 11.

1. Hageja ei ole tõendanud, et lepiti kokku järeltöötluses (post-production), mis olid selle tingimused ja et kostja jättis selle tegemata või tegi puudulikult (ja sellisel juhul milles need puudused seisnesid milliste fotode puhul). Hageja vastavad väited on üldsõnalised, mille alusel ei saa tuvastada kostja poolt lepingu rikkumist. 11.
2. Samuti ei ole hageja tõendanud, et fotosessioonil oli riidekomplekte selles mahus, nagu hageja väidab. Hagiavalduses on küll märgitud, et pildistamiseks oli ette valmistatud mitu riietuse komplekti ning et kostja jõudis kahe tunni jooksul pildistada 15 komplekti, millest hageja tuletas vähemalt 75 foto üleandmise kohustuse. Hageja viidatud 18.08.2023 sõnumivahetusest (dtl 12) nähtub esialgne, orienteeruv soovitud maht, kuid mitte see, et vaidlusalusel fotosessioonil oli tegelikult kohal või pildistatud just niisugune arv riidekomplekte. Kostja on sellele vastuväitele menetluses läbivalt tuginenud. 11.
3. Samuti ei ole hageja tõendanud, et täispikkuses pildistamine oli poolte siduv kokkulepe. Tõenditest nähtuvalt tekib see tingimus tagantjärgi pärast fotosessiooni kui pretensioon tehtud töö osas. Asjas pole tõendeid, et pooled leppisid selles kokku eelnevalt. Vastava siduva kokkuleppe puudumisel ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et töös (fotodes) olid puudused, kuna „modell ei olnud pildistatud täiskasvus, mistõttu kogu „look“ ei olnud nähtav“.
4. Kokkuvõtvalt, eeltoodu alusel ei ole hageja kohtumenetluses tõendanud, et kostja tegi lepingule mittevastava töö ja rikkus sellega lepingut. Seega ei ole hageja tõendanud esimest kohustuslikku elementi kahju hüvitamise nõudes, mistõttu ei ole vaja hageja nõuet edasi analüüsida, sest seda nagunii võimalik rahuldada ei ole.
5. Kohus ei tuvastanud, et hagi oleks õiguslikult võimalik rahuldada muul alusel.
6. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
7. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et 12.09.2023 oli tegemist proovisessiooniga. Kostja on viidanud 22.08.2023 toimunud sõnumivahetusele, kui arutatakse poole kuni tunniajast proovisessiooni korraldamise võimalust (dtl 273). Samas ei nähtu hilisemast kirjavahetusest, et selles tegelikult ka kokku lepiti. Hageja viidatud tõenditest tulenevalt lepiti 30.08-04.09.2023 kokku fotosessioon kaks tundi koos modelli, meigi ja koha broneeringuga ning kinnitati üle kostja tasu (dtl 17-18). Viidet sellele, et tegemist oli proovisessiooniga, sõnumivahetuses pole. Samas pole see asja lahendamisel oluline, kuna 7 hagi jääb rahuldamata seetõttu, et hageja ei tõendanud nõude aluseks olevaid konkreetseid lepingutingimusi ega rikkumist.
8. Asja lahendamiseks pole samuti vaja käsitleda küsimusi seoses reels’idega, kuna nendega seoses pole hageja esitanud pretensioone ega nõuet ning asjas ei nähtu, et pooled oleksid nende kostja poolt tegemise ja tingimuste osas sõlminud siduva kokkuleppe.
9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 1032,50 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 19.
12. TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.
13. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
14. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 855 eurot (dtl 443-444). Hageja kostja esindajakulu osas vastuväiteid esitanud ei ole. 21.
15. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja antud tunnitasu määradele vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa sarnase kvaliteediga õigusteenuse turuhinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 21.
16. Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 7 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele.
17. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 855 eurot (700 eurot + käibemaks 22% summas 155 eurot). Kostja on esitanud kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 8