lg 1 kohaselt hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 6.
lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.
lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
Kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätab kohus tulenevalt
9.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Toimikust 2
lg-te 1 ja 2 alusel.
lg 1 sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud kohtutäituri õigusvastase tegevuse ning kohus on tuvastanud, et kohtutäitur on kohustusi rikkunud, kuna on täitedokumendid saatnud aadressile, mis polnud kaebaja elukoht. Sellele tuginedes on kohus kaebaja kaebuse suures osas ka rahuldanud. Nimetatud asjaolusid arvestades on arusaamatu, miks ei ole õiglane kaebaja menetluskulusid jätta kohtutäituri kanda. Kohus ei ole seisukohta põhjendanud.
ja § 659 alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et kaebaja ei ole maakohtu määrust sisuliselt vaidlustanud menetluses kantud riigilõivu jätmises kohtutäituri kanda ning selle avaldaja kasuks väljamõistmises. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust osas, millega maakohus jättis kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 6 teine lause) ja avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse selles osas rahuldamata (resolutsiooni punkt 7). Maakohtu määrus on ülejäänud osas jõustunud. 18. Ringkonnakohus leiab tuginedes
lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb vaidlustatud osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi nimetatud osas saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 19. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. 20.
lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. 21. Vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi, miks on maakohus menetluskulude jaotamisel pidanud õiglaseks jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud õigusabile avaldaja kanda, kuigi kohtumääruse resolutsioonist nähtuvalt on kohus avaldaja kaebuse osaliselt rahuldanud. Ka ei ole maakohus põhjendanud, miks ta kohaldab menetluskulude sellisel viisil avaldaja kanda jätmisel üheaegselt
22. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et
lg 1 teise lause kohaldamisel on Riigikohus rõhutanud kohtu põhjendamiskohustuse täitmise tähtsust, kuna peamiseks lähtekohaks on viidatud õigusnormi kohaldamisel õigluse põhimõte (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-14, p 29; nr 3-2-1-42-08, p 18; nr 3-2-1-1-17, p 21; nr 3-2-1-10513, p 21), samas, kui
lg 1 esimese lause kohaldamist on Riigikohtu praktika kohaselt otstarbekaks peetud juhtudel, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-08, p 18).
lg 1 teine lause ja
lg 1 annavad kohtule menetluskulude jaotamisel ning kindlaksmääramisel laialdase diskretsioonõiguse, millesse kõrgema astme kohtul on alust sekkumiseks juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. 26. Riigikohtu praktika kohaselt on põhjendatud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda õigustab kohtu suurem aktiivsus, asjaolude selgitamise kohustus ning asjaolu, et suuresti ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19). 27.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 28.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Ande Tänav kohtunik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.