KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht
(3)algusaeg ei olnud fikseeritud, mobiilset parkimist ei tuvastatud - kostja jättis parkimise eest tasumata). Hagiga nõutakse 15 euro suurust leppetrahvi võlgnevust ja 20 euro suurust sissenõudekulu. Hagis selgitatakse, hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust, saates tavakirja teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Sissenõudmiskuludesse (20 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
- Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja on põhistanud lepingu sõlmimist ja leppetrahvinõuet. Selles osas saab hagi rahuldada. Sissenõudekulude osas on hageja viidanud võlaõigusseaduse §-le 1132, mis seab lepingu alusel nõutavatele sissenõudekuludele ülemmäära. See säte ei ole nõude alus. Kuivõrd nõude aluseid (nt millise lepingu punkti alusel) pole põhistatud, jääb nõue selles osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
- Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja õigusabikulude 220 euro väljamõistmiseks.
- Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
- Hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092). Seega tuleks põhjendatud õigusabikuluks lugeda 50 eurot. Arvestades, et riigilõivu tulnuks samas ulatuses maksta ka väiksemalt nõudelt ning menetluse on siiski põhjustanud kostja, loen põhjendatuks mõista kostjalt välja 146 eurot. See vastab hagi rahuldamise ulatust arvestades menetluskulude võrdelisele jaotamisele TsMS § 163 lg 1 järgi, sest kostjal kulud puuduvad.
- Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 3