Obsah (9)

§ 430§ 432§ 431§ 433§ 660§ 661§ 173§ 168§ 150

2-25-106090 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2026. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-25-106090 Tsiviilasi HOOVI Rental OÜ hagi Y.K vast

§ 430

sätestatud asjaoludest ja

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-106090 menetlus.
2. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3. Tagastada HOOVI Rental OÜ-le tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Tagastatav summa kanda HOOVI Rental OÜ arvelduskontole nr EE
5. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. HOOVI Rental OÜ esitas 27.02.
7. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TL Investeeringud OÜ ja Y.K vastu neilt solidaarselt põhivõla summas 5546,30 eurot, intressi summas 353 eurot, 16.12.
8. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 7 summas 1597,33 eurot ning edasiulatuvalt põhivõlalt viivise 0,4% kuni nõude täitmiseni saamiseks. Kohus tegi 04.03.
9. a võlgnikele makseettepaneku. TL Investeeringud OÜ makseettepanekule vastuväidet ei esitanud ja kohus tegi 26.05.
10. a määrusega maksekäsu, millega kohustas TL Investeeringud OÜ-t solidaarselt tasuma avaldajale HOOVI Rental OÜ-le põhinõudeid summas 5546,30 eurot ja kõrvalnõudeid summas 2453,70 eurot. Solidaarvõlgnik Y.K esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu otsustas Pärnu Maakohus 26.05.
11. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude Y.K vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
12. 10.07.
13. a esitas HOOVI Rental OÜ (hageja) Tartu Maakohtule oma nõude Y.K (kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kokku summas 10 502,40 eurot, millest põhinõue moodustab 5546,3 eurot, intress 353 eurot, muud kõrvalnõuded 32,95 eurot ja 10.07.
14. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 4570,15 eurot. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 5546,30 euro suuruselt põhinõudelt viivise 0,4% päevas alates 11.07.
15. a kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 590,20 eurot.
16. Tartu Maakohus võttis 22.08.
17. a määrusega selles tsiviilasjas hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
18. Kostja, Y.K esitas 15.09.
19. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja teatas, et ei nõustu hageja viivise nõudega. Kostja märkis, et on nõus sõlmima hagejaga kompromissi ja tasuma hagejale võlga osade kaupa kuni 120 eurot kuus, kuid ei ole nõus tasuma hagis nõutud ulatuses viiviseid.
20. Hageja esitas 30.09.
21. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde.
22. 09.12.
23. a toimus asjas kohtuistung. Hageja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kostja jäi kirjalikus vastuses esitatud seisukoha juurde ja teatas, et ei nõustu viivistega nõutavas ulatuses. Kostja avaldas aga, et on nõus kompromissiga, kui hageja vähendab viivist ja kostja saab tasuda võlga osade kaupa 120 euro ulatuses kuus. Hageja lepinguline esindaja ütles, et peab kompromissi sõlmimist võimalikuks, aga peab enne esindatavaga kompromissi tingimused läbi arutama. Kohus lükkas istungil asja arutamise edasi, otsustas poolte nõusolekul jätkata kirjalikus menetluses ja määras pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks või kompromissi mittesaavutamise korral lõppseisukohtade esitamiseks.
24. Pärast kohtuistungit pikendas kohus poolte taotluste alusel korduvalt neile kompromissi sõlmimiseks või seisukohtade esitamiseks määratud tähtaega.
25. 16.04.
26. a esitasid pooled kohtule nende vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu (allkirjastatud hageja lepingulise esindaja poolt 27.03.
27. a ja kostja poolt vastavalt 16.04.
28. a). KOHTU SEISUKOHT
29. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus maksekäsu kiirmenetluses esitatud kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi 8 lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt

§ 431

lg-le 1 lõpetab kohus menetluse määrusega.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt

§ 660

lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada.

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte kompromissist võib aru saada, et kostja poolt hagejale tasutav summa sisaldab ka hageja menetluskulusid. Kohus jätab kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. 11. Hageja on esitanud kompromissilepingus kohtule taotluse tagastada temale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 300 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 240 eurot ja maakohtule hagi esitamisel 600 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 sätestab erisusena, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis eelnimetatud sätteid arvestades on põhjendatud tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik 9