Tsiviilasi nr: 2-16-1500 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-1500 Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, And

) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. 6.

§ 13

lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal.

§ 13

lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
2. Kohus, uurinud esitatud tõendeid, ärakuulanud puudutatud isikuid, leiab, et esinevad asjaolud H.T suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esmase õiguskaitse vahendi korras, taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Esitatud taotlusest, sellele lisatud arsti arvamuse ja meditsiinilise dokumentatsiooni kohaselt viibib H.T käesolevalt Psühhiaatriakliinikus, sest oma psüühikahäire tõttu on H.T ohtlik ümbritsevale ja eelkõige iseendale ebaadekvaatse käitumise ja ennast kahjustava käitumise tõttu. Patsient ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
4. Käesolevaks ajaks ei ole H.T psüühiline seisund oluliselt paranenud. H.T-l esineb raske psüühikahäire püsikululine paranoidne skisofreenia. Ta ei suuda raske psüühikahäire tõttu hinnata enda seisundit ja ravivajadust, keeldub haiglaravist. Patsiendi käitumine on mõjutatud psühhootilistest elamustest, haiglaravita jäädes on ta ohtlik iseendale ja teistele isikutele.
5. H.T kohtupoolse ärakuulamise kohta on koostatud protokoll. Kohus kuulas ära arsti ja puudutatud isiku esindaja, mõlemad leidsid, et H.T vajab pikemat statsionaarset ravi ning ravita võib olla ohtlik eelkõige iseendale.
6. TsMS § 534 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused tulenevad

§ 11lg 1 p –dest 1-3. 3

§ 11

lg1 p 1), millest lähtuvalt esineb tal eelkõige teda ennast ohustav käitumine (

§ 11lg 1 p 2).

Isiku ohtlikkus saab kohtu hinnangul väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, muuhulgas kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RK lahend 3-2-1-155-13 p 39.2). H.T on keeldunud vaba tahte alusel psühhiaatrilisest abist, sõltuvalt oma seisundist on H.T võimetu otsustama ravi vajaduse üle (

§ 11lg 1 p 3).

H.T vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes. Arvestades H.T psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel.

1. Lähtudes H.T psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega neljakümne päevani arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.
2. Tulenevalt TsMS §-st 539 lg 3 lõpetab kohus esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab psühhiaater (raviarst). Määruskaebus
3. H.T esitas talle määratud esindaja kaudu Harju Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada.
4. Määruskaebuse esitaja leidis, et ta on hea tervise juures, haiglas aga sunnitakse teda tarvitama ravimeid, mis on puhas keemia ning sõltuvust tekitavad narkootikumid. Just need ravimid on H.T arvates need, mis teda haigeks teevad. Määruskaebuse esitaja on ca 10 aastat pidanud aegajalt psühhiaatriakliinikus ravil viibima, kuid seni pole talle selgitatud, mis haigus tal tegelikult on. Ta soovib, et temale tehtaks komisjoniline ekspertiis, mis selgitaks, kas ta üldse on haige ja kui see nii on, siis mis haigus tal on. Ekspertiisi käigus peab ta vajalikuks muuhulgas ka endale peaaju kompuuteruuringu tegemist. H.T kinnitusel tuleks ta ise vabatahtlikult ekspertiisi, aga seniks tuleb kaevatav määrus tühistada ja ta haiglast koju lubada, et ta saaks rahulikult oma elu korraldada. Menetluse edasine käik
5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks avaldajale.
6. Avaldaja leiab vastuses määruskaebusele, et maakohtu määrus on olnud põhjendatud ja vajalik. Avaldaja esindaja nõustub 29.01.2016 antud psühhiaatrite arvamusega, milles nad põhjendavad tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajalikkuse. H.T-l ilmneb raske psüühikahäire, mille tõttu ta võib olla ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ja sellega ohustada ennast kui ka ümbritsevaid isikuid. H.T kirjutatakse haiglast välja niipea, kui tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi näidustused ära langevad.
7. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused 4

§ 11

lg 1 mõttes ning haiglaravita jätmisel kaasneks oht eelkõige puudutatud isiku enda elule ja tervisele, välistatud ei ole sellest tulenevalt oht ümbritsevate isikute tervisele ja julgeolekule. Maakohtul on otsustuse tegemiseks olnud piisavad dokumendid puudutatud isiku tervisliku seisundi kohta. Täidetud on esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise eeldused TsMS § 534 lg 5 mõttes.

1. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole talle seni selgitatud, mis haigus tal on. Ringkonnakohus ei pea seda väidet usutavaks, kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule haiguse sümptome ja diagnoosi selgitatud 29.01.2016 toimunud ärakuulamisel (tlk 10).
2. Määruskaebuse esitaja on taotlenud tema suhtes komisjonilise ekspertiisi läbiviimist ning selle käigus peaaju kompuuteruuringute tegemist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuna praegusel on tegemist esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamisega, ei kohaldu TsMS § 537 ekspertiisi tegemise sätted (TsMS § 537 viimane lause), millest tulenevalt tuleb taotlus jätta rahuldamata. Soovitud ekspertiisi läbiviimist võimaldab TsMS § 537 lõikest 1 tulenevalt põhimenetlus, kui see käesoleval juhul järgneb. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtute 5

§ 11

lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused, mis tingivad puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise ja pikendamise 40 päevani ning määruskaebuse väiteid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

1. TsMS § 202
2. lausest tulenevalt on puudutatud isikul käesolevas asjas tsiviilkohtumenetlusteovõime olenemata 12.05.2014 tsiviilasjas nr 2-13-57050 tehtud määrusest.
3. TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav 6