Obsah (12)

§ 120§ 2§ 37§ 124§ 152§ 47§ 71§ 43§ 121§ 4§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-847 Määruse kuupäev 31. märts 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Aleksandr Apolinsky kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsi

) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) rahuldas
2. jaanuari
3. a otsusega nr 13-30.3/17/53 FIE Aleksandr Apolinsky toetustaotluse ning määras toetuse summas 36 369 eurot. Maksetaotluste alusel maksti välja toetus summas 31 431,15 eurot. Lõpliku maksetaotluse kontrollimisel tekkis kahtlus valeandmete esitamisest.
4. PRIA tunnistas
5. aprilli
6. a otsusega nr 13-30.3/20/365 PRIA
7. jaanuari
8. a otsuse nr 13-30.3/17/53 FIE-t Aleksandr Apolinsky puudutavas osas kehtetuks, jättis määratud toetusest välja maksmata 4 937,75 eurot ning nõudis alusetult makstud toetuse summas 31 431,15 eurot tagasi.
9. Aleksandr Apolinsky (kaebaja) esitas PRIA-le
10. aprillil 2020 vaide, milles palus tunnistada PRIA
11. aprilli
12. a otsus nr 13-30.3/20/365 kehtetuks. Kaebaja esitas taotluse peatada otsuse täitmine vaidemenetluse ajaks. PRIA rahuldas taotluse ning peatas otsuse nr 13-30.3/20/365 täitmise kuni vaide lahendamiseni. 3-26-847
13. PRIA jättis
14. juuli
15. a otsusega nr 13-30.3/20/466-2 kaebaja esitatud vaide rahuldamata.
16. PRIA esitas
17. septembril 2020 täitmisavalduse
18. aprilli
19. a otsuse nr 1330.3/20/365 täitmiseks.
20. Kaebaja esitas
21. augustil 2021 taotluse otsuse nr 13-30.3/20/365 muutmiseks. Kaebaja soovis otsuse muutmist põhjendusel, et kõik kohustused olid täidetud, sh päikeseelektrijaam sai valmis õigel ajal, paneelide arv oli õige ja ehitaja poolt kinnitatud. Kaebaja tegi ettepaneku nõuda tagasi üksnes 25% eraldatud toetusest.
22. PRIA vastas
23. augustil 2021 kaebaja eelnimetatud taotlusele. Kuna kaebaja vaie jäi rahuldamata ning Tartu Halduskohtule kaebust ei esitatud, on otsus kehtiv ning kuulub täitmisele. PRIA selgitas, et toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise korral tuleb PRIA-l nõuda toetuse saajale makstud toetus tagasi tervikuna, kuna Euroopa Liidu õigus ei näe ette võimalust rakendada leebemat sanktsiooni. See tähendab, et valeandmete esitamise tuvastamisel puudub PRIA-l kaalutlusõigus toetuse osaliseks tagasinõudmiseks ja seetõttu ei ole kaebaja soovitud viisil võimalik otsust muuta.
24. PRIA esitas kohtutäiturile
25. juulil 2024 taotluse pöörata sissenõue võlgniku kinnisasjadele.
26. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
27. märtsil 2026 kaebuse, milles nõuab PRIA 2.aprilli
28. a otsuse nr 13-30.3/20/365 tühistamist. Lisaks soovib kaebaja, et kohus tuvastaks, et PRIA otsus ei ole kehtiv ega sissenõutav ning kohustaks lõpetama otsuse alusel algatatud täitemenetluse. Kaebaja hinnangul ei ole haldusakt enam õiguspärane ja tuleb kehtetuks tunnistada, kuna see tugineb olematul nõudel ning nõue on lõppenud. Nõue ei ole sissenõutav ning see on aegunud. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse peatada täitemenetlus kuni vaidluse lahendamiseni.
29. PRIA esitas kohtule
30. märtsil 2026 vastusena kohtunõudele vaidlusaluse otsuse koos vaidemenetluse materjalidega. Lisaks selgitas PRIA täitemenetluses toimunut. KOHTU SEISUKOHT 11.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust

§ 2lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes.

Kaebaja soovib PRIA otsuse kehtetuks tunnistamist ehk kaebaja nõuab kohtult

§ 37lg 2 p 1 alusel PRIA 2.

aprilli 2020. a otsuse nr 13-30.3/20/365 tühistamist. Teiseks on kaebaja esitanud

§ 37lg 2 p 2 alusel täitemenetluse lõpetamiseks kohustamisnõude.

Kaebaja on lisaks soovinud kohtus tuvastada, et PRIA otsus ei ole kehtiv ega sissenõutav. Kohus ei käsitle kaebaja esitatud tuvastamisnõuet eraldiseisva tuvastamiskaebusena

§ 37lg 2 p 6 mõttes.

Kohus selgitab, et tühistamiskaebuse eelduseks on haldusakti õiguspärasuse hindamine, sealhulgas tuleb tuvastada, kas haldusakt on kehtiv, ehk tühistamisnõue hõlmab endas tuvastamisnõuet. Nõude sissenõutavuse tuvastamine seondub täitemenetluse lõpetamise nõudega ning lahendatakse kohustamisnõude raames. Seega eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 2 3-26-847 12. Kohus lõpetab kõigepealt osaliselt kaebuse menetluse (I), seejärel tagastab ülejäänud osas kaebuse (II) ning lõpuks võtab seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas (III). I 13. Vastavalt

§ 124

lg-le 1 kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus võib

§ 152

lg-st 3 tulenevalt kontrollida kaebetähtaja järgimist ka ettevalmistavas menetluses. Kohtu hinnangul on kaebus tühistamisnõude osas esitatud tähtaega ületades. 14.

§ 47

lg 1 esimese lause kohaselt võib seadus mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud vaidluste korral on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 122 lg-s 1, mille kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus.

§ 47

lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega oleks kaebaja pidanud kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast PRIA vaideotsuse saamist, millega jäeti kaebaja vaie PRIA

1. aprilli
2. a otsuse nr 1330.3/20/365 peale rahuldamata. Kohtule ei ole täpselt teada, millal vaideotsus kaebajale kätte toimetati, kuid haldusasja materjalidest ei nähtu, et vaideotsust ei oleks kaebajale kätte toimetatud. Samuti pidi kaebaja vaideotsusest teadlik olema, arvestades, et tema suhtes oli algatatud täitemenetlus
3. septembril 2020 ning kaebaja ise pöördus PRIA poole
4. augustil 2021 otsuse muutmiseks ning
5. augustil 2021 selgitati talle, et tema varem esitatud vaie jäeti rahuldamata ning kaebaja ei olnud kohtule kaebust esitanud. Kaebaja esitas kaebuse kohtule
6. märtsil 2026, mis on ligikaudu viis ja pool aasta pärast vaideotsuse tegemist, rohkem kui viis aastat pärast täitemenetluse algust ning rohkem kui neli aastat pärast PRIA-lt selgituste saamist. Seega on kaebaja ilmselgelt esitanud tühistamiskaebuse hilinenult. 15.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
7. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, sest selles asjas ei saa esineda selliseid asjaolusid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Kohtu hinnangul ei saa esineda ühtegi asjaolu, mis õigustaks kaebetähtaja ületamist sedavõrd pika aja vältel, s.t kaebetähtaja mööda laskmist mitme aasta jagu. Kaebaja oli teadlik PRIA
8. aprilli
9. a otsusest nr 13-30.3/20/365 ning kaebaja on selle peale nõuetekohaselt esitanud vaide ning algatanud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega oli kaebajale selge, et otsusega mittenõustumisel tuleb olla aktiivne osapool ning võtta ette samme otsuse 3 3-26-847 tühistamiseks. Seejuures tasub märkida, et vaidemenetluses kasutas kaebaja professionaalse esindaja abi, kes nõustamise käigus oleks pidanud selgitama vajalikke tegevusi ning toiminguid kaebaja eesmärgi saavutamiseks. PRIA vaideotsusel on kaebetähtaeg märgitud ning kaebaja sai seda järgida. Kaebaja on olnud pärast vaideotsust aktiivne osaline täitemenetluses ning suhelnud nii kohtutäituri kui ka PRIA esindajatega. Lisaks märgib kohus, et kaebaja on töötanud varasemalt kohalike omavalitsuste juhtorganites ja ametikohtadel, mis eeldavad haldusõiguse põhitõdede tundmist, mistõttu pidi kaebajale olema selge haldusakti olemus ning selle peale kaebuse esitamise korraldus. Kaebaja on suutnud algatada pärast vaideotsust nii halduskohtu- (haldusasjad nr 3-26-134 ja 3-25-2079) kui ka tsiviilkohtumenetlusi (tsiviilasi nr 2-26-1321). Lisaks on kaebaja viimase viie aasta jooksul olnud seotud mitmete teiste kohtumenetlustega. Kaebaja ei ole kaebetähtaja järgmisel olnud ise hoolikas ning eelnevat arvestades peab kohus võimalikuks lõpetada haldusasja menetluse tühistamiskaebuse osas. 17.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse tühistamiskaebuse osas, s.o nõue tühistada PRIA 2. aprilli 2020. a otsus nr 13-30.3/20/365. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et haldusakti kehtivust ei mõjuta nõude aegumine. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakti kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtuasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks, et PRIA
2. aprilli
3. a otsus ei oleks kehtiv. Nõude aegumine avaldab mõju haldusakti täimisele, s.t nõude aegumisel on isikul õigus keelduda kohustuse täitmisest (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 142 lg 2), kuid ei mõjuta haldusakti kehtivust. II 19.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, on seadusandja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette näinud teise menetluskorra kui halduskohtumenetluse.

1. Kaebaja eesmärgiks on saavutada täitemenetluse lõpetamine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lg 1 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur otsusega. Seega saab kohustamisnõue olla suunatud kohtutäituri vastu. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Lisaks sätestab TMS § 11 lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnaselgelt, et kohtutäituri otsuse peale 4 3-26-847 esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine on maakohtu pädevuses.
2. Seega tuleb kehtiva õiguse kohaselt kohtutäituri tegevust vaidlustada esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus. Kohus märgib, et kaebajal tuleb endal vastavalt eelkirjeldatud juhistele kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile või maakohtule kaebus esitada. Kaebaja on seoses täitemenetlusega esitanud esialgse õiguskaitse avalduse Pärnu Maakohtule (tsiviilasi nr 2-26-1321) ning hetkel on käimas määruskaebemenetlus. Kuna Pärnu Maakohus keeldus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisest (määrus ei ole veel jõustunud), siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg-le 6 on kaebajal jätkuvalt võimalik samas asjas Pärnu Maakohtule avaldusi esitada.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Aleksandr Apolinsky kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel kohustamisnõude osas.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III 23. Kaebaja esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus järgnevalt lahendab. Kaebaja soovib, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse kuni vaidluse lahendamiseni. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust võimalik läbi vaadata. 24.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks peab taotlus olema lubatav ka lähtuvalt põhivaidluse esemest ja teenima sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad (Tartu Ringkonnakohtu

1. juuli
2. a määrus asjas nr 3-21-2759, p 14). Seega peab põhivaidluse lahendamine kuuluma halduskohtu pädevusse.
3. Kaebaja soov peatada täitemenetlus vaidluse lahendamise ajaks lähtub kaebaja kohustamisnõudest lõpetada täitemenetlus. Käesoleva määruse punktides 20 ja 21 toodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et täitemenetlusega seotud vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna põhivaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole lubatav ka sellega seotud esialgse õiguskaitse taotlus.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 55lg 2 alusel Aleksandr Apolinsky esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5