Obsah (5)

§ 396§ 401§ 113§ 101§ 1132

Tsiviilasi nr 2-24-143857 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. detsember 2025 Tsiviilasja nr 2-24-143857 Tsiviil

) § 396 tähenduses. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et TKM Finants AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKM Finants AS-le laenuna. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale).

§ 396lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga).

§ 396

lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus.

§ 396

lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (

§ 401

) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Praegusel juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selliseks tasuks. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude

§ 396lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

§ 113

lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Hageja on arvestanud viivist 243 eurolt xx sendilt alates

1. novembrist 2023 kuni
2. veebruarini
3. Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga. Kostjalt tuleb mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 243 eurot xx senti perioodi
4. november
5. a kuni
6. detsember
7. a eest määras 0,065% päevas kokku 121 eurot 23 senti. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis 0,065% päevas põhinõudelt (243 eurot xx senti) alates
8. detsembrist 2025 kuni nõude täitmiseni.
9. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu tingimuste p-le 7.
10. Kohus selgitab, et esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Partnerkaardi aegumisel toimub kasutatud Ostulimiidi eest tasumine vastavalt käesolevatele tingimustele. Kliendile määratud ostulimiit ja Partner Kuukaardi kontol olevad vabad vahendid liiguvad automaatselt uuele kaardile pärast selle aktiveerimist. Kui klient ei uuenda oma Partnerkaarti 3 kuu jooksul alates kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on TKMF-il õigus ühepoolselt lõpetada ka ostulimiidileping käesolevates tingimustes toodud korras. Viidatud tingimuste punkt ei reguleeri sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus, vaadanud esitatud tingimused läbi, leiab, et võimalik, et hageja eksis hagiavalduses lepingu punkti numbriga ning soovis tugineda p-le 7.10, mille kohaselt: Ostulimiidilepingu lõppemine ei mõjuta enne selle lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks muutumist ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude kindlakstegemise ja sissenõudmisega seotud kulutused. 3 Tsiviilasi nr 2-24-143857 Kohtu hinnangul ei anna ka viidatud punkt alust hageja sissenõudekulude nõude rahuldamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu).

§ 1132

lg 2 ei anna iseseisvat alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja nõude, s.o u 95% ulatuses. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.
2. Hageja taotles riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 140 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 174 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja riigilõiv 133 eurot (140 / 100 * 95).
3. Tulenevalt TsMS § 4842 kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja sellest summas 19 eurot (20 / 100 * 95).
4. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.
5. a, nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 427 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on kulutanud 3,5 töötundi ning tunnitasu on 100 eurot. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi ei ole kogu ulatuses põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. 4 Tsiviilasi nr 2-24-143857 TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus tuvastas, et hageja on alates
6. veebruarist 2025 käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase number EE102313213). Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud käibemaksuta. Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 100 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud rahaliselt summas 200 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 190 eurot (200 / 100 * 95). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, 342 eurot (133 + 19 + 190).
7. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (Ts

MS § 177 lg 4 (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 5